Meeldiv ja elamuslik restoranikülastus on sündmus, mida me kõik vahel vajame. Aeg iseendale ja neile, kellega koos restorani tuldud. Võimalus endale pisut pai teha või tähtsat päeva meeldejäävalt tähistada. Olla hoolitud ja lasta enda eest hoolitseda, hellitada maitsemeeli ja kogeda uusi maitsed. Anda end aistingute ja naudingute meelevalda. Kes meist seda ei vajaks? Pärast oled jälle pisut parem inimene.
Ei ole vist kellelegi üllatuseks, et meeldejäävaks restoranikogemuseks on vaja päris mitme erineva pusletüki kokkusobitamist. Hea toit, kuid asjatundmatu teenindus või suurepärane teenindus, kuid arusaamatult maitsev toit ei anna mingi valemiga liites kokku plusspoolele jäävat kogemust. Seega tasub alati restorani minnes veidi eeltööd teha ja maad kuulata. Et pärast poleks tühjus hinges nii kulutatud aja kui raha pärast kahjutunnet tundes.
Eesti restoranide tase on viimasel ajal muljetavaldavalt kasvanud ja põnevaid heal tasemel söögikohti on nii palju, et kohati on vahel päris keeruline valida. Põnevaid ja erinäolisi restorane peaks jaguma igale maitsele.
Minu pikaajaliseks lemmikuks on restoranide trio, mille loojateks on vahva ja südamega oma tööd tegev sugulussidemetega seotud mees- ja naiskond. Jutt on siis Eesti armastatuimatest kokkadest ehk Roman Zaštšerinskist ja Igor Andrejevist, kelle poolt loodud hõrkudele toitudele aitab raamistuse luua nii jookide kui ka üldise hubase meeleolu eest hoolt kandev Jana Zaštšerinski. Selle trio käe all on sündinud kolm ühtaegu nii erinäolist ja samas ka sarnast restorani ehk Moon, Kolm Sibulat ja viimases järjekorras pikalt oma aega oodanud Mantel ja Korsten. Neid restorane võib iseloomustada kui ühe pere kolme õde-venda, kelle puhul korralik lastetuba ja hea kasvatus kumab igal hetkel läbi, kuid kes on samas oma eelistustelt ja iseloomudelt parajalt erinevad. Teisisõnu, neis restoranides võid alati kindel olla nii toidu kvaliteedi, kui ka asjatundliku teeninduse ning professionaalselt koostatud veinikaardi ning veinisoovituste peale. Need on aga ühe restoranielamuse saamisel võtmetähtsusega komponendid.
Lustakas meenutas Mooni algusajast. Nemad ongi kõiges “süüdi” 😉 |
Esimese restoranina ilmavalgust näinud Moon on olnud legendaarne juba oma sünnist saadik. Oma Mooni muljetest olen kirjutanud näiteks SIIN, kusjuures päris lustakas on lugeda, et juba aastal 2012 nimetasin seda restorani vanaks heaks Mooniks. Roman ja Igor olid kuni Mooni avamiseni pigem tuntud kui fine dining stiilis restoranide keeruliste maitsekombinatsioonide meistrid, kombineerides mängleva kergusega taldrikule kokakunsti keerukamaid tehnikaid nõudvaid imelisi roogi. Oma restorani luues mõlemad ootamatult mõned sammud tagasi ja otsustasid hoopis lihtsama ja kodusema lähenemise kasuks. Kirjeldatud liigutus tähendas aga seda, et põhitähelepanu koondus puhtale kvaliteetsele toorainele ja puhastele maitsetele. Vähem on rohkem filosoofia puhkes õitsele. Koduse õdusa olemisega Moon oli kui külaskäik lahke pererahva juurde ja hästi kiirelt võitis see armas Kalamaja serval asuv koht paljude südamed. Nüüdseks juba kaheksa aastat on Moon oma tuntud ja turvalises headuses Vene köögist inspireeritud pisut kodusema olekuga roogi pakkunud. Samas ei tasuks ennast lasta liialt eksitada sõnast kodune, sest kui oled kord juba kokakunsti kõrgema klassi tehnikad omandanud, siis suudad ka pealnäha lihtsale toidule anda mingi raskelt kirjeldatava lisandväärtuse kas siidise kastme, põneva ja ootamatu maitsestuse või ootamatu tooraine kombinatsiooniga. Võrdleksin seda tantsuga – kui oled kord klassikalise tantsutehnika omandanud, siis suudad kõiki tantse tantsida hoopis elegantsemalt kui lihtsalt asjaarmastajana. See tehnikate valdamine ja maitsete elegantne asjatundlik taltsutamine ongi minu jaoks kolme piisavalt erinäolise restorani puhul ühendavaks lüliks. Lisaks veel Jana poolt väga professionaalselt kokku pandud veinikaardid ja valdavalt alati asjatundlik teenindus.
Neli aastat peale Mooni avamist sündis sama meeskonna poolt Kolm Sibulat, mis oma olemuselt on hästi põnev erinevate rahvusköökide parimaid palu ühendav ning fast- ja slow-foodi vahele paigutuv äge kaasaegne koht. Kui Moonis käik on piltlikult kui käik armsa vanaema juurde, kel alati soojad pirukad tulijate jaoks räti all ootamas, siis Kolm Sibulat on kui suurlinna trendikas kosmopoliit, kes suudab elegantselt orienteeruda nii kimchi, rameni kui hummuste maailmas. Avatud baariga ja mõnusalt vana ja uut ühendava interjööriga Kolm Sibulat on muuhulgas minu kolme poja üheks lemmikkohaks, kus oleme mitmel korral käinud tähtpäevi kogu perega tähistamas.
Mantel ja Korsten on selle meeskonna viimane lapsuke, mis paikneb Kadriorus väikeses armsas mantelkorstnaga majas. Restoranide omavahelist suhestumist on nende loojad ise kirjeldanud nii: kui restoran Kolm Sibulat on restoran Mooni vend, siis Mantel ja Korsten on nende väike õde. Seega, suundusin väikest armast Kadriorus paiknevat mantelkorstnaga erkrohelises majas paiknevat väikest õde üle vaatama. Sattusin sinna restorani, millest olin juba päris palju kuulnud, esimest korda, seega oli see külaskäik eriti põnev.
Mantel ja Korsten. Väike armas roheline ja seest suurem kui väljast.
Kadriorus paikneb üks armas roheline majake, millest möödudes ei pruugi esmalt märgatagi, et tegemist on restoraniga. Väike madal maja on kui sooja turvalise pelgupaiga võrdkuju ja lausa kutsub sinna sisse astuma.
Mantel ja Korstna loomise taga on jätkuvalt sama tiim, kuid seekord on trioga liitunud nii seni end Moonis teostanud peakokk Jüri kui ka restorani juhataja ja sommeljee Robert. Veinikaardi on kokku pannud Robert ning kindlasti soovitan restorani külastades küsida toitude juurde veinisoovitusi.Klaasiga pakutavate veinide valik on piisavalt lai ning parimad toidu ja veini kooslused on meeskonna poolt kokku sobitatud.
Restoran Mantel ja Korsten. Väike madal roheline mantelkorstnaga majake |
See väike majake on lihtsalt imearmas pesa, kus levib Kadrioru mõnus linnaserva rahulik hõng |
Pildikesi roosilisest interjöörist |
Menüü on Mantel ja Korsten restoranis hästi põnev ja oma stiililt ka pigem piire ületav ja reegleid eirav. Hästi põnev on tartaride blokk, kuhu ise takerdusime ja sealt nii tuunikala- kui la lambatartari ära proovisime. Järgmine kord minnes on plaanis ka veise- ning baklažaanitartarid kindlasti ära proovida ja olen kindel, et omaette elamuse pakub iga toit.
Menüüd võib piiluda SIIT.
Üks ägedamalt serveeritud eelroogi. Maitsed on täiesti üllatavad ja igati lahedaid kooslusi loovad. Roaks siis “Martini” – suitsuangerjas, röstitud kapsas, pomelo, estragoni-aioli |
Tuunikala, tzatziki, maapirnitšipsid, granadillikaste. Tegemist oli pisut hapukasmagusa maitselisaindiga tuunikalaga. |
Pearoogadeni jõudmiseks tuleb aga läbida menüüst veel käsitsi tehtud pastade blokk, mille kohta võib kommentaariks öelda, et tegemist ei ole mitte suure kausitäie pastaroaga, vaid pigem ikkagi kergema eelroa mõõtu toitudega. Nii et kui oled pastasõber, siis ühe võimalusena kaalu kindlasti ka käsitsi valmistatud pastaroogade maitstmist.
Pearoogade hulgast soovitas teenindaja meil kindlasti ära proovida mõõkkala tamarindikastmega. See olevat juba hiti-staatusesse jõudnud. Etteruttavalt võib öelda, et soovitused ei pidanud pettuma.
Kui pakutakse mereande, eriti aga kammkarpe, siis ei ole keeruline valida. Siin taldrikul on kammkarbid, maapirnivaht, marineeritud kukeseened ja õunasiidrikaste |
Üks Mantel ja Korstna juba legendiks saanud roogadest – mõõkkala, vürtsikas maguskartul, röstitud paprika, tsitruse aioli, tamarindikaste. Imeline! |
Kui pearoad söödud, võib desserdi juurde võtta ka põnevaid majanapse. Küsi kindlasti teenindajalt, mida põnevat võiks proovida. Soovitustega reeglina selles majas kitsid ei olda.
Mantel ja Korsten sobib hästi nii romantiliseks õhtusöögiks kahekesi, sõpradega kokkusaamiseks suurema laua taga, aga ka sünnipäevade või muude tähtpäevade tähistamiseks. Restoranis on võimalik broneerida kaht erinevat privaatruumi – mantelkorstnas asuv väike toake mahutab kuni 10 inimest ning klaasustega eraldatav tuba kuni 12 inimest. Sobib hästi ka väikestele kollektiividele kokkusaamiseks ja tähistamiseks. Eelseisvate jõulude peale mõeldes on see aga üks vahva võimalus sõpradega või kollektiiviga jõuluaega tähistada.
Moon. Modernne Vene köök, vürtsiks palju-palju armastust ausa toidu vastu
Nagu juba korduvalt mainitud, sai kogu lugu alguse ikkagi Moonist ehk siis esimene lapsuke kolmest oli just seesama Vene köögile kummardust tegev restoran Moon. Vahel on isegi naljakas mõelda, et see restoran juba kaheksa aastat meie restoranide maastikku ilmestamas on. Läbi aegade on lausa kultusroogade staatusesse jõudnud Mooni värskelt küpsetatud pirukad, pelmeenid. borš, lambakotlet, isetehtud napsid ja veel mitmed-mitmed ühest küljest lihtsad ja teisalt nii kordumatud Mooni toidud, milleta seda kohta ei kujutakski ette. Ka Moonis on võimalik suurema seltskonnaga privaatruumides tähtpäevi tähistada – eraldi privaattuba mahutab kuni 12 inimest ning baarisaal kuni 22 inimest.
Sellesügisene menüü on ühest küljest ikka see vana hea Moon, aga samas on taas piisavalt maitseüllatusi, mille pärast tasuks vanadele headele läbiproovitud toitudele eelistada uuest menüüst põnevaid tulijaid. Menüüd võid piiluda SIIT.
Peakoka tervitus. Kreemine lillkapsasupp krõbeda mandlipitsiga |
Isetehtud leivad-saiad on kõigi kolme söögikoha puhul üheks firmamärgiks. |
Toekas eelroog ehk haugikotlet tartarkastme, pomelo ja tillimaitseliste kurkidega |
Eelroogade valikust üks kindel lemmik: suitsuangerja- ja munamääre kartulikoogi ja peedi aioliga. Väga lahe ja ootamatu kooslus, mis kõlas igati veatult kokku. |
Pearoog neile, kes kalaroogasid hindavad. Haugikotlet tartarkastme, pomelo ja tillimaitseliste kurkidega |
Küsisime pearoa soovitust ja ei pidanud pettuma. See oli mahlane, mahe ja väga maitsev! Taldikul siis küülikušnitsel metsaseened hapukoores ning juustu ja dijon sinepi kaste |
Mooni puhul tasub kindlasti ka digestiivina küsida majanapse. Meie proovisime ära nii pihlaka-kui aroonianapsi. Puhta maitsega koduse olemisega marjamaitselised napsud on ilusaks lõppakordiks koduselt hubasele maitseküllasele õhtupoolikule vanas armsas Moonis.
Kolm Sibulat
Järjekorras teise tulija ehk Kolme Sibula idee sai alguse 4 aastat pärast Mooni avamist. See valgusküllane restoran on hästi peresõbralik kaasaaegne söögikoht Telliskivi tänava alguses. Kui esmalt loodud Moon oli pigem Vene köögi ajatutele klassikutele keskendunud kodune toidukoht, siis kõigele uuele ja põnevale avatud kokkadele jäi see kontseptsioon vahel pisut piiravaks ja nii saigi alguse täiesti kosmopoliitse maailmavaatega sujuvalt eri maailma otstest pärit maitseid kokku sulatav Kolm Sibulat.
Mõnus hubane ja samas urbanistlik pisut boheemlaslik inerjöör 😍 |
Avatud köök annab aimu sellest, kuidas toidud valmivad ja kes neid valmistab |
Muljetavaldav veinisein ja väga korralik veinikaart on Kolme Sibula puhul üheks firmamärgiks |
Taaskord isetehtud saiad-leivad. Imelised! |
Eelroogade valikust hästi põnev kombo: heeringas, musta riisi äädika kaste, sulatatud juust mädarõikaga ja leiva müsli |
Üks suuremaid maitseüllatajaid: suitsupeedi ceviche, hummus , peterselli aioli. Suitsune peet oli väga võimsa maitsebuketiga ja tundus sellises koosluses lausa umamise ja lihalaadsena |
Taaskord mereandide kammitsais – ära sai proovitud hiidkrevetikarri, muskaatkõrvitsa, broccolini ja basmati riisiga. Magusate ja vürtsikate maitsete ilus kooskõla ja loomulikult ei puudunud kastmes… |
…. ka mahlased hiidkrevetid. Mõnus sügisilmeline soojendav karriroog! |
Kolm Sibulat on selline koht, kuhu me oleme pigem päevasel ajal eelistanud minna. Esmalt muidugi seepärast, et käime seal sageli lastega koolialgust/-lõppu, sünnipäeva või muid tähtpäevi tähistamas, aga mingil kummalisel põhjusel meeldib mulle seal restoranis päeval rohkem olla kui õhtul. Samas on ka selles restoranis võimalik tähistada erinevaid tähtpäevi ja korraldada meeldejäävaid õhtuid (või ka lõunaid). Restoranis on võimalik eraldada kuni 20 inimest ülemisse saali ja puidust saalis on 10 + 8 inimest kahte lauda võimalik paigutada.
Kindel on see, et kui novembrikuine pimedus ja kaamos kipub peale vajuma ja hing ning keha vajavad pisut turgutust, siis need kolm restorani pakuvad soojust nii otseses kui kaudses mõttes ning aitavad parajalt hedonistlikul moel endale pai teha. Elame ju ainult üks kord ja miks mitte siis nautida hetki ja hellitada maitsemeeli.
Tänud tublile tiimile, kes on maitsemaastiku ja restoraniskeenet aidanud mitmekesisemaks ja maitseküllasemaks muuta.
Vasta