Vahel ei tahagi mingit vigurit. Tahaks lihtsalt sooja saia. Lapsedki rõõmustavad selle üle, kui ei pea oma maitsemeeli jälle mingi ema hullu katsetusega kohandama, vaid et saab mõnusa ahjusooja saiaviilu paksu kihi võiga, kuhu peale veidi soolahelbeid veel puistata. Eks armastasin minagi lapsena oma vanaema tehtud sooja sepikut või ja soolaga.
Sepikutegu on iseenesest mõnusalt lihtne. Kerkimise puhul aitas jaheda ilmaga see, kui ahjuplaadi kamina lähedusse sättisin. Kerkis täiesti ilusti ja vajadusel saab ka veidi soojendatud praeahjus pärmitaina kerkima meelitada.
Vaja läheb:
4-5 dl odrajahu
5 dl nisujahu
11 grammine pakk kuivpärmi
4 dl sooja vett
1/2 tl soola
1-2 sl vedelamat mett
0,5 dl õli (kasutasin rafineerimata päevalilleõli)
Sega kausis odrajahu kuivpärmiga ning lisa käesoe (kuivpärmi puhul võib vesi kuni 42 kraadi olla) vesi. Sega. Lisa sool ja mesi. Järgmisena lisa osaliselt nisujahu, siis veidihaaval õli ja nii, kuni kogu vajaminev kogus on lisatud ning sõtku siis tainas ühtlaseks ja läikivaks.
Puista peale jahu, jäta räti alla kerkima umbes tunniks.
Kerkinud tainas jaota jahusel pinnal kaheks, vormi kaks saiapätsi ning jäta ahjuplaadile veel kerkima pooleks tunniks kuni tunniks.
Küpseta 220 kraadi juures 15-20 minutit. Ahjust välja võttes võid veidikeseks ajaks niiske köögiräti sepikutele peale visata, et koorik veidi õhem tuleks.
Naudi värskelt ja võiga.
Vasta