No ei jõua mina ära oodata, kui Mari-Liis selle heeringamarja postitusega välja tuleb. Andesta, Mari-Liis, mulle mu kärsitus! Näpud kihelevad juba mõnda aega sellest kirjutama ja oma koju sattuvate külaliste seas levitan juba mõnda aega heeringamarja usku. Ja mina sain esimest korda aimu heeringamarja võlust just tänu Mari-Liisile. Järeldus: suhtle õigete inimestega!
Esmalt ei oska ma ennast ära kiruda, et mina, kes ma pean ennast eelarvamustevabaks katsetajaks ja kodanikuks, kes alati kõik uued ja huvitavad asjad ära proovib, suutsin aastaid mööda käia heeringamarjast. Teate ju küll: “Kõik need aastad reas, mis on minust mööda läin’d, kui lootusetult pime olin õnne kõrval käin’d”. Ja nii täpselt oligi!
Pea iga supermarketi kalaletis leidub plastmassist kastike, kus valge ollus, millel juures silt “Heeringamari”. Reeglina ka väga rahakotisõbralik tooraine ehk kilo hind jääb 9-10 EUR-i kanti. Tagantjärele on keeruline põhjendada, miks ei toonud ma pisukest sellest heeringamarjast endale koju ja ei proovinud. Ei olnud mingeid eelarvamusi, ausalt! Ma lihtsalt ei vaadanud seda kui võimalikku varianti rubriigist: “Mida täna osta võiks”. Loll mis loll, ma ütlen!
Lühidalt, kui keegi otsustab mitte enam niiii loll olla, siis tuleks osta paras kogus heeringamarja, hakkida korralik peotäis väsket tilli ja vähemalt üks sibul. Sibul tuleks hakkida hästi peeneks. Siis tuleks segada till ja sibul heeringamarjaga, jahvatada juurde veidi must pipart, soovi korral piserdada veidi sidrunimahla, segada juurde hapukoort või toasooja (leo:pehmet) toorjuustu, segada see kõik ühtlaseks massiks, asetada võiga määritud koduleivale või soojale röstsaiale ja….. huuuuh! Nautida.
Vaata lisaks veel, kuidas saab ahvena- ja haugimarjast hõrgutava leiva-saiakatte.
Vasta