Mind kohe huvitab, kas ma olen oma kiiksuga pigem erand või reegel? Teisisõnu: kuidas toimib normaalne inimene, kui ta satub turule, kus müüakse vutimaksa (ja sama linnu fileed, südant jne)? Kas samasugune kätevärin tabab kõiki, kui nad näevad letil laiutamas midagi seninägematut? Vähemalt minu jaoks oli vutimaks Tartu Lõunakeskuse Taluturul just selliseks kaubaks, mille peale...
Üle pika aja üks postitus, mille teemaks ei ole ei hoidistamine ega õunad ega seened 🙂 Huvitav on see, kuidas mõni kokaraamat mingil seletamatul põhjusel kõnetab… minu last. Täpsemalt keskmist poega, kes seni on kõige elavamat huvi kokkamise vastu näidanud. Siiani on küll peamiseks käivitajaks olnud küpsetised, aga no asi seegi. Lühidalt, kui meie koju...
Oma plikapõlves olin ma millegipärast veendunud, et ilusad tüdrukud (ikka need, kes ka poistele meeldivad) söövad ainult saia, maasikaid ja – no äärmisel juhul – vahel ka makarone hakklihaga või pakisuppi. Nii vähemalt näitasid minu luureandmed. Seda tunnet süvendas veel kõigile tuntud lauluke sellest, kuidas tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Mitte skumbriast...
Minul on sibulaklopsiga väga erilised mälestused. Seda toitu meil kodus ei valmistatud, kuid kui me käisime tähistamas igal aastal kooliaasta algust ja -lõppu, siis restoranis tellisime sageli just sibulaklopsi. Ehk see selgitab, miks mulle senini tundub sibulaklops väga peene ja uhke roana. Arvestades, kui hästi maitseb pehmeks haudunud veiseliha korraliku praesibula kuhja all, siis tegelikult...
Itaalia kuulsate hõrgutistega – parmesani ja prosciuttoga – sibulad on jäänud meie pere söögilauale üheks lemmikuks juba aastaid tagasi. Juustu ja singiga läbi hautatud sibul koondab maitsed ühte nii elegantselt, et raske on mõnusamat sibulatoitu ette kujutada. Tegelikult jätab see moodus ka ohtralt ruumi katsetamiseks – basiiliku asemel võid proovida tüümiani, rosmariini, salveid või muid...
Marineeritud mahedad-magusad sibulad on ideaalne kaaslane paljudele toitudele. Marinaad taandab sibula tugevat maitset ning tulemuseks on krõmpsuv sibularatas, mida võib soovi korral ka niisama ilma lisandita krõmpsutada. Kindlasti sobib marineeritud sibul hästi ka salatitesse ja liha ning kala kõrvale. 1 suur salatisibul õhukeste ratastena või 2-3 tavalist sibulat (ca 500 grammi) 2 dl muscovado suhkrut...
Hiina rikkalikust köögist pärit väga mõnus rohelise sibula täppidega pannkook. Pärit on selline pannkook Põhja-Hiinast, kus pakutakse seda sageli tänavatoiduna. Saadav tulemus kaalub igati üles selle väikese vaeva, mis taina sõtkumise ja rullimisega tuleb näha. Tõelise lihvi annab neile sibulapannkookidele veel värskelt valmistatud ingverikaste, mis muidu üsna mahedaid pannkooke korralikult krehvtise ja soolaka maitsebuketiga rikastab. ...
Ikka hoidistamise lainel, aga nüüd juba raugevas tempos 🙂 Kuna sel aastal uputas suvikõrvitsatega ikka päris korralikult, siis olid eriti hinnas kõik sellised hoidised, kuhu saaks võimalikult palju suvikõrvitsat panna. Nii hakkaski silma aastaid tagasi kokaraamatu vahele pistetud Santa Maria retseptivihik, kus oli sees ka suvikõrvitsa-tomati-paprikahoidis. Proovisin järgi ja sai väga mõnus. Muutsin vahekorda ehk...
Inimene õpib kuni elab. Nädalavahetusel Peipsiveerel käies sattusin ühe korraliku korilase unistuste seenemetsa. Nimel oli ühte männikusse peitnud ennast mustmiljon porgandiriisikat. Kõik sellises küpsusastmes, et pole enam pisikesed nupsud, vaid ikka vähemlt alustaldriku läbimõõduga, kuid samas mõnusalt tugeva kehaga ja igati söögikõlbulikud. Riisikaid oli täpselt niipalju, et esimese veerandtunniga korjasin oma kaasavõetud korvi pilgeni täis,...
Selle retsepti haarasin kaasa oma suviselt retkelt Peipsiveerele. Tundus mõnusalt lihtne ja loogiline nagu suurem osa sealtkandi retsepte. Ja nii ongi. Nüüd, kui seenteuputus kiusamas – hea on teada, et ma ei ole ainuke koriluskiiksuga olend, keda vastupandamatu jõud metsapoole tõmbab ja kes hiljem kodus ahastab, kui kogu see kojutassitud kraam tarvis ka ära hoidistada...
Karask on minu üks lemmikuid ja tegemist on tõeliselt laisa inimese leivaga. Keera aga tainas kokku ja küpseta valmis. Ei mingit kergitamist, sõtkumist ega kääritamist. Hiljem määrid ahjusoojale karaskile peale puhast võid, asetad võile juustuviilu ja naudid lihtsaid puhtaid maitseid. Seni olen valmistanud karaskit oma emalt pärit retsepti järgi ja see klassikalise karaski retsept on...
Blogardite kollektiivne alateadvus tõestas end jälle. Paar päeva tagasi, kui tegin juba mitmendat laari šokolaadi-suvikõrvitsakooki, postitas Ilse oma köögis hõrgutava kabatšoki-šokolaadikoogi retsepti à la Evelin Ilves. Sellest koogist olen ennegi kuulnud ja ainult head. Minu kook on natukene teistmoodi kui Evelini või Ilse kook ja päris ilma šokolaadita ma läbi ei ajanud. Hea on selle...