Osso buco on Itaalia köögi üks staare, mis nüüd juba ammu üleilma kuulsaks saanud. Osso buco puhul on võtmesõnaks veise- või vasikakoot, mis annab sellele hautisele just õige maitse. Kindlasti toruluuga! Lisaks tuleb toidule maitset lisama porgandist, sellerist ja sibulast tehtud soffritto, erinevad ürdid, tomatipasta ja valge vein. Ahjus peaks peesitama see roog mõnusalt paar...
Erksalt kollase värviga maisikanad ja maisitibud ei ole meil liialt levinud tooraine, kuigi tegelikult oleks maisi peal kasvanud magusa lihaga kanad igati avastamist väärt. Kariamarketi valikust võib leida nii maisikana koibasid kui ka terveid maisitibusid. Need on Prantsusmaal sündinud ja seal kasvanud kanad ja tibud. Maisikana, nagu nimigi ütleb, on maisiga toidetud kana ja sellest...
Vahel on nii, et mõni toit on nii piinlikult lihtne, et seda pakkudes külaliste kiidusõnu kuuldes kipub vahel punastama. Sest ega mingit imenippi, rääkimata pingutusest ju polegi. See juustudipp kistejuustuga on üks neist, mida valmistada on lihtsalt imelihtne ja mida pakkudes saad reeglina nii mõnegi tunnustava lause ja retseptipäringu osaliseks. Reeglina naudivad seda sooja dipikastet...
Suvel maakodus olles on kõik kuidagi lihtsam ja loomulikum. Toiduvalmistamisest ei pääse ka siin, aga maitsed on hoopis teised ja suvemagusaid köögivilju valmistades on vaja vähe. Võid, soola, värsket tilli ja juba hakkab looma. Kanamunad tulevad oma kanade käest, suve edenedes saab kasvuhoonest kurki ja tomatit, peenralt ürte ja köögivilju ja nii ongi juba laud...
Kuigi ilmad on praegu kõike muud kui kevadised, siis hinges ja südames on küll kevad igati tärganud ja maitsemeeled kevadiselt kergematele radadele lülitunud. Minu ja meie pere jaoks on igal kevadel kohustuslikuks saanud spargel. Seni, kuni meie maakodu hiiglaslik vana asparaagusepõõsas hakkab esimesi võrseid päikese poole sirutama, tuleb sparglit poest tuua. Hetkel on erinevates kettides...
Ma olen tõenäoliselt üle keskmise suur angerjasõber. Angerjahooaeg algab meil siis, kui jälle suveks end Tõstamaa läheduses asuvasse maakodusse asutame ja turulkäigud Pärnu turule sätin. Erinevalt Tallinna turgudest on Pärnu turul väga hästi kodumaist angerjat saada. Ja see on väga tänuväärne ja maitsev tooraine, millest tehtud SELLINE tomatine angerjasupp on saanud meie maakodu igasuviseks traditsiooniks...
See Tai köögist inspireeritud ülilihte ja maitsev kooslus on suurepärase argiõhtu päästmise potentsiaaliga ehk siis valmib see vaid loetud minutite jooksul ja liiga palju pingutust ka ei nõua. Maitsed on siin kastmes klassikalised Aasia köögi alustalad ehk siis kookos, laim, sidrunhein ja ingver. Soolasust lisab kalakaste ja teravust võid lisada näpuotsatäie tšillihelvestega. Lõhetükid võivad olla...
Mõni aeg tagasi jagasin SEDA Korea krõbekana retsepti, mis osutus üsna populaarseks. Seda retsepti on blogis juba pea kümme tuhat korda vaatamas käidud. Ühele soolasele roale, mille valmistamiseks on vaja Eesti köögi jaoks üsna tundmatut Korea Gochujang pastat on see tulemus pehmelt öeldes üllatav. Ja samas on tore tõdeda, et alati ei peagi lemmikretseptiks lihtne...
Rootslased on suured heeringasõbrad ja eriti lööb see heeringaarmastus välja just jõulude ajal, kui heeringat süüakse piltlikult sajal erineval moel nii marinaadi pistetuna kui ka salatite ja suupistete sees. Ka siin on üks salat, mis on Rootsis üsna klassikaline jõulutoit ja millest ringleb kümneid erinevaid versioone ja töötlusi. Kohustuslikuks on siin salatis peet, heeringas, õun...
See on üks nendest toitudest, mida mu noorim laps ikka ja jälle tellib. Ja kui olen selle valmis teinud, siis tuleb valvata, et ta kogu pannitäit oma teismelise apluses kohe korraga ära ei sööks. Ehk siis tegemist on vaieldamatult tema lemmiktoiduga ja ega ülejäänud pere ka sellest taldrikutäiest ära ütle. Võtmekomponent selle toidu juures on...
Kaamose saabudes saabub ka aeg, kui hakkab vääramatu jõuga isutama karriroogade järele. Aja jooksul on neid siia blogisse ka paras hulk kogunenud (otsing KARRI andis 59 tulemust 🙂 ), aga üks minu lemmik, mida juba mitu aastat teen, oli senini blogisse põlistamata. Tegemist on siis Indiast pärit krevetikarriga, mille leidsin Anjum Anandi raamatust “Anjum´s New...
Aeg-ajalt võtan ma ette ja teen ikka ja jälle Bolognese kastet. Aja jooksul on välja kujunenud oma kooslused, kuidas ise seda tegema olen harjunud. Ja loodan, et siinkohal pühaduseteotusega ei tegele, kui kaks erinevat, aga tegelikult väga sarnase tegevuskäiguga Bolognese kastet siia ühte postitusse paigutan. Üks siis klassikaline ja veisehakklihaga tehtud. Meespere mõmiseb rõõmust. Ja...