Seda postitust ei ole lihtne alustada. Viimasest Eesti sünnipäeva eelsest ja pidulikumas meeleolus postitusest kuni praeguse päevani ei ole maailm enam seesama. Me keegi ei uskunud. Või ei tahtnud uskuda, et vaatamata sellele, et elame 21. sajandis ja tekkinud on meeldiv-mugav heaoluühiskonna tunne, kus maski kandmine tundub olevat üüratu vägivald isikuvabaduse vastu (loe: päris probleeme enam ei ole), alustab keegi siinsamas Euroopas brutaalse ja jõhkra vallutussõjaga võtetega, mis kuuluvad piltlikult kiviaega. See on nii sürreaalne samal ajal ka talumatult ebaõiglane ja valus. Kõikevaldav jõuetuse ja abituse tunne, et kas siis keegi kusagil tõesti ei saa peatada seda karjuvat inimsusevastat tegevust. Tänapäeval ju enam nii ei tehta! Selle võimatust tahtsin/tahtsime kõik nii väga uskuda. Nüüd on usk kadunud ja jäänud ainult valutav hing.
Me sõitsime 23. veebruaril puhkama. Siis algas sõda või siis sõjaline operatsioon Ukraina rahva päästmiseks, nagu idanaabri propagandamasin seda nimetada üritab. Raske hinnangut anda, kas lihtsam oleks sellise jahmatava uudise kuulmise ajal kodus ja omade keskel olla või siis kusagil kaugel, kus tegelikult kogu aeg info ikkagi kätte jookseb. Rahutus, ärevus ja abitu tunne saadab sind vist igal pool. Reisil olles tekkis mingi kummaline tunne, et puhkusel hästi end tunda oli kuidagi piinlik ja vale. Saades aru, et tegelikult ei saa sa midagi olukorra muutmiseks ära teha ka Eestis olles, aga vähemalt oleksid omadega koos. Õhtuti restoranides söömas käies silmitsed briti turiste, kelle ainuke mure ja huvi on ikka ja jälle nende jalgpallimeeskonna tulemus (ausalt, telekaid võis olla ümberringi kümneid ja kõik näitasid ainult jalgpalli) ja suurem osa jõukast lääne inimesest näib rohkem pead vaevavat sellega, millisele ekskursioonile täna minna või kus õhtul süüa. Selline kummaline äraspidine tunne tekkis ja ma ei teagi, kas see on pigem hea painavate mõtete hajutamiseks, või pigem ikkagi on hetki, kus lihtsalt telekanupu vajutamisega või vahepeal uudiseid lugemata jättes enam reaalsust eemale ei peleta.
Igal juhul on hästi keeruline sellises olukorras millestki muust rääkida. Kõik argine omandab nii tähtsusetu ja pinnapealse iseloomu teades, et samal ajal tehakse kellegile ebaõiglaselt liiga ja süütud inimesed jäävad halastamatule brutaalsele sõjamasinale ette. Sellele mõelda on kohati isegi füüsiliselt valus. Ja teha ei saa midagi peale annetuste, panustamise või palvete. Kogu läänemaailm vaatab praegu õudusest pärani silmadega Ukrainas toimuvat, kuidas meie väärtusruum lihtsalt nüri nuiaga puruks pekstakse. Selles sõjas ei ole ei stiili ega ka loogikat. Piltlikult kannatab Ukraina praegu meie kõigi eest ja olen kindel, et kui see mõttetu ja õudne sõda läbi saab, sunnib kollektiivne süütunne lääneriikidel Ukrainat igati abistama sõjakahjude parandamisel. Kadunud elusid paraku enam tagasi ei too.
Selle painava rahutuse ja ärevuse foonil tuleb aga paratamatult ka oma igapäevaste tegemistega hakkama saada. Süüa tahame me ka ärevatel aegadel ja mõneti on igapäevaste toimetamistega tegelemine ka rahustava ja teraapilise iseloomuga. Mina olen nüüd Eestisse tagasi jõudes proovinud jälgida Inglismaal elava ja Ukraina päritolu Olia Hercules üleskutset #cookforukraina. Olia raamat Mamuška on mul üks suuri lemmikuid ja ka siinsamas blogis leiab mitmeid sealt raamatust pärit või mujalt leitud Olia retsepte. Näiteks SEE RETSEPT, mis on meie pere suur lemmik pelustka ehk peediga marineeritud kapsas. Hetkel tegeleb Olia olude sunnil kokkamise asemel Ukraina sõja kohta info jagamise ja annetuste korjamisega. Olen jälginud Olia toimetamisi Instagramis SIIN KONTOL ja hetkel saab sealt üsna operatiivset ja usaldusväärset infot Ukraina sündmuste, sest Olia sugulased on Ukrainas ning vend sõdib sissetungijatega. Seega, soovitan jälgida Oliat nii hetkel otseinfo saamiseks kui ka loodetavasti kunagi jälle selleks, et temalt häid retseptiideid saada.
Ei osanud minagi oma ärevusega muud midagi peale hakata, kui kööki suunduda ja Ukraina toite valmistama asuma. Loomulikult esmalt borš, mis on meie peres juba pikalt olnud kultussupi rollis. Ikka isekeedetud tummise puljongiga. Borši retsept on mul blogis juba aastast 2010 ehk üsna selle algusaegadest peale ja selle leiab SIIT. Seekord aga tegin borši just Olia retsepti järgi, natukene seda küll enda järgi kohendades ja uute lisanditena läksid seekord borši sisse ka paprika ja punased oad. Kusjuures igati mõnusad lisandid! Lisaks sellele võib supile lisada ka marineeritud tomateid, mida leiab poest ja mis on täiesti Ukraina toodang. Just sarnase marineeritud tomatite 3-liitrise purgiga viskas, muide, üks vapper Ukraina tädi rõdult alla venelaste drooni, mis on ilmekas näide, kuidas ukrainlased igasuguste vahenditega oma kodumaa eest võitlevad.
Puljongi keetmise jaoks vajad lihaga konte. Kondid on just selleks võtmesõnaks, mis on tummise puljongi eelduseks. Lisaks sellele on kondipuljongis ka ohtralt kollageeni, mis kontidest ja sidekudedest välja keeb ja teatavasti on kollageen oluline meie naha, küünte, juuste ja liigeste hea tervise jaoks. Supikonte tasub küsida turult lihamüüjate käest, aga kui turule mahti minna ei ole, võid otsida ka tavapoest supikonte nii jaheletist kui sügavkülmast ja asja ajab ära ka seakontidega, mida leiab näiteks sügavkülmast raguu nime alt. Peeti soovitan mina enne supile lisamist hoida mõnda aega äädikaga segatult. See aitab peedi värvi paremini säilitada ja supi välimus jääb ilusam. Sibula ja porgandi peaks enne supile lisamist vaiksel kuumusel läbi hautama. Annab supi maitsele väga palju veel lisaks!
Ukraina borš
Koostisosad
Puljong
- 1 kg veise või sea supikonte
- 1 sibul koorituna
- 1-2 loorberilehte
- 3 liitrit vett et kondid oleksid veega kaetud
- 1 vürtsiterasid
- Soola
Borši jaoks
- 3 keskmise suurusega peeti riivituna
- 3 kartulit tükeldatuna
- 2 sl päevalilleõli
- 1 sibul hakituna
- 1 suurem porgand riivituna
- 1 punane paprika ribadena
- 1 sl tomatipastat
- 1-2 marineeritud tomatit neid leiba Ukrainas toodetuna ja Mõisaproua kaubamärgi alt
- Pool kapsapead ribadena
- 400 g purk punaseid ube nõrutatuna ja loputatuna
- Soola ja pipart
- Veidi suhkrut
- 1 sl äädikat
- Serveerimiseks hapukoort ja hakitud tilli ja rohelist sibulat
Valmistamine
- Esmalt valmista puljong. Selleks tõsta kondid poti ja kalla peale niipalju vett, et kondid oleksid kaetud. Lase keema tõusta, koori vaht ja alanda kuumus selliseks, et puljong kergelt võbeledes keeb. Lisa ka sibul, loorberileht ja vürtsid. Lisa ka sool. Keeda 1,5-2 tundi või vajadusel ka rohkem. Liha peab olema nii pehme, et kondi küljest piltlikult lahti kukub. Kurna puljong ja puhasta liha kontide küljest. Tõsta kõrvale.
- Samal ajal kui puljong keeb, sega riivitud peet äädikaga ja jäta seisma. Nii jääb peedi värv erksam.
- Kuumuta pannil õli ja prae vaiksel kuumusel sibulat ja porgandit, kuni need on kergelt karamellistunud. Lisa pannile tomatipüree ja kuumuta ka see pannil läbi.
- Kalla puljong potti ja lisa sinna peet ja kapsas. Keeda kümmekond minutit. Lisa nüüd paprika, pannil läbi praetud sibul ja porgand, kartul ja tükeldatud marineeritud tomat. Keeda umbes 7 minutit ja lisa siis ka kurnatud oad. Keeda veel umbes viis minutit. Maitsesta supp soola, pipra ja suhkruga. Borši puhul on oluline hapuka-magusa-soolase õige tasakaal.
- Serveerides lisa hapukoort ja puista peale ohtralt hakitud tilli ja rohelist sibulat.
Boršile lisaks on meil üheks lemmiks vinegrett. Nii borši kui vinegrettsalati puhul on mingi kummaline fenomen, et kui eraldi võetuna lapsed nendes olevaid koostisosi pehmelt öeldes väga entusiastlikult ei söönud, siis nendes kooslustes meeldis neile nii kapsas, peet, sibul kui ka hapukurk ja hapukapsas. Ja emana ei jätnud ma võimalust kasutamata neid igal hetkel lastele ka sisse sööta. Ise olen juba lapsest saati hästi suur vinegreti fänn olnud ja kui ise ei viitsinud teha, siis sai seda lapsena kilekoti sees vastasmajast asunud kulinaariapoest tuua. Olia vinegreti puhul oli üllatavaks lisandiks rohelised herned ja see, et tema versioonis hapukapsast ei olnudki. Mina ei suutnud kiusatusele vastu panna ja lisasin omalt poolt ka peotäie hapukapsast. Vastu kevadet tasub hapendatud toitu süüa kahe suupoolega ja siin saavad ühes salatis kokku nii hapukurk kui -kapsas, nii et tõeline supertoit ja -salat. Teine erinevus on see, et Olia versiooni puhul tuleb peet ja kartul ahjus eelnevalt röstida. See annab palju mõnusama maitse kui keedetud viljade kasutamine. Koos peedi ja kartuliga võib ahjus röstida ka porgandit.
Vinegrett
Koostisosad
- 500 g peeti koorituna ja tükeldatuna
- 300 g kartuleid koorituna ja tükeldatuna
- 2+2 sl päevalilleõli
- 50 g rohelisi herneid
- Pool punast sibulat hakituna
- 1 suurem või 2 keskmist hapukurki tükeldatuna
- Peotäis hapukapsast
- Soola ja pipart
- Veidi suhkrut
- Serveerimiseks hakitud rohelist sibulat
Valmistamine
- Keeda herneid soolaga maitsestatud vees paar minutit. Kurna sõelal ja lase külma veega üle. Tõsta kõrvale.
- Tõsta tükeldatud kartul ja peet 2 sl päevalilleõli ja vähese soolaga. Kui kasutad porgandit, lisa ka see. Tõsta eelkuumutatud ahju 180 kraadi juurde ja rösti umbes 40 minutit. Jahuta ja sega siis peet ja kartul ja sega ülejäänud koostisainetega. Maitsesta soola, pipra ja vähekese suhkruga. Serveerides puista peale hakitud rohelist sibulat.
Kui sul õnnestub leida, siis kasuta rafineerimata päevalilleõli. See annab toitudele täiesti omapärase maitse ja lisaks sellele on ka palju kasulikum, kui rafineeritud päevalilleõli. Ja päevalill, teatavasti, on ka Ukraina üheks sümboliks.
Päevalillest või siis õigemini päevalilleseemnetest inspireerituna tegin ka kolmanda hästi lihtsa salati sellestsamast Olia Mamuška raamatust.
Salat iseenesest hästi lihtne klassikaline õlikastmega porgandi-kapsa salat, kus kergelt krõmpsuvat tekstuuri lisavad röstitud päevalilleseemned. Praegu tasub kindlasti salati jaoks kasutada noort peakapsast, see on palju õrnem ja hõrgum, kui ületalve hoitud valge peakapsas. Väike nipp on siin salatikastmes marineeritud punane sibul, mis aitab sibula maitse mahedamaks muuta.
Kapsasalat röstitud päevalilleseemnetega
Koostisosad
- 1 väiksem noore kapsa pea
- 2 porgandit koorituna ja riivituna või ribadena
- 1/2 punast sibulat õhukeste poolratastena
- 2 dl päevalilleõli
- ½ sl valge veini äädikat või sidrunimahla
- ½ tl suhkrut
- 2-3 sl päevalilleseemneid kergelt pannil röstituna
- Hakitud värsket tilli
- Soola ja pipart
Valmistamine
- Sega omavahel päevalilleõli, äädikas või sidrunimahl ja suhkru. Maitsesta salatikaste soola ja pipraga. Tõsta salatikastme sisse õhukeseks viilutatud punane sibul ja jäta mõneks minutiks marineeruma. Tõsta kaussi ülejäänud salati koostisosad, kalla juurde sibul koos kastmega ja sega läbi. Tõsta kaussi või taldrikusse ja puista peale pannil kergelt läbi röstitud päevalilleseemned. Puista peale hakitud värsket tilli.
NB! Kui mõni neist Ukraina retseptidest tuleb ka sinu kodus tegemisele, siis jaga seda ka omalt poolt ja juurde võib märkida #cookforukraine. Ka see algatus on Olia poolt algatatud.
Vasta