Mõnel aastal on sel ajal juba grill paar korda huugama jõutud panna. Sel aastal tuleb senini grillile lumelabidaga läheneda. Mitte et vaim valmis ei oleks, aga ilmastikuolud on…teate isegi….jääaeg või tuumatalv, mis meid tabanud on…. Trotsides külma (õnneks siiski päikeseküllast) kevadilma, kaevasime tee grillini lagedaks ning tegime siiski ära selle hooaja esimesed grillimised. Nagu arvata oli, maitseb see esimene alati eriti hõrgult. Seekord sai grillitud kahte sorti punast liha, erinevaid köögivilju ning juurde pakutud kahte sorti mõnusalt marjast kastet. Eesmärgiks oli leida kahele toredale veinile – Torrese klassikutele Sangre de Torole ja Coronasele – väärikad toidupartnerid. Mis ka päris hästi...
Lihavõtted ukse ees
Pühad on otsapidi ukse all. Rohelist rohtu küll napib, aga kevadpäikest jagub selle-eest rohkem kui küll. Päikeselaigus nurru lüües võib isegi miinuskraadid unustada. Igal juhul tasub pühademeeleolu tuppa lasta. Meil juba ettevalmistused käivad. Ka sel aastal kavatseme mune värvida nii sibulakoortega kuid samas ei raatsi loobuda Vene traditsiooniliste mustritega munarosettidest, mida käin juba mitmendat aastat toomas Keskturult turuhoonest munamüüjate käest. Teadjamad on vihjanud, et ka Balti jaama turult leiab selliseid. Poodides pakutava jänkude-sulgede-tibude taustal tunduvad need tõeliselt stiilsed. Pasha on kindlasti üks traditsioonilisemaid lihavõttetoite. Marlil nõrguv kohupiimamass, mis võist, pähklitest ja kuivatatud puuviljadest pungil, kuulus juba lapsest saati kevadpühade juurde....
Magus ja lihavõtteteemaline, aga seekord üldse mitte pasha
Lihavõtted on vana ja religioosse taustaga püha. Kaks sellist piiriülest väga suurt püha tegelikult ju vaid ongi -jõulud ja lihavõtted. Lihavõtete tähendus on tänapäeval siiski tahaplaanile jäänud, küll aga kasutatakse nende pühade ajal palju sümboolseid märke. Munad ja munavärvimine. Sümboliseerimas uue elu algust ja uuestisündi. Jänkud. Viimatinimetatud ka uue elu alguse sümboliks, teate isegi, miks 😉 Lammas sümboliseerimas Jeesust kui jumala tallekest. Liilia puhtuse sümbolina. Palmilehed, millega lehvitati Jeesusele, kui ta saabus Jeruusalemma. Ja siis ühed kuklikesed, mille inglisekeelne nimetus on hot cross buns. Tunnistan ausalt, et nende kuklite lihavõttepühade tausta ja religioosse ristimärgistuse hammustasin alles üsna hiljuti läbi. Algselt,...
Šokolaadi-avokaadokreem väikese mündiga
Hmm, viimasel ajal on avokaadopostituste osakaal juba muljetavaldavaks muutunud. Mida teha, kui hing ihkab rohelist, aga siinne kevad pakub jätkuvalt lund ja pakast. Avokaadost olen pajatanud üsna põhjalikult eelnevates avokaadopostitustes. Tegemist on kindlalt ühe superviljaga, mis aitab paljude hädade vastu ja ennetamiseks. Kõige rohkem tuuakse välja avokaados leiduvaid häid rasvu, mis aitavad halba kolesterooli kontrolli alla saada. Ning isegi kui tervislikkuse koefitsent välja arvata, on avokaado üks lõpmata maitsev ja vahva vili. Sellelaadne magusroog oli mul oma “things-to-do” retseptide kausta juba tükk aega tagasi ootele sätitud. Tõuke ärategemiseks andis aga armas sõber T, kes eelmise avokaado-mooniseemne koogi juures mainis avokaado-šokolaadi...
Avokaado-mooniseemne kook rohelise avokaadokreemiga
Hetkel olen mässitud lootusetult avokaado võrku. Kui kodus on alla kolme avokaadovilja, on paanika garanteeritud. Kõige suurem väljakutse on vilju õiges järjekorras kasutusele võtta, et ikka kõige küpsemad söögiks, enne kui nad pruuniks tõmbuvad ja järelküpsemist vajavad viljad ootele, kuni küpsusaste kasutuskõlbulik. Seni, tuleb tunnistada, on suurem osa avokaadosid ikka pigem soolase toiduna kasutamist leidnud. Tegelikult olen üsnagi teadlik, et avokaado on samavõrra magusroa kui soolase toidu komponent. Blogis on seni küll magusaid avokaadotoite napilt. Jäine avokaado-kondenspiimakook tasub kindlasti avastamist. Samuti Juci avokaado-vanillijäätise dessert (mille retsepti leiab SIIT) või siis Marju avokaadojäätis. Seekord sai aga katsetatud mooniseemnese avokaadokeeksiga, millel vahel...
Lihtsamast lihtsam. Avokaado-munavõi
Selle geniaalselt kokkusobiva koosluse soovituse sain ühelt toredalt blogilugejalt eelneva avokaadopostituse juures. Taaskord tuleb tunnistada, et vahel on maitseelamus ja toiduvalmistamisse panustatud aeg pöördvõrdeline. Selline lihtne kodune ja väga tervislik võileivakate valmib pea olematu pingutusega. Peamine aeg kulub munade keetmisele. Kahjuks ei jää avokaado kevadrohelisest värvist munaga segunedes liiga palju alles. Lisaks sellele on avokaado üks neist viljadest, kes õhu käes pruunikaks tõmbab. Selle vastu aitab sidrunimahlaga piserdamine, aga samas ei sobi siia toitu liiga tugev sidrunihapu maitse. Nii et värvuse koha pealt tuleb veidi silmad kinni pigistada ja keskenduda maitsele. Tegemine on aga lihtne. Keeda munad ja varu koju...
Püha Patrick, roheline värv, Iiri soodaleib ning kartulipuder savoikapsaga
Selle segasevõitu pealkirja tingib tänane Püha Patricku päev ehk siis traditsiooniliselt tähistatakse Iirimaa kaitsepühaku nimelist päeva 17. märtsil. Nimetatud info muutus minu jaoks oluliseks umbes 16 aastat tagasi, kuna meie pere kõige vanem poeg kannab Patriku nime (justnimelt eestipäraselt Patrik, nagu ta ise vaevalt mõneaastasena kõigile seletas, kes teda Patrick´una ehk siis inglise keele hääldusest lähtuvalt kõnetasid). Püha Patrick on Iiri pühak, kes missiooniks ja elutööks oli viia iirlasteni katoliku usku. Püha kolmainsust lihtrahvale lahti seletades kasutas ta näitliku õppevahendina rohelist ristikulehte. Sealt on pärit ka Püha Patricku päeva kombestik, mis on seotud rohelise värvi kandmisega. Iirimaal on Püha Patricku...
Riia parimad söögikohad otse koduukse all
Elu on vahel ikka uskumatult lihtsaks tehtud küll! Kui mõtlema jääda, siis meie lõunanaabri Läti pealinna kuumematest söögikohtadest siinmail liiga sageli juttu ei tehta. Pigem on rõhk põhjapoolsete ülelahe naabrite toidukultuuri seirel. Samas tasub vahel meelde tuletada, et üks üsna metropoli mõõtu linn asub meist vaid nelja autosõidutunni kaugusel ning Riia linna kuumimad söögikohad tasuvad kindla peale avastamist. Nüüd on elu veel eriti mugavaks muudetud ehk siis mitu Riia vahvaimat söögikohta tulevad end tutvustama Tallinna. Selle peale võib küll öelda, et rumal on see, kes võimalust ei kasuta ja härjal sarvist ei haara. Tullakse nii, et iga Riia restoran laotab...
Spinat, kikerhernes ja praetud muna
See retsept on pärit märtsikuisest ajakirjast Mari, kus lisaks muudele mõnusatele roogadele – valged kastmed kalale ja kanale, fenkoliga marineeritud räimed, kalkuni-kookospiima karri, datlikook jpm – on luubi alla võetud spinat ning spinatitoidud. Selliseid põhjalikke ülevaateid ühest toiduainest kirjutada on igati mõnus töö. Reeglina taasavastan ka enda jaoks need toiduained uuesti. Erandiks ei olnud ka spinat ning miks peaks kindlasti spinatit sööma, selgub varakevadist ajakirja numbrit sirvides. Märksõnadeks on kehakaal, vähiennetus, vererõhk, immuunsüsteem, silmade tervis, põletikuvastane toime jne. Tegelikult on spinat meie kodus üsna sage külaline niikuinii. Spinatisupp või siis spinatipirukas on need toidud, mida ikka ja jälle teeme. Lisaks...
Musta ja valge kaunis kooslus ehk kakaoküpsis, kes sai jäätiseks
Mõned ideed on vahel nii piinlikult lihtsad, et neile otsa komistades ei suuda õhku ära ahmida, miks ise seni selle peale ei ole tulnud. See, siintoodud vanillijäätis kakaoküpsiste vahel, on üks neist geniaalselt lihtsatest ning lihtsalt geniaalsetest ideedest. Vähemalt minu jaoks küll. Omal ajal nimetati selliseid jäätiseid, kus vahvli vahel oli plombiir või koorejäätis brikettideks. Ei kõla just liiga ahvatlevalt 🙂 Ahmisin neid lapsena sisse, kui sattusime vennasvabariikidesse, sest millegipärast Eesti jäätisetoodangu nimekirjas brikettjäätist ei esinenud. Uuemal ajal esindab brikettjäätise kategooriat Raks nimeline jäätis ja mu lastele see väga meeldib. Lisaks on seda jäätis üsna mugav süüa, sest küpsisest kinni...
Kodune sarapuupähkline müsli
Müsli asjaga on selline lugu, et millegipärast ei olnud ma taibanud enam tükk-tükk aega müslit teha. Kuidagi ei tulnud pähegi. Lapsed on vahelduva nõudlusega hommikukrõbinaid söönud ja puudus kuidagi otsene vajadus. Krõbinate puhul tekitab muidugi meelehärmi see, et pakendeid tuleb ikka väga hoolega lugeda, sest glükoosi-fruktoosisiirupi koll on sageli just neisse lastele määratud pakkidesse ennast peitnud. Oma tööga seotult tegin ükspäev suure purgitäie pähklitega müslit valmis, pakkusin kiirsöögiks ühele koolist koju jõudnud poegadest ja siis järgnes see, et pidin purki müsliga järgmisele päevale planeeritud pildistamise tarbeks juba peitma. Nõudlus osutus nii suureks. Hetkel on olukord selline, et teen juba mitmendat...
Unustatud sünnipäev ja 15 minuti laimitort
Nüüd on siis see käes! Toidublogi pidamine on avanud mulle niipalju uksi ja pakkunud viimastel aastel hulganiselt ka toredat tööd ning eneseteostust. Vahvat toiduteemalist tööd ja eneseväljendust on tekkinud juba sel määral, et sel aastal unustasin oma armsa blogi sünnipäeva sootuks. 9. veebruaril kolm aastat tagasi tegin nimelt oma esimese sissekande siiasamasse blogisse. Andke andeks, kallis kulinaarne päevaraamat ja kõik armsad blogikülastajad, et selle kolmanda sünnipäeva unustasin! Püüan järgmistel aastatel hoolsam olla. Et veidigi heastada unustamist, tegin täna torti. Just sellist imelihtsat ja 15 minuti torti, mis sobib kiireteks aegadeks. Maitseb see tort tõesti hästi, vaatamata tegevuskäigu ülimale lihtsusele....