Ma olen küll jätkuvalt kõigesööja, kuid tegelikkuses juhtub sageli nii, et kui õhtul oma päevase menüü üle vaatan, on see valdavalt taimne. Ma tõesti armastan väga kogu seda taimset toidumaailma oma värvikirevuses ja maitsete külluses, eriti praegu, suvisel ajal, kui kõik viljad on nii mahlased ja magusad.
Samas, kui vaadata üldisemaid toitumise ja rahva tervise andmeid, on köögiviljade söömine suureks probleemiks. Õigemini siis köögiviljade mittesöömine. Terviseameti andmetel sööb keskmiselt Eesti inimene 2 korda rohkem liha ja 2 korda vähem köögivilju, kui peaks. Ja nii me korrigeerimegi iga kord, kui laste ülekaalulisust ja ka rasvumist mõõdame, kõiki näitajad ülespoole. Arenenud riikide taudid on ka meile vaikselt imbunud. Kahjuks.
Mis siis on aga kõige suuremaks probleemiks, miks laste kaal kasvab ja seetõttu ka terviseriskid järjest suuremaks muutuvad? Esmalt, nagu mainitud, süüakse liiga välja köögivilju ja liiga palju töödeldud toitu ning ka lihatooteid. Viimasedki on sageli töödeldud ehk toitainevaesed ja samas kaloririkkad. Loomses ja töödeldud toidus puuduvad või on ebapiisavalt kiudaineid, mis tagavad vilka seedimise ning ka meie sõbralike soolebakterite elutegevuse. Loomses toidus on samas liiga palju küllastunud rasvu, mis on kõige suuremaks veresoonkonna haiguste tekkimise riskiks.
Mida siis võiks teha ja kuidas oma toidulauda korrigeerida?
Üheks lahenduseks võib olla taimsete alternatiivide kasutamine, mis aitavad ka neil, kes muidu suuremad taimse toidu sõbrad ei ole, oma menüüsse loomsele valgule alternatiive tuua. Äsja meie turule tulnud Rootsi Anamma sügavkülmutatud vegantoodete sari pakub esialgu kolme maitsvat ja mõnusat alternatiivi loomsetele toitudele ning need toote maitsevad hästi ka lastele. Järele proovitud!
Taimses toidus on tegelikult ka palju valku, mida süües ei pea samas muretsema küllastunud rasvade pärast.

Väide, et taimses toidus ei ole piisavalt valku on ainult osaliselt tõsi. Targalt valitud ja mitmekülgse menüü korral saab ka taimsest toidust kätte piisavalt valku ja ka asendamatud aminohapped. Taimset valku süües on aga boonuseks see, et sellega koos saab kätte ka arvestataval hulgal kiudaineid ning samas ei sisalda need toidud küllastunud rasvu. Sojatooted on oma valguliselt koostiselt väga head asendajad loomsetele valkudele ning Anamma tooted on kõik valmistatud sojabaasil ning see sojauba on kasvatatud keskkonda säästes ning on loomulikult ka geneetiliselt töötlemata. Kui võrrelda näiteks tavalisi lihast lihapalle ning veganpalle, siis valku on veganpallides 15%, küllastunud rasvu 0,9% ja kiudaineid 5,1%. Tuues kõrvale tavalised lihapallid, on neis küllastunud rasvu 7,5% ning kiudaineid praktiliselt mitte. Valgukogus on lihapallides 18% ehk siis vaid veidi suurem kui veganpallides.

Kui nüüd tekib küsimus, et milleks see pikk ja lohisev sissejuhatus, siis on minu jaoks olnud omaette silmiavavaks avastuseks see, et tegelikult ei pea vegantooted olema ainult veganite pärusmaa, vaid tegelikult, arvestades seda, et me oma liigse lihasöömisega niikuinii kurname keskkonda liialt, oleks nii keskkonda kui ka oma tervist säästes ja väärtustades mõistlik kasvõi osaliselt oma menüüs loomsed toidud asendada taimsete valikutega. Milliseid tooteid kuidas valmistada võib piiluda Anamma kodulehele, kuhu nokitsesin valmis kümme serveerimisideed ja retsepti, mis kõik on sobilikud veganitele, aga maitsevad hästi ka kõigesööjatele. Retsepte võid piiluda SIIT
Üheks meie pere lemmikuks sellest valikust on saanud vale “frikadellisupp”. Hästi mõnus suvine kerge taldrikutäis, mis just hetkel, kui kõik köögiviljad nii magusad ja värsked, maitseb imehästi. Selle supiga on veel selline naljakas lugu, et kunagi ei olnud minu noorem laps nõus supis sööma porgandit ja kapsast. Samas armastas ta väga frikadellisuppi. Poetasin siis järjekindlalt tema lemmiksupi sisse kapsas ja porgandit ja vähehaaval lakkas ta neid taldrikuservale poetamast ning hakkas supitaldrikut ilusti tühjaks sööma. Nüüd asendasin aga tema supis tavaliselt lihast frikadellid veganpallidega ja ütleme nii, et taldrik söödi hoogsalt tühjaks kordagi kahtlustamata, et tegemist ei olegi tavapärase lemmiksupiga.

Supp ise on aga lihtne ja valmib kiirelt. Eelista kindlasti hästi värskeid köögivilju, need muudavad selle supi eriti maitsvaks. Kodumaine värske kartulgi on juba turulettidele ilmunud, hernestest-porganditest rääkimata. Ja kui kodus on mõned tillivarred, poeta ka need keetes supi sisse. Siis on kindel, et suvesupi taldrikud poleeritakse lõpuks lausa läikima. 
Vale “frikadellisupp” ehk köögiviljasupp veganpallidega
Kogus: 4-le

1 väiksem või ½ keskmise suurusega noore kapsa peast, tükeldatuna
3-4 noort porgandit, tükeldatuna 
3-4 noort kartulit, tükeldatuna
Paar peotäit rohelisi herneid
1 liiter köögiviljapuljongit
1 pakk Anamma veganpalle
Värsket tilli, hakituna
Vajadusel soola ja pipart
Veidi õli
Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas keskmisel kuumusel õli ning hauta porgandit veidi aega õli sees. Nii muudad porgandis sisalduvad karotenoidid oma keha jaoks paremini omastatavaks, kuna need on rasvlahustuvad. Lisa mõne minuti pärast tükeldatud kapsas ja hauta ka kiirelt õli sees läbi. Kalla siis peale kuum puljong ja lase keema tõusta. Kui sul on käepärast tillivarsi, viska ka need kuuma puljongi sisse. Keeda umbes 3-5 minutit ja lisa siis potti tükeldatud kartul. Keeda ca 7-10 minutit, kui kartul on pehme. Viimasena lisa rohelised herned ja veganpallid*. Kuumuta keemiseni ja keeda mõned minutid, kuni pallid on läbi kuumenenud. Viimistle maitse soola ja pipraga ning lisa ohtralt värsket hakitud tilli.
*veganpallid võid valmistada ka ahjus ja lisada supile serveerides. Nii jäävad need eriti mõnusad ja krõbedad. 

Retsept sündis koostöös Anammaga. 

Vasta

Sinu e-maili aadressi ei avaldata.