Meie sellesuvine hitt on tšillimoos. Keedan seda juba vähemalt neljandat korda paari viimase kuu jooksul, kusjuures iga kord olen ikka päris mitu purgitäit valmistanud. Pere meespool on hakanud tšillimoosi tarbima pea iga toidu juurde, hommikupuder ehk välja arvatud.
Olen päris mitu purgitäit ka sõpradele kinkinud või külla kaasa võtnud ja jällegi veendunud, et midagi on selles maitsekoosluses, mis toimib. Oma iseloomult magus-vürtsine erkpunane hoidis sobib ideaalselt nii lihade kui juustudega. Viimane avastus võlgneb tänu Marju soovitusele – ka vaniljejäätisega on tšillimoos uskumatult mõnus. Sama laieneb arvatavasti toorjuustukookidele ja muudele sellelaadsetele dessertidele. Tundub, et see Itaaliast Calabriast pärit retsept on tulnud, et jääda. Kusjuures mul on kodus olemas ka Itaaliast toodud purgitäis sama maakonna tšillimoosi ja no ei ole see nii hea. Puudu jääb nii magususest kui ka maitseerksusest. Tuleb ikka ise valmis keeta 🙂
Tšillimoos sai tõeliseks hitiks ka Sadamaturu blogardite dessandil ja pea poole tunniga olid minu valmiskeedetud hoidisepurgid läbi müüdud. Nüüd ei jää muud üle, kui et kõik huvilised peavad ise poti tulele tõstma ja selle vürtsise hoidise ise valmis keetma. Õnneks ei ole see keeruline.
NB! Kesksuvised tšillid on võimas kraam ja kasuta tšilliga toimetades kummikindaid. Samuti ole ettevaatlik, et tšilli silma ei satuks (piisab tšillise käega silma katsumisest ja see on väga-väga valus). Pese hoolikalt noad ja lõikelauad peale tšilli hakkimist. Ilma kinnasteta võid saada endale tulitavad näpuotsad – nagu minul õnnestus 🙂
Vaja läheb:
200 gr tšillipipart (hetkel, ehk 2011 juulikuus on Eestis müügil tšillipartii, mis on väga terav, seega võib toodud moosikogusele piisav olla juba 100 gr tšillisid)
400-500 g suhkrut (võid kasutada ka moosisuhkrut)
800 gr punast paprikat
1 dl punast veini
1 tl soola
Eemalda paprikalt ja tsillipipralt seemned ning sisu, haki peeneks, sega suhkru, veini ja soolaga ning kuumuta kaane all hästi vaiksel tulel umbes tund aega. Püreeri kogu mass ühtlaseks ning kuumuta veel umbes pool tundi ilma kaaneta, et mass kokku keeks. Pane tšillimoos steriliseeritud purkidesse.
Kui tahad tšillimoosi pikalt säilitada, siis võib ka purgid veelkordselt steriliseerida. Selleks aseta jahtumise ajaks purgid tagurpidi. Jahtunud purgid tõsta potti räti sisse mähituna (räti idee on selles, et purgid pigal seisaks ja ükteise vastu keedes ei koliseks), kalla peale külm vesi nii, et purgid oleksid kaelani kaetud ning keeda ca 15 minutit. Lase purkidel jahtuda vee sees. Säilita pimedas ja jahedas.
Võid kasutada ka moosisuhkrut, siis muutub moos paksemaks marmelaaditaoliseks. Tšillipiparde teravus on ka hooajati erinev – varakevadel keedetud moosi sisse läinud tšillid oli oluliselt leebema maitsega kui kesksuvised tšillid, mis võitsid isegi näpuotsad peale hakkimist tulitama.
Retsept ilmus ajakirja Oma Maitse 2011. aasta juulikuises numbris.
Vasta