Oma viimasel suurepärasel retkel Peipsi äärde tõin sõjasaagina ära ka külalislahke perenaise käsikirjalisest kokaraamatust parimaid palasid. Ääretult põnevaid retsepte leidis sealt kuhjaga ja mulle tõeliselt meeldib see Slaavi mõjutustega köök, kus osatakse suvikõrvitsast, sibulast, baklažaanist ja muust väärt kraamist lihtsaid ja vahvaid roogi valmistada.
Luban, et jõudumööda hakkan neid retsepte ka blogi vahendusel jagama.
Loomulikult reastab ennast esiritta Peipsiääre ehk Sibulamaa sibulapirukas – rikkalik, mahlane ja hullutavalt hästi maitsev. Jätsin ka kogused selliseks, nagu algretseptis ehk siis vajadusel ikka klaasiga, mitte detsiliitriga. Retsept on pärit Nina külast ja naabrinaise Rita käest, kes oskab väga-väga hästi süüa teha. Lisaks sellele kasvatab veel erakordselt häid tomateid ja sibulaid.
Alusta sellest, et koori ja viiluta pool kilo parimaid sibulaid. Hauta sibulaid õli ja või segus keskmisel kuumusel vähemalt 15-20 minutit. Sibul peaks olema mõnusalt kuldpruun. Maitsesta soolaga. Jahuta sibulasegu.
Põhja jaoks läheb vaja:
1-1,5 klaasi jahu (mina kasutasin 50:50 valget nisujahu ja rukkijahu), 70 gr võid, 3 spl hapukoort, soola.
Haki külm või jahu ja soola sekka, lisa hapukoor ning suru tainas palliks. Pane vähemalt 30 minutiks külmkappi.
Võta tainas külmast ning suru küpsetuspaberiga vooderdatud.lahtikäiva vormi põhjale ja külgedele.
Löö lahti 2 suuremat muna. Sega 3 spl hapukoorega ja hautatud sibulaga. Maitsesta soola ja pipraga. Kalla segu tainale.
Riivi 100 grammi juustu ja laota juust sibula peale.
Küpseta ca 200 kraadi juures, kuni pirukas on pealt kaunilt kuldpruun.
Maitseb oivaliselt!
Huvitav on see, et kui korraks tekkis mul ka impulss pirukasse mõnd ürti või maitseainet lisada, siis sain kiusatusest võitu ja vahel on hämmastavalt mõnus hästi lihtsate puhaste maitsete kooskõla nautida.
Vasta