enam paremaks minna ei saa ehk vaarika-aprikoosimoos

Ma ei ole just liiga suur moosifänn, aga paar nõrkus on mul siiski. Vaarikamoos on olnud lapsest saadik mu üheks lemmikuks. Meil maal ei olnud vaarikaid ja nii tõmbasid ema koos tädiga ühel hetkel kõrged kummikud jalga ja läksid kusagil kaugemal kivihunnikutes kasvavaid metsvaarikaid korjama. Tagasi tulles olid korvid täis väikeseid, aga niiii magusaid vaarikaid. Esmalt sai kõht täis söödud suhkruga puruks tambitud ja piimaga üle kallatud vaarikatest, aga päris mitu purki vaarikamoosi sätiti ka keldrisse oma aega ootama. Vaarikamoosist sai pigem pidupäeva toit, kuna seda moosi ei olnud kunagi liiga palju.

Aprikoosimoos tuli minu ellu pigem uuemal ajal, kui avastasin, millise kuldse mesise nektari sarnase keeduse saab küpsetest aprikoosidest valmis keeta. Kui soovid eriti intensiivset maitset, siis võib veel kuivatatud aprikoose ja konjakit sinna moosi sisse lisada ja midagi paremat on võimatu välja mõelda. Kindel mooside superstaar, nagu ka rubiinpunasest vaarikast valmistatud keedus.

Kui aga ühes purgis saavad kokku kaks moosilemmikut ehk vaarikas ja aprikoos, siis on tulemuseks vaieldamatult topelt supermaitsev moos. Praegu on just vaarikad valmis saanud ja aprikoosegi leiab mõnusalt küpsena ja pehmena poodidest ja turgudelt. Pista need kaks moosivilja ühte purki kokku ja tulemuseks on suure tõenäosusega üks uus lemmik ja lihtsalt väga maitsev moos. Paku seda kas magustoitude juurde, pannkookidega või ka juustuvaagna lisandina.

Postitus sündis koostöös DanSukkeriga.