Kõik algas sellest, et Peeter Pihel, kelle sära ja annet toiduilmas me kõik tunnustame-teame ja keda seostame nüüd juba teist aastat nii suvise Muhu saare kui talvise Tallinna sadamapiirkonnaga, saatis kutse Neh-i peakoka lauda. Lõunasöögile. Eesmärgiks tutvustada Neh-i suviseid maitseid ja anda ühtlasi märku ka sellest, et sel hooajal ei jäänud Neh vaid talveprojektiks. Soovijad...
Oh seda kevadet! Pole saanud isegi blogipostitusi mahti teha, sest kondan turgudel, käed karulauku ja oblikat ning kott värsket meritinti täis. Toitunud olengi nüüd juba paar nädalat peamiselt karulaugust. Olen nõus loobuma oma lauguleha tõttu rahvarohketest üritustest ja ühistransporti liiga sageli niikuinii ei satu, aga lauguliste varatärkavast esindajast loobuma mind niisama lihtsalt ei sunni. Jääb...
Viimati sai tehtud postitus klassikalisest panna cottast. Kui nüüd veidi klassikast eemalduda ja otsiva pilguga ringi vaadata, siis võib tulemiseks olla üks ülimõnus panna cotta teemaline töötlus, kus mandlist maitset annab nii mandlipiim kui mandliessents. Nii et üks tõsiselt mandline magustoit. Mandlipiima avastasin enda jaoks üsna hiljuti, kui jäin silmitsema Prismas sojapiima kõrvale paigutatud erinevaid...
Panna cotta on Itaalia päritolu lihtne dessert, mis reeglina koore (või ka piima) sisaldusega, kuumutatud ja želatiiniga tarretatud. Variatsioone panna cotta teemal liigub päris palju ja üsna fantaasiarikkaid, seega on kohati isegi keeruline selle magusroa olemust piiritleda. Et kas siis želatiiniga tarretatud kohv on kohvi panna cotta või jääb ta ikkagi kohvitarretiseks. See siintoodud versioon...
Kui ühel päeval Stockmanni kalaletti silmitsema jäin, siis olid seal olemas kohapõsed ja see oli kõik päriselt, mitte unes. Kohapõsed, mõtelge! Kahjuks ei taibanud küsida, kas tegemist oli ühekordse õnnega või tasub mõnel päeval jälle kohapõske jahtima minna. Kohapõsk lihtsalt nii superlahe algaine, et karbitäie mina koheselt sealt poest ka ära tõin. Esialgu ilma põhjalikuma...
See on nüüd selline hõrgutav kook, mille puhul tuleks pere noorimatele esmalt mahlane kohupiimakook marjadega sisse sööta, siis pikk pai teha ja teise tuppa mängima saata. Et emmed-issid saaksid maiustama asuda 🙂 Sest Vana Tallinna toorjuustu-šokolaadikook ei ole kohe kindlasti laste kook. Küll on ta aga mahlane, rikkalik, mõnusalt vürtsikas ja hullutavalt šokolaadine. Tuleks vist...
Üsna äsja on avanud oma uksed restoran Cru. Cru’d leida ei ole keeruline, asub see Vanalinnas, täpsemalt Viru tänaval, nii et mööda Viru tänavat Raekoja poole kulgema hakates tuleks hoida vasakule tänava poolele ning siis hoida silmad lahti. Samasse majja peidab enda ka hotell Cru ning viitav silt on näha ka Viru tänavale. Sisse pääseb...
Ma käisin Leib restos ja murdsin jälle truudust. Ja see ei olnud esimene kord. Truudust murdsin oma seni kõigutamatule lemmikule ehk kooslusele toit ja vein, andes oma eelistuse täiesti vabatahtlikult ja olles täie mõistuse juures kooslusele toit ja õlu. Ja selles kõiges on süüd Leib resto. Kui leidub keegi, kes veel ei tea, kus Leib....
Pühademunade kaunistamiseks idee Kesturult (neid rosette müüakse turuhoones munamüüjate juures). Kuuldavasti liigub sama kraami ka Balti jaama turul. Tunnistan, et need on ka ainukesed valmiskaunistused, mis on mu südame võitnud. Esikohal on jätkuvalt sibulakoortega värvimine, erandiks ei jää ka see aasta. Aga vahelduseks on ka need slaavimustrilised kaunistused väga armsad 🙂
Selle lihtsa ja muus maailmas väga levinud magustoidu nime jätsin tõlkimata mitte peenutsemisest, vaid teatavast nõutusest. Kui Crème brûlée on meil kokkuleppeliselt brüleekreem, siis kas Crème caramel peaks olema karamellkreem? Samas on karamellkreemi nimetuse all liikumas nii tärklisega karamellkisselli variante kui ka igasuguseid muid kreeme, seega las jääda siis originaalnimetus, et pilti mitte liiga segaseks...
Hiina teemunad ei ole teps mitte lihavõtete toit. Pigem on tegemist Hiinas tavapärase tänavatoiduga. Teisalt on marmorja mustriga munad sedavõrd kaunid, et miks mitte adopteerida see mõnus moodus mune valmistada just pühadeaegseks suupisteks. Süüdistama pean jälle selles idees oma sõpru, kelle juures külas käies sai neidsamu Hiina teemunasid eelroaks ampsatud, eelnevalt sinna peale musta soola...
Need värsked kevadrullid on midagi sellist, millest sain esimest korda aimu aastatagusel Vietnami reisil. Mul ei olnud seni pähegi tulnud, et kevadrulle võib süüa ka ilma friteerimata ja et imeõhukese riisipaberi sisse keeratuna võib üks väärt kraami täis rullike nii puhtaid ja selgeid maitsekooslusi moodustada. Kõige meeldejäävama elamuse pakkusid Vietnamis olles Mekongi Delta kodumajutuse õhtusöögil...