No see on järjekordselt nüüd üks selline toit, mille puhul termin “retsept” tundub ilmselge liialdusena. Lihtsad koostisosad, lihtne valmistusviis ja samas mõnus ning üllatav lõpptulemus. Ricotta uus elu või varjatud pool 🙂
Kuna selle küpsetatud ricotta jaoks on vaja vormis püsivat toodet, siis olen kasutanud Itaalias toodetud ricottat, mida müüakse ümmarguses topsis. Tõenäoliselt võiks proovida ka kodumaiste mitte liiga vedelate ricottatega esmalt liivakookide metoodikat kasutades see topsi pressida ja siis välja kummutada. Ise ei ole veel jõudnud proovida, seega ei julge sellele soovitusele oma õnnistust kaasa anda.
Küpsetatud ricottat võib teha nii soolase kui ka magusana. Minu versioon on soolane ja selle jaoks tuleb topsist välja küpsetuspaberile kummutatud ricotta soola ja pipraga maitsestada, hakkida tšillit, tüümiani, punet, küüslauku, segada need oliiviõliga, soovi korral veel sidrunimahla või riivitud sidrunikoort lisada ning siis see segu ricottale peale niristada. Siis ricotta ahju 190 kraadi juurde umbes paarikümneks minutiks, kuni juust hakkab kergelt jumekaks muutuma ning üleliigne vedelik on eraldunud (see vedelik, mis küpsemisel eraldub, ongi tumedaks kõrbenud kiht juustu ümber paberil). Sellisest soolasest küpsetatud ricottast saab lõigata mõnusaid seibe, mida saia või leivaga süüa, kuna ricotta muutub küpsetamisel lõigatavaks ja juustulaadseks. Ja süües ikka ohtralt magusaid tomateid ka lisaks.
Magusa küpsetatud ricotta jaoks tuleks aga küpsetuspaberile kummutatud juust meega üle kallata ning riivitud sidruni- ja apelsinikoort peale puistata. Kõige peale võib veel sättida õhukesi tsitruseliste viile. Siis samamoodi ahju nagu ka soolane versioon ja mõnus ahjuküps magustoit ongi valmis. Värskeid marju või muud meelepärast veel lisandiks.
Lihtne, kas pole?
Idee on väikesed mugandused töö käigus saanud, kuid muidu pärit Jamie ajakirjast.
Vasta