Tutvus lefse´ga sai alguse üsna juhuslikult. Kuna pereisa oma töö tõttu käib sageli muuhulgas ka Norras, siis haaras ta ükskord lennujaamast lastele meeleheaks kaasa suhteliselt tagasihoidlikus pakendis pannkoogirullid. Lapsed vaatasid ja keerutasid seda käes, sõid selle paki sisu ära ja teatasid, et see oli väga hea. Järgmine kord Norrasse minnes anti juba soov kaasa, et seda pannkooki võiks teinekordki tuua. Pannkook oli magusa, vahukoorekreemi meenutava täidisega ja selline mahlane ja mõnus. Uurisin veidi pakendit ja leidsin sealt nimetuse lefse. Veidi guugeldamist ja lefse hingeelu hakkas vaikselt minu ees laiali rulluma. Tegemist on meie mõistes eilsest kartulipudrust valmistatud pannkoogiga ehk siis lefse põhikomponent on jahtunud kartulipuder, millele lisatakse jahu ning millest vormitakse siis õhukesed pannkoogid. Pannkooke mitte ei praeta, vaid röstitakse kuival pannil. Lefse valmistamiseks on norrakatel terve hulk lisavarustust ja kogu seda protseduuri võib huvi korral jälgida näiteks SIIN videos, kus Martha Stewart ja Beatrice Ojakangas (kõlab täiesti Eesti nimena?) valmistavad lefset.
Lefset valmistades on paar asja, mida tuleks kindlasti silmas pidada. Esmalt – kartulipuder tuleb täielikult maha jahutada. Soovitavalt vähemalt üle öö. Teiseks tuleb jahu kartulipudrule lisada vahetult enne rullima asumist. Jahuga seistes pidi tainas vesiseks muutuma. Muus osas keerulist küll midagi lefsede valmistamises ei ole.
Sellest kogusest saab ca 8 lefset
5 dl peeneks tambitud kartuleid (ca 600-700 kg tooreid kartuleid)
2-3 sl sulatatud võid
50 ml 35%-list koort
1 tl suhkrut
0,5 tl soola (võid kasutada ka SEDA viikingite soola, kui kavatsed lefset soolase täidisega süüa, saad väga mõnusa kergelt suitsuse maitsega lefse)
ca 2 dl jahu + rullimiseks (jahu kogus võib varieeruda näiteks sõltuvalt kartuli sordist, seega jälgi, et tulemuseks oleks tugevama kuklitaina konsistents)
Koori kartulid ja lõika väiksemateks tükkideks. Keeda soolaga maitsestatud vees kuni kartulid on pehmed. Kurna ja peenesta siis võimalikult ühtlaseks. Kui sul on olemas suurt küüslaugupurustajat meenutav agregaat, siis kasuta seda. Nii saad kõige ühtlasema tulemuse. Olen katsetanud ka lihtsalt hoolikalt peeneks tampides ja ka see meetod toimib ilusti. Mõõda peenestatud kartulitest vajaminev kogus välja. Lisa kartulitele tükeldatud või ja sega läbi kuni või on sulanud. Jahuta kartulimass täielikult maha. Võid jätta üle öö külmkappi. Jahtunud mass sega esmalt läbi ühtlaseks ja lisa siis koor, suhkur ja sool. Sega juurde jahu ja sõtku seni, kuni moodustub ühtlane ja läikiv tainas. Taina paksus peaks olema sarnane kuklitainale. Kalla tainas jahusele pinnale, vormi sellest ühtlane vorstike ja lõika vorstike ca 8 võrdseks tükiks. Kata ülejäänud tükid köögirätiga, et vältida kuivamist ning töötle jahusel pinnal tainarulli kasutades üks pallike lamedaks pannkoogiks. Kui tainas hakkab laua külge kinni lisa jahu. Kuumuta pliidil pann. Kuumust võid kontrollida tilgutades pannile veidi vett. Vesi peab kohe susisema hakkama. Tõsta spaatli või suurema labida abil õhukeseks rullitud tainas kuivale pannile ja rösti mõlemalt poolt ca 30 sekundit, kuni see on kuldseks küpsenud. Kui tainas hakkab panni külge kinni, määri hästi vähese koguse võiga.
Valmis lefsesid hoia räti all. Jahuta. Kui soovid lefset säilitada, murra ta neljaks ja säilita siis õhukindlalt, et lefse säilitaks oma mahlasuse. Õige lefse on pannkoogilaadse elastsusega ja temast saab voltida erineva täidisega kartulileibasid sarnaselt tortillale.
Kui valdavalt süüakse lefset magusa täidisega, siis meie lemmikuks on saanud lefse-eined erinevate soolaste täidistega. Viimaseks lemmikuks on lefse täidis, milles saavad kokku küüslaugune toorjuust või kohupiim, mis paksu jogurti või majoneesi toel veidi pehmemaks segatud ja õrnsoolatud lõhe, mida maitsestatud viikingite soolaga. See müstiline ja väga mõnus sool on samuti pärit Norrast ning seda saab huvi korral soetada Umami poest.
 |
| Tõeline perenaiste mugavussool. Näpuotsaga roale juurde ja maitsed kõik paigas. |
Selle suitsumaitselise soola abil saab väikese liigutusega anda väga maitsva ja suitsuse nüansi kogu täidisele juurde. Minu lemmikuks on just õrnsoolalõhe kus tibakene viikingite soola peale saputatud. Selline võimas ja väga hästi kokkusobiv maitsekooslus! Tibakene karulaugupestot ka lisaks ja üsna täiuslik suutäis ongi valmis. Soovi korral võib veel keedetud muna viile ka sinna vahele pista. Täielik lemmik!
Vasta