Kiluga ja kilust. Kiluvõileib kahel moel ja kilupirukas rukki-kartulipõhjal

Kohe-kohe on käes meie kalli kodumaa suur ja kauaoodatud
sünnipäev ja üks eelmisel aastal saja aasta sünnipäevaks valminud pidulaua postitus oli seni veel blogisse üles riputamata. 

Kindlasti kattuvad ka selleaastasel pidupäeval tuhanded lauad hea ja parema
Eestimaise kraamiga. Pidulauale sobib sel tähtsal päeval sättida eelkõige
meie rahvuslikku aaret musta leiba koos teise aarde vürtsikiluga. Ei ole vist
eestlaslikumat kooslust kui must leib, tummiselt soolane kilu ja keedetud muna.
Nagu vastlakuklid on kohustuslikud vastlapäeval, nii on kohustuslik ka kiluleib
24. veebruaril. 

Ei ole vist ühelegi kilusõbrale saladuseks, et parim kilu on
tervena soolatud ja vahetult enne serveerimist puhastatud. Mingi imevägi on
selles päris õiges kilus. Fileena soola ja vürtsi sisse pistetud kiludel läheb
mugavuse lisandudes täpselt samapalju õiget maitset kaduma. No ei ole sel
kilufileel õiget kilumekki! Ausa ja selle kõige õigema kilu saab ikka nii, et võtad
soola ja vürtsidega maitsestunud terve kilu, eemaldad pea, sisikonna ja selgroo
ja siis sätid selle mustale leivale. Kes on kilu maitsenüanssidega kursis, see
teab, et selline kilu on see kõige õigem. Vaid nii on kilu maitse täpselt see,
mis meid ikka ja jälle sunnib kiluleiva järele haarama või siis kaugel olles
kiluleivast unistama.

Hea uudis on see, et Peetri Lõheärist on võimalik nüüd leida
suurepäraseid käsitööna valmistatud kilusid, mis maitsevad täpselt nii, et ka
kõige nõudlikum kilusõber peaks rahule jääma. Valida on klassikaliste vürtsikilude
ja ka ürtide või sidruniga kilu vahel. Ühtviisi hääd ja ausad kilud kõik kolm. Kõik
kilud on valminud käsitööna Hiiumaal ja hiidlased juba teavad, kuidas hea kala
peab mekkima.

Kilupirukas
kartuli-muretainapõhjal

Mõnusalt maalähedasi olekuga ja meie igiomaseid tuttavaid
koostisaineid sisaldav kilupirukas on hea tahe suutäis, mida sobib serveerida
nii suupistena kui ka pearoana toeka viiluna. Kartuli-rukki muretainas sobib
soolaka kilutäidisega suurepäraselt ja omal moel on see eestlaste nägemus
prantslaste lahtisest pirukast quiche´ist.

6-8-le

Kartuli-muretainas:

150 g keedetud kartuleid, koorituna

150 g rukkijahu

100 g võid

0,5 tl soola

veidi vett

Täidis:

Ca 10 kilufileed

2 muna

3 dl 35%-list koort

Rohkelt hakitud värsket tilli

Soola ja pipart

Valmista esmalt kartuli-muretainas. Selleks suru kartul
kahvliga peeneks, lisa tükeldatud või, sool ja rukkijahu ning näpi kõik
ühtlaseks tainaks. Vajadusel lisa vett, et tekkiks kokkuhakkav tainas. Võid
taina valmistamisel kasutada ka köögikombaini. Keera tainas toidukile sisse ja
aseta külma vähemalt pooleks tunniks. Jahutatud tainas tõsta külmast välja ja
rulli jahusel pinnal ümmarguseks kettaks, mis kataks ca 24 cm läbimõõduga
koogivormi põhja ja küljed. Tõsta tainas koogivormi, suru küljed ühtlaseks, tee
kahvliga põhja sisse mõned torked ning küpseta pirukapõhja 180-200 kraadi
juures ca 7-10 minutit, kuni tainas on kuivaks tõmbunud, kuid mitte veel
pruunistunud. Vahepeal sega omavahel lahtiklopitud muna koorega, maitsesta
soola ja pipraga. Soola lisades ole pigem ettevaatlik, kuna kilu on ise üsna
soolane. Puista eelküpsetatud pirukapõhjale hakitud värsket tilli. Sinna peale
laota puhastatud kilufileed ja kalla siis peale muna-koore segu. Küpseta
180-200 kraadi juures ca 30-40 minutit, kuni täidis on kuldseks küpsenud.
Jahuta veidi ja serveeri koos värske salatiga. 

Kiluleib
hernekreemiga

Tavapärase kiluleivale vahelduseks võib mustale leivale
sättida erkrohelisel hernekreemil serveeritud vürtsikilu. Veidi eksootilist
maitset võib anda hernekreemile tibakese wasabi lisamisega. Nii saab kokku
mõnusalt särtsakas kosmopoliitne erkroheline suutäis, mis sobib hästi uuenenud
aega sümboliseerima.

8 suupistet

2 viilu musta leiba, neljaks lõigatuna

200 g rohelisi herneid (külmutatuna)

2 sl võid või toorjuustu

Veidi soola

Tibake wasabit

8 vürtsikilufileed

Veidi õli

Lõika musta leiva viil neljaks ruudukujuliseks suupisteks.
Võid ka väikese klaasiga lõigata rattad. Piserda leiba tibakese õliga ja rösti
ahjus 200 kraadi juures mõned minutid, kuni leivad on krõbeda kooriku saanud.
Tõsta ahjust ja jahuta. Vahepeal valmista hernekreem. Selleks keeda soolaga
maitsestatud vees herneid mõni minut. Kurna sõelal, jahuta külma vee all ja
tõsta siis purustajasse. Lisa või või toorjuust, sool ja wasabi ja töötle
ühtlaseks kreemiks. Kui kreem on liiga vedel, tõsta veidikeseks ajaks külmkappi
tahenema. Tõsta kas lusikaga või pritsi pritskoti abil hernekreem leibadele.
Säti igale leivale veel puhastatud kilufilee. Viimistle mõne keeru musta
pipraga ja soovi korral puista peale veel veidi hakitud rohelist sibulat.

 Klassika ilu – vürtsikiluvõileib
vutimunaga

Puhas klassika, mille puhul on keeruline mingist retseptist
rääkida ehk siis klassikaline must leib, või, kilu ja muna on kooslus, mida
oskab üks õige eestlane juba enne valmistada, kui kõndima hakkab. Mõnusaks
vahelduseks on aga keedumunaratta asemel kasutada vutimuna. Vutimuna sobib
hästi suupistelauale, olles väga dekoratiivne oma ilusa tillukese kollase
südamega. Põhiline küsimus on see, kuidas keeta vutimuna nii, et munakollane
oleks parajalt pehme. Siin ei ole muud varianti, kui kasutada taimerit.
Tänapäeval on see igal nutitelefonil olemas. Vutimuna keetmise aeg on täpset 2
minutit ja 40 sekundit ja muna tuleb korralikult keevasse vette asetada ning
jälgida, et pliidi kuumus oleks piisavalt intensiivne, et keemine koheselt ka jätkuks.
Keedetud muna tuleb sarnaselt kanamunale külma veel all „ehmatada“ ja siis
koorida. Nii saad tulemuselt täiusliku pehmusega vutimuna, mis sobib nii
kiluleivale kui ka näiteks kilusalatisse sättimiseks.

8 suupistet

2 viilu musta leiba

20 g võid

8 vürtsikilufileed

4 vutimuna, keedetuna

Värsket tilli

Määri leivaviiludele võid ja lõika siis leib neljaks
ruudukujuliseks väikeseks suupisteks. Kata iga leib vürtsikilufileega ja aseta igale
leivale poolitatud vutimuna. Kaunista värske tilliga.