Pean esmalt alustama sellest, et mul on üks võrratu sõber, kelle juured on pärit Peipsiveerelt ja kelle nimi on Natalja. Omade seas Nasha. Nasha on imearmas inimene, kes on alati hea meelega nõus oma retsepte jagama ja kuna tema retseptikogu on tänu päritolule erinev traditsioonilistest Eesti toitudest, siis olen vahel ikka tõelise õhinaga sukeldunud tema retseptivaramusse. Ka siinsamas blogis on mitu tema käest saadud supermõnusat retsepti alates SELLEST kabatšoki ikrast kuni SELLE Peipsiveere sibulapiruka või SELLE hästi põneva Peipsiäärse naabrinaise kapsapirukani välja. Supermõnusad retseptid, mis kinnitavad minu veendumust, et oskus erinevaid köögivilju toiduks tarvitada on slaavlastel oluliselt mitmekesisem ja põnevam kui eestlastel. Täpselt sama puudutab ka hoidiseid ja Nasha hoidistevaramu on minu jaoks kulla väärtusega. Hoidiseid leiab ju igalt poolt ja igasuguseid, aga teades Nasha paigas maitseid, julgen ma tema soovitusi alati usaldada. Nii juhtus ka seekord, kui küsisin, kas tal on mõnd tomatihoidist mulle soovitada ja siis saatis ta mulle järjest mitmeid põnevaid tomatiga hoidiseid. Üks neist pidi ta enda suur lemmik olema ja esimesena võtsingi selle katsetuse ette. Sai väga mõnus.
Tegemist on hästi mõnusa universaalse maitsega ja üsna tummise hoidisega, mis sobib nii salatiks, supipõhjaks, võileiva- või pirukakatteks või niisama maiustamiseks. Natukene siiski muutsin retsepti. Õli panin veidi vähem kui algretseptis ja suhkrukogust muutsin veidi suuremaks. Soovitan alati kõigil ise samamoodi poti juures maitsed üle kontrollida, sest tegelikult on kasvõi tomatite magusus erinev, lisaks on igaühe maitsemeel ka ikkagi individuaalne. Tavaliselt tasubki maitset kaaluda soolane, magus, hapu, vürtsikas skaalal ja kui midagi vajaka jääb, siis ise maitset täpsemaks timmida.
Retseptis kasutatud tomatipastat tasub osta turgudelt. Mina toon seda Keskturult turuhoones, kus muna- ja juustumüüjatel on olemas suur-suur potsik, kust siis, plärtsti, tomatipastat kilekotti tõstetakse. See on ikka selline paks ja tummine kontsentreeritud kraam, mitte vedel tomatikaste. Poes on ka tomatipasta olemas, aga seal on väikestes kogustes ja sageli tuleb siis mitu pakki või tuubi osta, et selle salati jaoks vajalik kogus kokku saaks.
Porgandisalat tomati ja sibulaga
Koostisosad
- 1 kg tomateid
- 700 g riivitud porgandit
- 500 g sibulaid poolratastena või hakituna
- 1 dl õli
- 200 g tomatipastat
- 1 loorberileht
- 3 sl suhkrut vajadusel veidi rohkem
- 1 sl soola
- 1 sl äädikat 30%-list
- Värskelt jahvatatud musta pipart
Valmistamine
- Esmalt koori tomatid. Selleks tee tomati seljale ristlõige ja tõsta tomatid keevasse vette mõnekümneks sekundiks. Jahuta ja eemalda siis koor. Haki tomatid ja kalla potti. Lisa sinna ka riivitud porgand ja tükeldatud sibul. Keeda umbes poolt tundi ilma kaaneta, et tomatimahl aurustuks.
- Lisa siis õli, tomatipasta, loorberileht, suhkur, sool, äädikas ja must pipar. Keeda veel 15 minutit, kuni salat pisut tummisemaks muutub. Kontrolli maitseid ja vajadusel timmi maitsed veel paika enda jaoks sobivaks.
- Tõsta salat kuumana steriliseeritud purkidesse ja kaaneta kohe. Säilita jahedas.
Õhtul, kui pere purgist ülejäänud salatit proovis, sai see kõigilt kiidusõnu. Ühtaegu mahe-magus ja tänu tomatipastale parajalt tummine. Purgis muutub see kindlasti veel paremaks, kui maitsetel on aega seguneda.
Suure tõenäosusega jääb ka see retsept meie kordamisele tulevate retseptide hulka ja minu iga-aastane lubadus, et proovin vähem hoidistada (sest keegi peab selle kõik ära ju ka sööma), liigub ka sel aastal täiesti etteavatavat rada pidi.
Vasta