Mingil põhjusel on mulle hakanud tunduma, et marineeritud räimed on selliseks toiduks, mis seostub ikka emadega. Vähemalt on mitmel minu tuttaval olnud emadel samasugune kalade marineerimise meeldiv komme. Ja teadagi, ema tehtud kala on alati maarilma parim. Erandiks ei olnud siin ka minu ema, kes ikka vahel priske kausitäie – selleks oli meil keraamiline suur...
Nonii. Nüüd on ka Eestis oma maffia. Üsna avalik ja üsna …. oranž. Nimelt on alustanud tegevust porgandimaffia ja tegevus on alanud hoopis õilsa idee nimel. Sotsiaalne vastutustunne on see, mis tiivustab ühe porgandimaffia tegevust. Lähemat infot kogu ettevõtmise kohta tasub otsima minna Porgandimaffia Facebooki lehele või ka Carrotmob rahvusvahelist liikumist tutvustavale lehele. Porgandimaffia avalöök...
Selline mõnus sidrunine heeringas hakkas mulle silma Soome ajakirjast Maku, mille toimetust meil koos teiste blogarditega veidi aega tagasi oli võimalik ka väisata. Maku on Soome suurim toiduajakiri, mis ilmub üle kahe kuu ja mida millegipärast Eestis ei müüdagi. Nii et kui ülelahe satute, siis haarake kaasa. Sisukas, ilus ja asjalik on see ajakiri kindlasti....
Keedetud keelega valmistatud salat on vana klassikaline roog, mida ikka pidupäeval lauale sätiti. Keel jääb koorestes salatites hästi mõnus tihke ja taine ning isegi tavalise kartulisalati või ka rosolje muudab keel hoopis teistlaadselt maitsvaks. Selles keelesalatis annavad porgand ja hernes lihasele maitsele mõnusat magusust lisaks ja oma olemuselt peaks see kooslus olema just selline oma...
Põdraliha ei ole meil just kõige levinum tooraine. Kel on olnud õnne proovida, teab, kui rikkalikult maitseb ühe suure metsaelaniku liha. Õnneks on saadaval ka põdralihast konserve ning üsna lihtsa vaevaga võib meisterdada pidulikult külluslikud põdralihast täidisega korvikesed. Seltsiliseks siis metsased maitsed: kadakamari, murakas ja soovi korral ka metsaseened. Kes soovib, võib sama täidist ka...
Esmalt pean tunnistama, et mina ei ole mitte erapooletu ühe korraliku värske suitsuräime suhtes. Korralik ja värske ei ole kindlasti see supermarketi penoplastist alusele kile alla pakendatud krimpsus kuivanud miniatuurne suitsuräim, mida minu käsi ei tõuse ostma kohe üldsegi mitte. Samas, kui satun kuldsetele prisketele läikivatele suitsuräimedele (nagu juhtus viimase Keskturu retke ajal) ei jäta...
Selline mõnus möginakategooriasse kuuluva peeditoit jäi mulle silma 1955.aasta “Raamat maitsvast ja tervislikust toidust” lehekülgedelt, kus vastukaaluks eelmise vabariigi aegsetele retseptiraamatutele toodi “maale” kamaluga vennasrahvaste toite. Läänepoolse päritolu toidud kadusid meie kokaraamatutest kui võluväel aastateks. Peedi- ja baklažaaniikraa ning muna ja majoneesiga kuumsuitsuskumbria – üsna slaavipärase mõjutusega eelroad Aga eks igas asjas on nii halvad...
Esmalt olgu kohe ära öeldud, et kust mujalt see lihtsalt võluv ja võluvalt lihtne roog ikka pärineb, kui mitte kalasõprade piiblist ehk Koržetsi Kalaraamatust. Kahjuks ei ole retsepti juures selgitust, kust pärineb selle toidu nimi. Tuletame siis, et ju kellegil oli ämm, kes elas Vaasas ja kellel oli üks legendiks saanud lõheretsept, mis ämma juurest...
Minu selle hooaja üks suurimaid boonuseid on minu töö. Nimelt töö Kanal2 kokasaates Lusikas. Kes vähegi aimab, mida tähendab kokkamiskiiksuga inimesele näiteks Tammuri talu köögis kokkamine või Angelica Uudeküll’iga koos toiduvalmistamine, see saab aru. Oleks vaid kõik tööd nii innustavad! Ideid ja inspiratsiooni korjan küll igast saatest ning emotsionaalne laeng peale iga salvestuspäeva on kirjeldamatu....
Algas see volovanindus kahe asja kokkulangemisest – esmalt tegime Lusika saates koos Tammuri talu Erkiga sibulamoosiga täidetud volovane. Juba siis mõtlesin, et miks mulle see lihtne ja mõnus suupiste küll kunagi siis meelde ei tule, kui külaliste ootuses oma peas jälle erinevate suupistete ideid läbi lappan. Teiseks otsisin Veneto maakonnast pärit retsepte, et teiste samasuguste...
Mind kohe huvitab, kas ma olen oma kiiksuga pigem erand või reegel? Teisisõnu: kuidas toimib normaalne inimene, kui ta satub turule, kus müüakse vutimaksa (ja sama linnu fileed, südant jne)? Kas samasugune kätevärin tabab kõiki, kui nad näevad letil laiutamas midagi seninägematut? Vähemalt minu jaoks oli vutimaks Tartu Lõunakeskuse Taluturul just selliseks kaubaks, mille peale...
Oma plikapõlves olin ma millegipärast veendunud, et ilusad tüdrukud (ikka need, kes ka poistele meeldivad) söövad ainult saia, maasikaid ja – no äärmisel juhul – vahel ka makarone hakklihaga või pakisuppi. Nii vähemalt näitasid minu luureandmed. Seda tunnet süvendas veel kõigile tuntud lauluke sellest, kuidas tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Mitte skumbriast...