Parem hilja kui üldse mitte, tuleb sel aastal nentida, kui augustikuu keskpaigas on midagi sellist saabunud, mida annab juba suveks nimetada. Mis siis, et päevad on juba lühemad, valgus kollasem ja varjud pikemad kui kesksuvisel ajal. Sellise suvise ilma jätkumist lubab igal juhul ka järgmisteks päevadeks ja see on paras aeg kõik suvised kohustuslikud rituaalid, mille hulka kuulub ka külmsuppide söömine, plaani võtta ja ära teha.
 |
| See on selge leemega peedi-külmsupp, kus leeme maitsestajaks on värske soolakurgi vedelik |
 |
| Keefiriga peedisupp on tuntud ka kui holodnik. Mõnes mõttes on see vedel peedisalat, kuhu igaüks võib oma maitse järgi erinevaid komponente lisada. Mädarõigas on minu supi puhul kohustuslikuks maitselisandiks saanud. |
Minu lemmikuteks külmsuppideks on saanud ja jäänud peediga tehtud külmsupid. Esmalt muidugi see värv! Kui söömisest ka esteetiline nauding teha, siis on needsamad supid täiesti omal kohal. Eriline kihk külma peedisupi järele tabab mind siis, kui valmis saavad esimesed peedid. Noored, magusad, mahlased ja kõige hõrguma võimaliku maitsega. Ei enne ega pärast suve ei maitse peedid enam nii hästi. Loomulikult tuleb paar peeti varuks võtta, need lihtsalt ära koorida ja siis toorelt ära krõmpsutada. Kui see kohustuslik osa on tehtud, tuleks noored peedid mullast puhtaks pesta, fooliumi sisse keerata ja siis 180-200 kraadi juures ahjus ca 45-60 minuti jooksul lihtsalt valmis küpsetada. Peedi valmidust kontrolli samamoodi nagu keedetud kartulil ehk siis torka lihtsalt nuga sisse ja kui see kergelt läbi peedi ihu libiseb, siis ongi ahjupeet valmis. Jahuta peedid maha ja nüüd tuleb supitegemise juurde asuda.
Külm peedisupp keefiriga ehk holodnik
Holodnik on Vene köögist pärit lihtne suvine külmsupp, kus põhikomponentideks on peet, värske kurk ja keefir või pett. Minu jaoks on kohustuslikuks komponendiks saanud ja jäänud ka mädarõigas, mida võib siis nii värskena sisse riivida või ka purgist juurde sättida. Maitsev jääb mõlemal juhul. Kes soovib tummisemat tulemust, võib supi sisse veel näiteks praeliha, heeringat, suitsukala või muud meelepärast lisada. Ka köögivilju võib oma eelistuste järgi supi sisse lisada. Suve alguses redist, kes sibulasõber, see hakitud sibulat ja kes armastab koriandrit, maitsestab supi hoopis selle ürdiga.
Kogus: 4-le
3-4 ahjupeeti
3-4 vähesoolast kurki (2-3 päeva hapnenud)
2 keedetud kartulit
8 dl jahutatud puljongit (sobib nii köögiviljapuljong kui ka kana- või muu puljong)
1-2 dl soolakurgi vedelikku
suur peotäis rohelist sibulat, hakituna
suur peotäis tilli, hakituna
sooja ja pipart
suhkrut
veiniäädikat
Serveerimiseks keedetud vutimune* või keedetud kanamune, koorituna ja poolitatuna/tükeldatuna
Haki peet, kartul ja kurk. Sega puljong soolakurgi vedelikuga ja tõsta sinna sisse köögiviljad.
Maitsesta supivedelik soola, suhkru, äädika ja värsket jahvatatud musta pipraga.
* Vutimunade keetmisega olin ise pikalt hädas. Mulle meeldib kohutavalt, kui munakollane on selline poolvedel ja kindlasti mitte täiesti kõvaks keenud. Vutimunadega sain vahel tulemuseks kas siis osaliselt vedela munavalgega või täiesti kõvaks keenud munad. Nüüd olen välja töötanud kuldvalemi, mille abil tulevad just paraja munakollasega vutimunad. Valem siis järgmine: aja vesi keema, tõsta vutimunad keevasse vette, alanda kuumust ja keeda täpselt 2 minutit ja 40 sekundit. Mina kasutan selleks telefonil olevat taimerit ja käivitan selle siis kui olen munad vette libistanud. Kui aeg täis, siis nagu ikka munade puhul, külma vette. Tulemuseks on just sellise munakollaega vutimunad, nagu pildil näha. Mina olen igal juhul rahul 😊
Vasta