Kevad hakkab mühinal suveks muutuma ja minu aias kõrguval kolmel kuusel on mõnusad pehmed võrsetited külge tekkinud. Nii umbes mõne sentimeetri pikkused, erkrohelised, täiesti ohutud torkimise mõttes ning lisaks sellele veel korralikult mõrkjat metsamaitset täis. Kuusevõrsesiirup on üks äraütlemata mõnus maitseaine – sobib hästi lihadele-kastmetele särtsu andma ja marinaadile mõrkjat maitset lisama. Ulukilihale pea asendamatu – naturaalne...
Päikesemoos, kui soovite. Kuldset kollast päikest on selles keeduses küllaga. Rääkimata kasulikest ainetest. Sest teadupärast on võilill, vaatamata oma pealetükkivale iseloomule muruses keskkonnas, üks erakordselt kasulik ja mitmekülgne taim. Toorainepuudust ei tohiks meil ka olla. Saabki muru võililleõitest puhtaks ja moos tuleb pea et boonusena. Tegelikult on võilillemoos jällegi üks selline traditsiooniline toit, mida tegi minu...
Alustan sellest, et minu sõprus mädarõikaga ei ole liiga pikk olnud. Hakkasin mädarõika mõnust aru saama alles mõni aasta tagasi ja nüüd aina imestan, kuidas ma enne hakkama sain. Liharoogadele täiesti asendamatu. Lisaks suudan seda pea kõikide soolaste toitude juurde sobitada. Olgu mainitud tõe huvides see, et mulle maitseb pigem kreemjas mahe mädarõigas ja seda meil tavalises...
Ignoreerides tõsiasja, et pang või ämber on kõnekeeles pigem totaalset ebaõnnestumist tähendavad terminid, ei kavatse ma vana head pange- või ka ämbrisalatit sellegipoolest ümber nimetada. Ja kinnitan, et ämbriga seob seda salatit mitte õnnestumise aste, vaid üsna üüratu salatikogus, mis mahub ära vaid korralikku pange ehk ämbrisse. Retsept ise on jälle ajalooline, pärit jumal-teab-kust-ja-kellelt. Seda...
Ei ole vist kellelegi uudis, et sel aastal on seeneuputus. Nädalapäevad tagasi käisin keskturul ja ei suutnud oma silmi uskuda, kui kõik letid olid kukeseente asemel täis piltilusaid pisikesi armsaid kivipuravikke kilohinnaga 90-120 krooni kilost. Tavapärase 350 krooni asemel! Ainuke seletus: metsaalused peavad puravikest kirjud olema. Sai kiiresti korv käevangu riputatud ja sammud metsa alla...
Aprikoosimoos on minu talvevarude riiulil juba kümmekond aastat. Alguse sai kõik sellest, kui me mõnda aega perega resideerusime Tšehhis. Seal katsetasin kohalikest aprikoosidest ja virsikutest moosi keetmist ning tuleb tunnistada, et eelpool mainitud viljadest saab väga-väga maitsva keedise. Maasikamoos jääb muidugi mooside kuningaks, aga auhinnalisele kohale võiks aprikoosimoos kandideerida küll. Eriti praegu kui on võimalik...
Üle mitme aasta tegin keedetud vanaema stiilis maasikamoosi sügavkülmutatud toormoosile vahelduseks. Keetsin moosisuhkruga, siis sai suhkrut täpselt soovi järgi panna ja moos kalgendus ka ilusti. Mõnusalt helepunane värvus jäi ka. Ja oi kui hästi maitses maasikamoosi vaht (lapsest saati olen moosivahtu tõeliseks delikatessiks pidanud). Pisipojale meeldis ka väga. Sõi kohe mitu taldrikutäit pannkooke maasikamoosiga. Moosi...