Keskturg on olnud minu koduturuks juba aastaid ja meievaheline kiindumus on kasvanud aastatega. Olles ise Pärnust pärit, siis minu lapsepõlveturg oli pigem pisikene ja armas väikelinnaturg. Keskturg oli võrreldes sellega ikka hoopis midagi muud. Väga suur, liigendatud ja mitmeid erinevaid alasid koondav. Turuhoonegi mitmekorruseline ja suur hoone, mis juba omaette väiksema turu mõõdu välja kannab ja annab. Suhtluskeelena kuuleb Keskturul sageli vene keelt ja ka pakutav kraam on ka palju mitmekesisem kui see Pärnu turul eales olnud on. Näiteks koriandrit või siis hmeli-suneli maitseainet on siiani Pärnu turult keeruline leida, samas kui Keskturul koriandri mitteleidmine ületaks täiega uudiskünnise.
Keskturu hingeelugi on hoopis teistsugune. Esmalt keel. Ma ei tea, miks, aga Keskturule minnes kipun ma oma puiseks muutunud vene keele varud kokku korjama ja neid siis seal müüjatega suheldes kasutama. Tihti kipubki olema koomiline olukord, kui mina, ehk rahvuselt eestlane, üritan püüdlikult vene keelt purssida ja vene rahvusest müüja vastab mulle kerge aktsendiga eesti keeles. Omamoodi armas, aga see keskkond on just selline, kus koriander on ikka kinza ja mädarõigas hren. Ja mulle väga-väga meeldib see, et mõned turu raudvaraks olevad tädid annavad koos kaubaga sulle ka õnnistuse kaasa. Või siis see, et vaatamata vanusele oled ja jääd sa neile ikka девушка. See on omamoodi nii armas ja ilus ja kuulub Keskturu õhustiku juurde. Või siis see, kui sind ostu eest tänatakse, öeldes „благодарю“ andes sulle üle kas isekasvatatud ürte või ise purkitehtud adžikat. Just sellist kanget kraami, mida slaavi juurtega tädid kõige paremini oskavad teha. Ma tean mitmeid sõpru ja tuttavaid, kes just nende Keskturu raudvaraks olevate tädide poolt loodava atmosfääri tõttu seda parajalt eklektilist ja kirjut keskkonda armastavad. Selles on mingi oma kütkestav võlu. Kasvõi see telefonimängu meenutav venekeelne suhtlus, kui mõnel tädil ei ole vahetusraha või on tal parasjagu mingi kaup otsa saanud, mida sa just temalt küsid. Midagi sellist: эй, марина, у тебя есть петрушка? See omvaheline hõiklemine abi küsides on igati nauditav etendus. Nii lahe ja nii päris!
Tegelikult on Keskturg veel suurem ja laiem. Need tädikesed kuuluvad pigem turu südamesse ehk turuhoone ees olevasse katusealusesse, aga turult leiab järjest rohkem ka kodumaiseid talusid ja väiketootjaid, kes oma lettidega turul esindatud on. Eriti just nädalalõppudel ja eriti just nüüd sügisesel ajal laotavad mitmed talud oma annid kas siis lettidele laiali või müüvad kaupa ka otse kaubikutest. Saad kauba kohta täpset infot ja muuhulgas ka ilma ja muu päevakajalise kohta arvamust vahetada. Selline sundimatu suhtlus kuulub vältimatult turul käimise juurde. Mina tõin viimati kotitäie sibulaid ära, mis ilusti kümnekilostesse võrkudesse pakituna turu väravas pakkumises. Nüüd talvine sibulamure lahendatud.
Kindlasti on paljud märganud, et Keskturul on viimasel ajal mitmeid muudatusi tehtud ja veel rohkem muudatusi tulemas. Ühest küljest on tore, et see kaootiline ja ajale pisut jalgu jäänud keskkond on saamas kaasaaegseks, puhtaks ja funktsionaalseks turuks. Suurimate uuendustena, mis juba tehtud, võib nimetada seda, et parkida saab nüüd otse turu kõrval ja 1 tund parkimist on parkimiskellaga tasuta. Teine suur muudatus on see, et kui enne lõppes minu turulkäik sageli sellega, et sularaha sai lihtsalt otsa, siis nüüd võib rahulikult oma varumisretkega jätkata, sest kaardiga makseid pakuvad juba paljud müüjad. Minusugusele tavaliselt sularahavabale inimesele on see väga mugav uuendus. Kolmas muudatus on see, et turu ees on avatud toidutänav, kus saab nii kohapeal tarvitamiseks kui ka kaasa ostmiseks erinevaid põnevaid (rahvusköökide) toite osta. Ja tegelikult on see kõik alles suure asja väike algus, sest Keskturg on uuenemas ja paari järgneva aasta jooksul väga suuri muudatusi läbi tegemas. Ootan suure põnevusega ja samas on tore see, et kuigi tõenäoliselt vahepeal oluliselt kitsemates oludes hakkama saama pidav, kuid siiski jääb turg ka ümberehitamise ajal kogu aeg avatuks. Ma ise loodan väga, et täiendust saab ka kala- ja lihaosakond ning pikeneb ka toidutänav. Samamoodi ootaks põnevaid eksootilisi ja gurmeekaupu pakkuvaid müüjaid juurde. Just need on need muudatused, miks Balti jaama turg on nii mõnusaks ostlemise kohaks saanud. Samas oleks tore, kui ka uuenenud turul needsamad armsad tädid ikka alles oleksid ja ostu eest sulle благодарю ütleksid. Nii et loodetavasti mahub uuenenud turule sõbralikult ära nii see essents, mis Keskturust Keskturu teeb, kui ka uuema aja uued tuuled, mis aitavad turu mitmekülgsemaks, sõbralikumaks ja mugavamaks teha.
Eile käisingi sügisesel turul kõndimas ja kuna ploomihooaeg on veel hoos, aga mitte enam kauaks, siis sai korvitäis ploome ära toodud ja kodus neist üks mõnus ploomikook valmis küpsetatud. Maitses suurepäraselt ja väike salanipp selle ploomikoogi puhul on Vana Tallinna likööris leotatud kuivatatud jõhvikad. Muide, nii kuivatatud marju/puuvilju kui ka pähkleid, mis samuti koogi sisse läksid, tasub osta Keskturul turuplatsi ääres olevast putkast. Sellises valikus ja sellises värskusastmes pähkleid, seemneid ja kuivatatud puuvilju annab mujalt otsida. Mina haaran sealt alati valiku kraami kaasa. Ja nagu mu üks hea tuttav on tõdenud, et tõenäoliselt on see linna kiiremini käibiv pähklipood. Ja pähklite puhul, uskuge, on värskus väga oluline. Nii et ploomid, pähklid ja kuivatatud jõhvikad Keskturult kaasa ning ploomikooki tegema.
Ploomikook sarapuupähklite ning kuivatatud jõhvikatega
Koostisosad
- 3 muna
- 1,5 dl suhkrut
- 50 g sulatatud võid
- 4 dl jahu
- 2 tl küpsetuspulbrit
- 1 sidruni riivitud koor kasuta võimalusel mahesidruneid
- Näpuotsaga soola
- 100 g kuivatatud jõhvikaid 2 sl Vana Tallinna likööris leotatud
- 100 g sarapuupähkleid jämedalt hakituna
- 12 suuremat ploomi sektoritena
- Pruuni suhkrut pealeraputamiseks
Valmistamine
- Vahusta munad suhkruga kohevaks vahuks. Sega juurde sulatatud või. Lisa järgmisena jahu, küpsetuspulber, sidrunikoor, sool ja likööris leotatud kuivatatud jõhvikad.
- Kalla umbes pool tainakogusest 24-cm läbimõõduga küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse vormi. Laota sinna peale pooled ploomid ja suru ploome veidi taina sisse. Kalla siis peale ülejäänud tainas ja säti sellele ülejäänud ploomid. Suru ploome veidi taina sisse. Puista peale hakitud pähklid ja paar lusikatäit pruuni suhkrut.
- Tõsta eelkuumutatud ahju 180 kraadi juurde 50-60 minutiks või kuni kook on kuldne ja tikuga keskkohast torgates enam tainast tiku külge ei jää.
- Jahuta veidi ja serveeri kas vaniljekastme või -jäätisega.
Postitus sündis koostöös Tallinna Keskturuga.
Jäta oma kommentaar Sulge vastus