See hästi ahvatlev retsept jäi mind kummitama jõulukuisest Oma Maitse ajakirjast, kus need kilud olid kahe päeva kilude nime all. Kilulembus vaevab mind juba ammu ja igasugused mõnusad retseptid kilu tarvitamiseks on seetõttu kõrgendatud tähelepanu all. Mõni aeg tagasi turult värskele kilule peale sattudes (kilu oli nii värske, et turumüüja haukas ise kilukasti kõrval sedasama...
Mingil põhjusel on mulle hakanud tunduma, et marineeritud räimed on selliseks toiduks, mis seostub ikka emadega. Vähemalt on mitmel minu tuttaval olnud emadel samasugune kalade marineerimise meeldiv komme. Ja teadagi, ema tehtud kala on alati maarilma parim. Erandiks ei olnud siin ka minu ema, kes ikka vahel priske kausitäie – selleks oli meil keraamiline suur...
Selline mõnus sidrunine heeringas hakkas mulle silma Soome ajakirjast Maku, mille toimetust meil koos teiste blogarditega veidi aega tagasi oli võimalik ka väisata. Maku on Soome suurim toiduajakiri, mis ilmub üle kahe kuu ja mida millegipärast Eestis ei müüdagi. Nii et kui ülelahe satute, siis haarake kaasa. Sisukas, ilus ja asjalik on see ajakiri kindlasti....
See retsept on pärit minu hindamatust allikast ehk Našalt, kellel on otselink olemas nii Peipsi äärde kui ka slaavipäraste toitude juurde, kes valmistab ise fantastilisi hoidiseid (ja muid toite muidugi ka) ning kes ei ole sugugi kade ja jagab koos edasijagamiseõigusega alati ka kõiki huvipakkuvaid retsepte. See konkreetne retsept pärineb tema vanaemalt ning otsapidi viivad...
Keedetud keelega valmistatud salat on vana klassikaline roog, mida ikka pidupäeval lauale sätiti. Keel jääb koorestes salatites hästi mõnus tihke ja taine ning isegi tavalise kartulisalati või ka rosolje muudab keel hoopis teistlaadselt maitsvaks. Selles keelesalatis annavad porgand ja hernes lihasele maitsele mõnusat magusust lisaks ja oma olemuselt peaks see kooslus olema just selline oma...
Kuidagi on juhtunud nii, et EV aastapäeva, vastlapäevade ja talve teise poole tuisuste ilmadega liiguvad mõtted ikka meie kliimale ürgomaste toitude juurde. Sellised tummised ja toitvad road on esiplaanil ning kepsakalt kerged salatid ootavad veel kevadet. Sõira valmistamisest olen SIIN päris põhjalikult kirjutanud ja ka pildilisi seletusi lisanud. Mõnus mässamine ja tõeliselt maitsev tulemus. Seekord,...
Eelmise postituse ehk jaheruugi (või käändub see hoopis jaherua) kohta infot otsides jäi Silvia Kalviku “Eesti toite” raamatus taaskord vahva nimetusega toit ehk leivavatsk. Ei see midagi keerulist. Eeldab seda, et leiba küpsetatakse kodus. Leivataina sisse tuleb lihtsalt keerata veidi kartuliputru ja siis ei ole enam leib, vaid leivavatsk. Hästi mõnus suutäis, kusjuures. Kuna mul...
Jaheruug on üks vahva vana toit mis tänapäevakeelde ümberpanduna tähendab kruupidega sülti. Tunnistan kohe üles, et minu vanaema retseptipärandisse jaheruug ei kuulunud. Leidsin selle hoopis Silvia Kalviku “Eesti rahvatoitude” raamatust. Ärgitas see idee järeleproovima küll, sest kruubid meeldivad mulle iseenesest väga. Süldikeetmisega oli mul seni veidi segane suhe. Mitte et ma sülti ei sööks, vastupidi,...
Esmalt pean tunnistama, et mina ei ole mitte erapooletu ühe korraliku värske suitsuräime suhtes. Korralik ja värske ei ole kindlasti see supermarketi penoplastist alusele kile alla pakendatud krimpsus kuivanud miniatuurne suitsuräim, mida minu käsi ei tõuse ostma kohe üldsegi mitte. Samas, kui satun kuldsetele prisketele läikivatele suitsuräimedele (nagu juhtus viimase Keskturu retke ajal) ei jäta...
Mõeldes kohukestele, kangastub esmalt ikka see Onu Raivo joonistatud kiisuga omaaegne pirakas (võrreldes praegustega) kohuke, mis oli paras defitsiit ja Pärnu lapsena sain seda üsna harva. Kui keegi Tallinnas käies kaasa tõi, oli pidu missugune. Tundus, et šokolaad puruneb hammustades vastupandamatult kõlava krõmpsatusega ja rikkalik täidis kleepub mõnusa patususega hammaste külge. Oi mulle meeldisid need...
See on üks äraütlemata armas retsept, mis jõudis minuni sama inimese kaudu, kes mulle piprahärja retsepti avaldas. Armas on see retsept just seepärast, et minu kätte on usaldatud kellegi kodune mõnus väike saladus, mille tulemuseks on imeliselt maitsev seapraad. Oleme päris mitu korda seda liha teinud ning iga kord mõnust mõmisenud. Seekord valmistasin seda...
Oma plikapõlves olin ma millegipärast veendunud, et ilusad tüdrukud (ikka need, kes ka poistele meeldivad) söövad ainult saia, maasikaid ja – no äärmisel juhul – vahel ka makarone hakklihaga või pakisuppi. Nii vähemalt näitasid minu luureandmed. Seda tunnet süvendas veel kõigile tuntud lauluke sellest, kuidas tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Mitte skumbriast...