Mind kohe huvitab, kas ma olen oma kiiksuga pigem erand või reegel? Teisisõnu: kuidas toimib normaalne inimene, kui ta satub turule, kus müüakse vutimaksa (ja sama linnu fileed, südant jne)? Kas samasugune kätevärin tabab kõiki, kui nad näevad letil laiutamas midagi seninägematut?
Vähemalt minu jaoks oli vutimaks Tartu Lõunakeskuse Taluturul just selliseks kaubaks, mille peale ma olukorda pikemalt lahti mõtisklemata haarasin ühe paki ja suundusin sellega kohe kassa poole.
Ise õnne vaevalt uskudes.
Ja siiski – Järveotsa vutifarmi vuttide mune olen söönud küll, vutte ka. Aga vutimaks ja -süda on küll seni jäänud tooraineks, millest isegi unistada pole osanud. Ja seal, Taluturul nad mind ootasidki. Taluturg oli üldse üks äraütlemata vahva koht – lihavalik oli muljetavaldava ja figureerisid seal sellised tootjad, keda Tallinnas väga ei kohta: Liivimaa lihatööstus ja ka juba nimetatud Järveotsa vutifarm erinevate vutitoodetega. Turu ruumides levis vastupandamatu leivalõhn, meie silme alla võeti ahjust tulikuumad värsked leivad ning kel soovi leivategu kodus jätkata, siis leivajuuretis oli ka ilusti müügil. Väga mõnusa auraga koht ning tegelikult on mõte teha turg suure kaubanduskeskuse ruumidesse ülimalt mõistlik ja ka külastajale mugav.
Väärtuslik tooraine koju toodud oli järgmine küsimus see, mida sellest valmistada. Linnumaksale mõeldes oli kõige esimene idee teha sellest üks mõnus pasteet. Ühest küljest oleks ehk võinud teha nii naturaalse kui võimalik, aga teisalt oli tahtmine teha nii head kui võimalik. Võitu sai siiski viimane variant ning tegin oma ammuse lemmiku ehk Anni Arrolt inspiratsiooni saanud salvei ja seedermänni seemnetega pasteedi , mida tavaliselt teen kanamaksast.
Enne maksa pasteedistamist maitsesin seda ka otse pannilt ning võin kinnitada, et vutimaks on üks väärt tooraine – hästi meeldiva maitsega kergelt magus ja hõrgumast-hõrk.
Pasteet ise sai aga järgmise koostise järgi valmis segatud:
1 sibul
1 küüslauguküüs
350 gr vutimaksa (selle võib asendada ka kanamaksaga ja tulemus on ikkagi võrratu)
väike peotäis salveilehti (5-7 lehte)
75 gr võid
näpuotsaga tumedat suhkrut
veidi 35%-list koort
korralik sorts konjakit või brändit
soola ja pipart
pisike peotäis eelnevalt röstitud seedermänni seemneid
Koori ja haki sibul ning küüslauk, hauta keskmisel kuumusel pannil või sees sibul ja küüslauk klaasjaks, lisa samasse ka salveilehed ning veidi pruuni suhkrut. Samale pannile lisa ka maks ning prae mõned minutid, kuni maks on kergelt pruunistunud. Lisa maksale korralik sorts brändit või konjakit, lase alkoholil aurustuda ning kalla panni sisu siis köögikombaini ja peenesta saadud segu. Lisa maitseks soola, pipart. Sega sisse sulatatud või (jäta veidi võid ka pasteedile pealekallamiseks), kuivröstitud seedermänni seemned ja veidi ka vahukoort. Sega pasteet läbi, kontrolli maitsete tasakaalu ja kalla siis kaussi või purki. Pealmisele kihile lisa sulatatud või ning aseta külmkappi. Pasteet on parim kas mõne tunni või, veel parem, üleöö seistes.
Siis lase naudinguks meeled valla ja naudi kreemjat ning rikkalikku leivamääret.
Jäta oma kommentaar Sulge vastus