Sel aastal tuleb detsember teistmoodi. Vähemalt on see nii Veinisõbras, kus on küll suuremate pühade eel alati väga sõbralike hindadega ja väga häid veine jagatud, aga sel aastal on lisaks veel väike üllatus. Detsembrikuine üllatus sai tegelikult juba alguse eelmisel laupäeval ning detsembri muudab teistsuguseks see, et järjestikku kolmel laupäeval saavad Veinisõbra külastajaid hüvade veinide...
Taaskord üks piinlikult lihtne ja häbematult hästi maitsev kooslus. Mõnus tulemus on garanteeritud. Tegelikult olen juba mitmel korral kartulipiruka teemal kogemusi jaganud: esmalt bolanisid kartuli-koriandri täidisega teinud (imemaitsev kooslus!) ja siis sarnase sisuga väikeseid kartuli-ürdipirukaid küpsetanud. Aga et kaks ei saa jääda kolmandata, siis sai metoodika näpatud Nami-Nami Galina kartulipirukatest ning sellest inspireerituna pärmi-lehttainast ürdise-juustuse...
See esmapilgul kummaline kooslus – kartul ja kook – sai võimaluse äraproovituks saada põhjusel, et MTÜ Eesti Kartul korraldas kartulitele pühendet pressiürituse, kuhu tegin seitset erinevat sorti kartulitoite. Hästi põnev oli meie rahvusmugulaga katsetusi teha ning kõige rohkem avastusrõõmu pakkus erinevate kartulisortidega katsetamine. Kahjuks ei ole hetkel vee ei meie endi teadlikkus ega ka kaubanduses...
Ja seegi retsept on päris suvisest Toit ja Trendi numbris. Nii lihtne ja samas nii toimiv kooslus, et patt oleks jagamata jätta. Sellest, kui ilusti omavahel kartul ja fenkol sobituvad sain aimu Leib restos. Nüüd kohtuvad sageli minu taldrikus need kaks maitsvat tegelast. Värske suvine kartul on tõeliselt hõrk pala niisamagi süües, kuid võrratuks salatiks...
See hästi ahvatlev retsept jäi mind kummitama jõulukuisest Oma Maitse ajakirjast, kus need kilud olid kahe päeva kilude nime all. Kilulembus vaevab mind juba ammu ja igasugused mõnusad retseptid kilu tarvitamiseks on seetõttu kõrgendatud tähelepanu all. Mõni aeg tagasi turult värskele kilule peale sattudes (kilu oli nii värske, et turumüüja haukas ise kilukasti kõrval sedasama...
Mingil põhjusel on mulle hakanud tunduma, et marineeritud räimed on selliseks toiduks, mis seostub ikka emadega. Vähemalt on mitmel minu tuttaval olnud emadel samasugune kalade marineerimise meeldiv komme. Ja teadagi, ema tehtud kala on alati maarilma parim. Erandiks ei olnud siin ka minu ema, kes ikka vahel priske kausitäie – selleks oli meil keraamiline suur...
Selline mõnus sidrunine heeringas hakkas mulle silma Soome ajakirjast Maku, mille toimetust meil koos teiste blogarditega veidi aega tagasi oli võimalik ka väisata. Maku on Soome suurim toiduajakiri, mis ilmub üle kahe kuu ja mida millegipärast Eestis ei müüdagi. Nii et kui ülelahe satute, siis haarake kaasa. Sisukas, ilus ja asjalik on see ajakiri kindlasti....
See retsept on pärit minu hindamatust allikast ehk Našalt, kellel on otselink olemas nii Peipsi äärde kui ka slaavipäraste toitude juurde, kes valmistab ise fantastilisi hoidiseid (ja muid toite muidugi ka) ning kes ei ole sugugi kade ja jagab koos edasijagamiseõigusega alati ka kõiki huvipakkuvaid retsepte. See konkreetne retsept pärineb tema vanaemalt ning otsapidi viivad...
Keedetud keelega valmistatud salat on vana klassikaline roog, mida ikka pidupäeval lauale sätiti. Keel jääb koorestes salatites hästi mõnus tihke ja taine ning isegi tavalise kartulisalati või ka rosolje muudab keel hoopis teistlaadselt maitsvaks. Selles keelesalatis annavad porgand ja hernes lihasele maitsele mõnusat magusust lisaks ja oma olemuselt peaks see kooslus olema just selline oma...
Kuidagi on juhtunud nii, et EV aastapäeva, vastlapäevade ja talve teise poole tuisuste ilmadega liiguvad mõtted ikka meie kliimale ürgomaste toitude juurde. Sellised tummised ja toitvad road on esiplaanil ning kepsakalt kerged salatid ootavad veel kevadet. Sõira valmistamisest olen SIIN päris põhjalikult kirjutanud ja ka pildilisi seletusi lisanud. Mõnus mässamine ja tõeliselt maitsev tulemus. Seekord,...
Eelmise postituse ehk jaheruugi (või käändub see hoopis jaherua) kohta infot otsides jäi Silvia Kalviku “Eesti toite” raamatus taaskord vahva nimetusega toit ehk leivavatsk. Ei see midagi keerulist. Eeldab seda, et leiba küpsetatakse kodus. Leivataina sisse tuleb lihtsalt keerata veidi kartuliputru ja siis ei ole enam leib, vaid leivavatsk. Hästi mõnus suutäis, kusjuures. Kuna mul...
Jaheruug on üks vahva vana toit mis tänapäevakeelde ümberpanduna tähendab kruupidega sülti. Tunnistan kohe üles, et minu vanaema retseptipärandisse jaheruug ei kuulunud. Leidsin selle hoopis Silvia Kalviku “Eesti rahvatoitude” raamatust. Ärgitas see idee järeleproovima küll, sest kruubid meeldivad mulle iseenesest väga. Süldikeetmisega oli mul seni veidi segane suhe. Mitte et ma sülti ei sööks, vastupidi,...