Taaskord alustan sellest, et olen tööga seotult paleotoitumise teemasse veidi lähemalt sisse vaatamas. Nagu paljude asjadega: mida lähemalt näed, seda elavam huvi tekib. Nii läks ka paleotoitumisega. Mitte küll puhtalt, aga võimalusel katsetan ka enda peal. Tulemused on üsna üllatavad ja seda ikka positiivse poole pealt. Kel huvi paleotoitumise teemaga tutvuda, võib piiluda SIIA. Kõige...
Nädal enne Eesti Vabariigi aastapäeva on paras hetk rääkida millestki nii ürgeestilikust, nagu seda on rukkileib. Ühest küljest nii tavaline ja argine. Teisalt nii eriline ja meile ainuomane. Juba klišeeks on muutunud lood sellest, kuidas Eestist kaugel elades on kõige suurem igatsus just meie musta rukkileiva järele. Ju siis on meie geneetilisse koodi sisse programmeeritud...
Seda postitust kirjutama hakates hoiatan kohe ette, et asjalikult ja erapooletult ma selle postitusega kardetavasti maha ei saa. Tegemist on Kihnu saiaga, mis oma kohevuselt ja krõbeduselt on klass omaette ja mis meenutab mulle kõige enam seda saia, mida omal ajal küpsetas minu vanaema Mamma. Mamma juurde sai mindud tavaliselt reede õhtul poole neljase bussiga,...
Pean tunnistama, et minu köögis kulgeb ajaarvamine “enne ja pärast KitchenAidi” järgi. Omamoodi naljakas, kuidas ühest köögimasinast võib sõltuvus tekkida. No ei armastanud ma enne pärmitainast ega tulnud beseed ka liiga kohevad ja krõbedad. Mis seal parata, nigel tulemus vaatamata pingutustele võib tuju ikka ära rikkuda küll. Nüüd on juba mõned aastad minu pärmitainad laitmatult...
Esmalt alustaksin sellest, et ma mõneti olen muutunud põhimõtteliseks igasugu mugavus- ja ise-ka-enam-ei-tea-mida-tahta vidinate vastaseks. Munakeetjad ja banaaninagid on minu meelest naeruväärsed. Vabandust, kui kellegi veendumusi riivasin, aga no tegelikult elab inimkond üsna kvaliteetselt ka ilma nende nimetatud vidinateta. Ja ikka leidub keegi tubli turunduaja (sic! ka minu professioon), kes sulle mingi vidina ühel hetkel väljakannatamatult...
Lihavõtted on vana ja religioosse taustaga püha. Kaks sellist piiriülest väga suurt püha tegelikult ju vaid ongi -jõulud ja lihavõtted. Lihavõtete tähendus on tänapäeval siiski tahaplaanile jäänud, küll aga kasutatakse nende pühade ajal palju sümboolseid märke. Munad ja munavärvimine. Sümboliseerimas uue elu algust ja uuestisündi. Jänkud. Viimatinimetatud ka uue elu alguse sümboliks, teate isegi, miks...
Selle segasevõitu pealkirja tingib tänane Püha Patricku päev ehk siis traditsiooniliselt tähistatakse Iirimaa kaitsepühaku nimelist päeva 17. märtsil. Nimetatud info muutus minu jaoks oluliseks umbes 16 aastat tagasi, kuna meie pere kõige vanem poeg kannab Patriku nime (justnimelt eestipäraselt Patrik, nagu ta ise vaevalt mõneaastasena kõigile seletas, kes teda Patrick´una ehk siis inglise keele hääldusest...
Soodaga kergitatud leivad on kergendav vaheldus neile, kes tahaksid küll ahjusooja leiba, kuid korralikku juuretise-kääritusega leivategu ei ole mahti ette võtta. See peaks olema klassikaline Iiri soodaleib, millest on tekkinud hulganiselt variatsioone rosinate-pählklite jm lisamisega. Tulemus on küll veidi teistlaadne kui meie harjumuspärane must leib, kuid mõnusalt maalähedane saab tulemus kindla peale olema. Boonuseks on...
Nonii. Nüüd on ka Eestis oma maffia. Üsna avalik ja üsna …. oranž. Nimelt on alustanud tegevust porgandimaffia ja tegevus on alanud hoopis õilsa idee nimel. Sotsiaalne vastutustunne on see, mis tiivustab ühe porgandimaffia tegevust. Lähemat infot kogu ettevõtmise kohta tasub otsima minna Porgandimaffia Facebooki lehele või ka Carrotmob rahvusvahelist liikumist tutvustavale lehele. Porgandimaffia avalöök...
Must tee saia – justnimelt, pildil on sai, millel tänu mustale teele värv pigem musta leiba meenutav- idee oli üks neist, mis koheselt innustas kööki astuma, et seda kooslust katsetada. Selle põneva saia sisse läheb päris korralik kogus kanget musta teed. Tulemuseks on täiesti ootamatu maitsekombinatsioon, selline mõrkjas ja sügav, mis sobib magusate rosinatega ideaalselt....
Eelmise postituse ehk jaheruugi (või käändub see hoopis jaherua) kohta infot otsides jäi Silvia Kalviku “Eesti toite” raamatus taaskord vahva nimetusega toit ehk leivavatsk. Ei see midagi keerulist. Eeldab seda, et leiba küpsetatakse kodus. Leivataina sisse tuleb lihtsalt keerata veidi kartuliputru ja siis ei ole enam leib, vaid leivavatsk. Hästi mõnus suutäis, kusjuures. Kuna mul...
Vahel ei tahagi mingit vigurit. Tahaks lihtsalt sooja saia. Lapsedki rõõmustavad selle üle, kui ei pea oma maitsemeeli jälle mingi ema hullu katsetusega kohandama, vaid et saab mõnusa ahjusooja saiaviilu paksu kihi võiga, kuhu peale veidi soolahelbeid veel puistata. Eks armastasin minagi lapsena oma vanaema tehtud sooja sepikut või ja soolaga. Sepikutegu on iseenesest mõnusalt...