Kahjuks ei ole ise Ungarisse sattunud, et autentne roog ära maitsta. Samas ütleb koostisaineid vaadates sisetunne, et selles toidus on midagi sellist, mis kindlasti meeldiks.
Veidi asja uurides selgus, et guljashiga on nagu paljude teiste roogadega, umbes miljon “autentset” retsepti ringlemas. Igaüks väidab, et tema oma on see õige Ungari variant. Tõenäoliselt on asi selles, et iga Ungari pere tegi seda rooga veidi omamoodi ja nii see variantide paljusus tekkinud ongi.
Kolasin veidi veebi avarustes ringi ning leidsin sellise lehe ja retsepti, mis asjaosalite sõnul maitses samamoodi, nagu guljashi kodumail mekitu.
Otsustasin proovida ja jäime väga rahule. Praeguseks oleme juba korduvalt selle retsepti ette võtnud.
Guljashi jaoks läks vaja ca 0,5 kg veiseliha, kuubikutena, 4 väiksemat kartulit, 2 keskmise suurusega valget sibulat, 2 spl. magusat ja 1 spl. teravat paprikapulbrit (minul ungari päritolu ei olnud, küll olid käepärast Türgist toodud paprikapulbrid ja seda tervat paprikapulbrit panen veidi vähem, kuna lõpptulemus kipub liiga krehvtiseks minema), 2 keskmist porgandit, oliiviõli, vett, soola, pipart
Kõigepealt tuleks kuumutada hakitud sibul potipõhjas oliiviõliga läbi (mitte pruuniks), siis pott tulelt ja juurde segada paprikapulber. Seejärel pott tulele tagasi ja liha sisse. Kui liha ühtlaselt sibula-paprikaga segunenud, tuleks peale kallata vesi, nii et liha oleks kaetud. Kui vesi oli keema tõusnud, tuleks lisada hakitud porgandid ja soola. Seejärel tuleks madalal kuumusel lasta kogu kupatusel podiseda ligi 2 tundi. Tunni möödudes tuleks lisada tükeldatud kartul. Vahepeal võib veel veidi vett juurde panna, et asi liiga kuivaks ei läheks.
No ja siis seda kõike süües tuleb ette kujutada, et oledki Madjarite maal ja sööd seda päris-päris õiget guljashi 🙂
Vasta