Mahlane kohupiimakarask

See retsept on tegelikult siin blogis juba olemas, kuulub blogi kuldvaramusse ning tõuseb sageli ka populaarsemate retseptide nimistusse. Kuna aga tegemist pea kümme aastat tagasi lisatud retseptiga, siis oli ta … noh selline omaaegse algaja blogija käekirjaga vormistatud.

Eelmisel nädalavahetusel küsis Postimees minu, Mari-Liisi ja Pille käest blogi kriisiajal populaarseks saanud lemmikretseptide nimekirja ning loomulikult oli see karask ka seal sees. Artiklit selle kohta, kuidas koroonaaeg on blogilugejate käitumist muutnud, võib lugeda SIIT. Ajalehelt soovis ka retsepti avaldada, aga kuna mul ei olnud enam algset fotot alles (ja ega vist ei oleks söandanud seda ka oma nime alt näidata), siis sai see kohupiimakarask uuesti jäädvustatud. Ühtlasi vaatasin üle ka retsepti, muutsin vana kooli mõõtühikud kaasaegsemaks, tegin mõned pisikesed muudatused ning algallika osas pean ka paranduse tegema. Kui eelmises retseptis vihjasin allikana Marika Blossfeldile, siis vahepeal avastasin sama retsepti ka nõukaaegsest Salme Masso “Kokaraamatust”, mis ilmselgelt on varasemalt ilmunud kui esmamainitu.

Muidu kehtib aga karaski kohta ikka seesama, et tegemist on tõelise mugavusküpsetisega, mis ei vaja ei erilisi oskusi ega ka palju aega. Ei mingit sõtkumist ega kergitamist. Ebaõnnestumine on ka praktiliselt välistatud (kuigi alati on võimalus, kui hästi pingutada 🙂 ). Parim soojalt või samal päeval. Järgmisel päeval soovitaksin karaskit juba röstida. Odrajahu asemel võib kasutada ka teisi, soovitavalt täisterajahusid ehk siis karask sobib hästi ka kapikoristuseks ja jahulõppude ära kasutamiseks.