Mõnel aastal on sel ajal juba grill paar korda huugama jõutud panna. Sel aastal tuleb senini grillile lumelabidaga läheneda. Mitte et vaim valmis ei oleks, aga ilmastikuolud on…teate isegi….jääaeg või tuumatalv, mis meid tabanud on….
Trotsides külma (õnneks siiski päikeseküllast) kevadilma, kaevasime tee grillini lagedaks ning tegime siiski ära selle hooaja esimesed grillimised. Nagu arvata oli, maitseb see esimene alati eriti hõrgult. Seekord sai grillitud kahte sorti punast liha, erinevaid köögivilju ning juurde pakutud kahte sorti mõnusalt marjast kastet. Eesmärgiks oli leida kahele toredale veinile – Torrese klassikutele Sangre de Torole ja Coronasele – väärikad toidupartnerid. Mis ka päris hästi õnnestus.
Lihadest said grillile sätitud veiselt pärit tükk nimega petite tender. Liivimaa Lihaveis on nimelt juba mõnda aega proovinud inimesi harida sel teemal, et korralikul lihaveisel on väga väärtuslikke lihatükke märimisväärselt rohkem kui sise- ja välisfilee. Petite tender on üks selline tükk, mille omadusi kõige rohkem võrreldakse sisefileega. Liha on hõrk, mahlane, õrn ja väga maitsev. Hinnalt samas palju sõbralikum. Seda, kust täpselt veisel tükk nimega petite tender asub, saab vaadata SIIT skeemilt. Numer 9 tähistab siis seda suhteliselt väikest (umbes 350-400 grammi) lihatükki, mis peaks ka kõige nõudlikuma lihasõbra ootustele vastama. Muide, samalt Liivima Lihaveise kodulehelt leiad lisaks veise lõikusskeemile veel palju ideid erinevate lihatükkide valmistamiseks ja igati toimivaid retseptiideid. Liivimaa Lihaveise poolt pakutav veiseliha on reeglina eelnevalt laagerdunud, mistõttu on tulemus eriti hõrk.
Meie petite tender tükike valmis aga nii, et esmalt tõstsin liha umbes tunnikeseks toatemperatuurile. Seda protseduuri ei tohiks unustada, eriti kui soovid võimalikult mahlast lõpptulemust. Lihalt tuleks eemaldada kelmed ning köögipaberiga liha pind veidi kuivemaks patsutada. Seekord liha eelnevalt ei maitsestanudki. Veeretasin oliiviõlis ja nii ta kuuma grilli peale läks. Lihatükki tuleks grillida igalt küljelt mõni minut (3-5) vastavalt sellele, kui küpset lõpptulemust soovid. Grillilt tulnud liha veeretasin suitsusoola helvestes, värskelt jahvatatud mustas pipras ja värskes hakitud tüümianis. Kui lihale “rüü” külge veeretatud, läks lihatükk veel ca 10-15 minutiks puhkama, et mahlad rahuneksid ning lahti lõigates välja ei voolaks. Peale seda tuleks lihatükk lihtsalt terava noaga viiludeks lõigata ja serveerida.
Veiseliha kastmeks serveerisin punasesõstra-tšilli vürtsmoosi, mille retsepti leiad SIIT. Komplekti muutis veel eriti mõnusaks Torrese klassik Sangre de Toro punavein, mis valmistatud Garnacha ja Garińena marjadest (mõlemad hästi iseloomulikud Kataloonia marjad) ning veini loomisel on eesmärgiks olnud Kataloonia piirkonna iseloomu ja olemuse edasiandmine. Vein on tugeva iseloomuga, vürtsine, maitses ja aroomis on tunda nii mustsõstart, põldmarja kui ka liköörset täidlast iseloomu. Sangre de Toro sobib hästi erinevate hautiste, tumedama lihaga loomade sh metsloomade, lihapaella ning ka näiteks röstitud paprika või siis ka magushapude ja vürtsiste kastmetega sobitamiseks. Kõik need viimatimainitud komponendid olid ka meil olemas ning tuleb tunnistada, et komplekt sai suurepärane ja nauditav!
Teiseks tegijaks esimesel grillimisüritusel AD 2013 sai lambasadul. Taaskord on tegemist lihatükiga, mis liiga tuntud ja teatud ei ole, kuid mis väärib kindalsti avastamist. Nimelt on lambasadula näol tegemist lamba seljalt lõigatud kondiga lihatükiga, millele jääb külge nii sise- kui välifilee koos selgrooga. Võite ise arvata, et selline fileesid sisaldav lihatükk kuulub eriti maitsvate lihade kategooriasse. Meie grillile läinud lambasadul oli pärit Sadamaturult. Lambasadul sobib hästi nii grillimiseks, praadimiseks, küpsetamiseks, hautamiseks. Eelkõige soovitaksin grillida – efekt on umbes sama nagu lambakarreel ehk parim on ta siis kui liha üle ei küpseta ja seest kergelt roosakaks jäänud sisu on oluliselt maitsvam. Hautamiseks oleks ehk nii hõrgu lihaga tükk isegi liiga hea. Meie lambasadul läks enne grillimist marinaadi, kuhu sai kokku segatud oliiviõli, küüslauku, rosmariini, musta pipart ja sidrunimahla. Tunnike-paar liha marinaadis hoida (toatemperatuuril) ja siis grillile. Kuna lambasadula tükid on suhteliselt väikesed, siis küpsevad nad ka üsna kiirelt, mõne minutiga, ning pigem peab olema valvel, et liha üle ei küpseta.
Grillitud lambalihale pakkusime juurde mustasõstra kastet, mille keetsin valmis eelmisel suvel valmistatud mustsõstramoosist. Selleks kulus 2 dl Torres Coronas veini, 200 g mustsõstramoosi, 1 dl puljongit, veidi hakitud tšillit, näpuotsaga soola ja värkselt jahvatatud musta pipart. Esmalt keetsin vaiksel tulel veidi veini kokku, segasin ülejäänud koostisained juurde ning lasin vaiksel tulel keeda kuni soovitud paksuse saavutamiseni.Maitseks sobib lisada veel sidrunimahla või veiniäädikat, sest lambalihale hapukas lisand teeb ka alati ainult head.
Lambaliha juurde sai joogiks pakutud sedasama kastme sisse läinud Torres Coronas veini, mis valminud valdavalt Tempranillo marjast (kohalik nimi Kataloonias on sellel marjal muide Ull de Llebre). Natuke on mahlasuse lisamiseks veinile lisatud ka Bordeaux piirkonna sümbolmarja Cabernet Sauvignoni. Tegemist on intensiivse värvi, pehmete tammevaadis sametiseks muutunud tanniinidega mahlase veiniga. Aroomis võib leida nii lillelisi noote kui ka küpse maasika ja põldmarja. Puuviljasus kombineerub suitsuste ja vürtsiste tugevamate nüanssidega ning antud koosluse juurde – grillitud lambasadul ja mustsõstrakaste – sobitud vein väga harmooniliselt.
Juurde sobivad lisandiks grillilt üle käinud paprika, suvikõrvits, kobartomatid või muud köögiviljad.
Tegelikult proovisime nii lihasid kui kastmeid kui veine ka erinevalt kombineerida ning tuleb tunnistada, et täiesti korralikud olid kõik kooslused – Sangre de Toro lambaga või Coronas veiselihaga. Kastmed sobivad ka mõlemad ühtviisi hästi nii lambale kui veisele. Nii et katsetamise- ja sobitamise rõõmu peaks jätkuma päris tükiks ajaks.
Ükskord me grillime nii-kui-nii!
Veine jagas mekkimiseks ja toiduga sobitamiseks Dunker
Vasta