Igal suvel jõuab lõpuks kätte see aeg, mil peenrad ja turuletid mattuvad värske kodumaise kraami alla. Esimesed turritavad-torkivad kurgid, õhetavroosad tomatid, pirakatesse kauntesse end peitnud põldoad või saledat joont hoidvad aedoad või ka neoonrohelised noore kapsa pead või siis peopessa mahtuvad õrna ihuga lillkapsapead. Mõnus aeg! Kõik maitseb suvemagusalt ja hõrgult. Just selliselt, mida hiljem...
Kesksuvisel ajal, kui esimesed värsked ja pisut turris-torkiva olemisega värsked kurgid valmis saavad, tuleks ikka teha ka värskeid soolakurke. Suve ajal täiesti asendamatu. Krõmpsuta niisama või sobita erinevatesse salatitesse, noore kartuli kõrvale või külmsuppidesse. Just sellised ühe-kahe päevased värsketest ürtidest läbi imbunud parajalt soolakad kurgid, mis pole veel värvi muutnud. Imehea! Kuigi praegu pakutakse päris...
Ponzu kaste on Jaapani köögist pärit hapuka ja sügava umamise maitsenüansiga kaste, mida võiks võrrelda mingil määral vinegrettkastmega. Ponzu kastmele on maitset andmas sidrunimahl, sojakaste, mirin ehk Jaapani magusa nüansiga riisivein või siis suhkur. Tänu oma külluslikule maitsepaletile on Ponzu kaste on hästi laia kasutusvõimalusega. Võid seda kasutada dipikastmena pelmeenide või nuudlite maitsestamiseks, marineerida köögivilja,...
Kui esmapilgul tundub, et pelmeenid on juba valmistoode, mis tuleb lihtsalt kas vees keetes, friteerides või pannil valmis teha, siis tegelikult leiab ka pelmeenide serveerimiseks mitmeid nutikaid mooduseid. Loomulikult on kõige lihtsam pelmeene lihtsalt keeta ja siis hapukoore ja maitserohelisega serveerida, samas on võimalik pelmeenidele ka pisut lisamaitset anda. Siin postituses on kirjeldatud kaht hästi...
Ei tule vist kellelegi üllatuseks, et oma töö tõttu veedan palju aega köögis. Mulle meeldib mu töö ja naudin köögis toimetamist ja katsetamist väga. Samas pean hästi oluliseks ka köögis toimetamise tõhusust ehk siis mulle meeldib end ümbritseda kvaliteetsete köögiabilistega. Eks ole ka omal ajal neid ämbreid läbi kolistatud, kui sai üritatud hinna osas kompromisse...
Olen taaskord Ukraina lainel ja keedan borši. Selle jõuetuse, ärevuse ja abituse vastu on küll keeruline mingit rohtu leida, aga vahel tundub, et selle ebaõiglaselt rünnatava maa toitu valmistades saab vähemalt veidikenegi oma toetust näidata ja mõttes igakülgselt toeks olla. Kui eelmine SIIN kirja pandud borširetsept oli selline põhjalikum ettevõtmine, kus esmalt tuleb mitu tundi...
Maitsev, värviküllane ja rikkalik kausitäis pakub nii silmailu kui hoolitseb ka mitmekülgse ja täisväärtusliku toitumise eest. Kausitäis sisaldab rikkalikult toitaineid, kiudaineid ja ka erinevaid värvilisi köögivilju. Hästi mõnus, maitsev ja kõhtu täitev kausitäis, kus kastme roll kanda Gourmet Clubi klassikalisel hummusel. Gourmet Club hummuste maitseküllasesse perekonda on lisandunud klassikaline hummus, mis on kreemine ja hästi...
Kes siis lihapalle ei armastaks! Lastest alates kuni parimas eas parajalt paksude tegelasteni välja. Samas on võimalik lihapalle nautida ka siis, kui oled otsustanud kas alatiseks või ka osaliselt oma menüüst liha välja lülitada. Tomatikastmes lihapallid suudavad iga lapse tuju rõõmsaks teha, serveeri neid siis kas pasta, riisi, tatra või kartuliga. Thormi on hiljuti turule...
Kevadisel ajal peale pikka ja pimedat aega on loomulik, et meie keha on väsinud ja kurnatud. Viimastel aastatel on lisandunud veel vaimne pinge ja ärevus ning enam-vähem kõigil vist nüüdseks ka mingil hetkel läbipõetud koroona. Nii tulebki nentida, et keha vajab hädasti turgutust ja väikest toetust, et kõigest sellest taastuda ning koos kevadpäikesega taas jõudu...
See on hästi lahe retsept või siis idee, kuidas hummust dipikastmena kasutada. Türgi päritolu vürtsikas soe hummus on põnev moodus, kuidas muidu üsna tavapäraseks saanud hummust serveerida. Siin retseptis on valmistatud täistaimne variant, aga soovi korral võib hummusele lisada ka murendatud fetajuustu või siis võivad lihasõbrad päikesekuivatatud tomati asemel laotada soojale hummusele pannil eelnevalt läbi...
Seda postitust ei ole lihtne alustada. Viimasest Eesti sünnipäeva eelsest ja pidulikumas meeleolus postitusest kuni praeguse päevani ei ole maailm enam seesama. Me keegi ei uskunud. Või ei tahtnud uskuda, et vaatamata sellele, et elame 21. sajandis ja tekkinud on meeldiv-mugav heaoluühiskonna tunne, kus maski kandmine tundub olevat üüratu vägivald isikuvabaduse vastu (loe: päris probleeme...
Kuigi veebruar on meil vägagi talvekuu ja aeg-ajalt taas tuisuseks kiskuv ilm annab sellele ainult kinnitust, siis annab samas pikemaks nihkunud päev ja lisandunud valgus järjest enam aimu sellest, et kevad ei ole enam kaugel. Isegi lumikellukesi olla mõnes kohas nähtud. Igal juhul mõjub see kõik nii, et toidusedel kipub minul küll järjest enam kergema...