Euroopas erinevates riikides reisides olen sageli haaranud kergeks vahepalaks või kõhutäiteks kreemise camembert või brie juustuga täidetud baguette saia. Iseenesest nii lihtne ja samas nii toimiv kooslus. Iga kord imestan, et miks meil kreemjad juustud valdavalt siiski juustuvaagna täiteks on jäänud ja miks meie nii harva taipame sellega võileibu täita või katta. Krõbeda koorikuga ja seest kohev-pehme baguette sai vajab vähe. Pista lihtsalt sinna vahele kreemjat mõnusa koorese maitsega Turek camembert või brie juustu, lisa soolakat maitset õhukese Serrano singi pitsiga, lisa veel krõmpsuvat kurki, punast sibulat ja redist ning mõnus suutäis ongi valmis. Selline sai sobib nii hommikukohvi kõrvale...
Toidulisandid. Kuidas neisse suhtuda. Üks mitmekesist toitumist toetav poke kauss ka.
Tõenäoliselt oleme me kõik mingil hetkel saanud ootamatu telefonikõne tundmatult numbrilt, kus meile entusiastlikult mingit vitamiini või toidulisandit “ilma-milleta-elu-pole-täiuslik” lubadusega üritatakse müüa. Või oleme ise jäänud mõnd reklaami silmitsema, mille teksti lugedes tekib küsimus, et kuidas me seni üldse ilma selle imelise multivitamiinita oleme suutnud ellu jääda. Jah, toidulisandid on saanud omaette tööstusharuks ja kohati on tavainimesel keeruline otsustada, kas üldse, mida ja millal võiks tarvitada ja mida mitte. Tegelikult on loogika lihtne. Mitmekülgselt ja täisväärtuslikult toitudes ei vaja me tegelikult üldse toidulisandeid. Ainuke, mida meie kliimas tõesti toidule lisaks tarbida tuleks, on D-vitamiin, aga ka seda võttes oleks hea...
Art Priori. Kunst nii taldrikul kui seinal
Tallinna vanalinnas asuv eksklusiivne kunstirestoran Art Priori on juba mõned head aastad kombineerinud oma vanade gooti arhitektuurist inspireeritud paksude müüride vahel kokakunsti ja kunsti. Art Priori eripäraks ongi algusest saati olnud meelte mitmekülgne hellitamine ehk siis eesmärk ei ole mitte ainult maitsemeeli paitada, vaid pakkuda ka esteetilist naudingut läbi imelise interjööri, mis hetkel ka jõuluhõnguline ja kus seintel pakutav kunst teeb silmad ette paljudele galeriidele ja näitustele ja kus välja pandud nii Euroopa vanade meistrite originaalmaalid kui ka Eesti kunstnike tööd. Eesmärk ongi pakkuda emotsioonide mitmekesisust. Koos menüüga tuuakse lauda ka kunstimenüü, kust saab infot hetkel seintel olevate maalide kohta....
Rullkasukas
Advendiaja edenedes muutuvad toidud üha pidulikumaks ja vaikselt võib juba mõtteid jõuluõhtu toitude planeerimise suunas liigutada. Mõnusalt mahedamaitselisel heeringaga peedisalatil kasukal on meie jõulu- ja aastavahetuslaual alati oluline koht olnud, aga samadest salati komponentidest võib teha ka kasukarulli, kus saa salat on rulli keeratud. Pidulauale sobib selline salat hästi, sest nii saab igaühele lõigata paraja ja peediraamistuses viilu, kus südameks heeringas. Sellist rullikeeratud kasukat ära liiga palju varem valmis tee, sest muidu hakkab peedist liigselt vedelikku välja nõrguma. Igale lõigatud viilule võid veel täiendavalt heeringat ja keedetud muna peale sättida. Postitus sündis koostöös Vičiga.
Pidulik jõulupärg heeringa, kodujuustu, kartuli ja vutimunadega
See on lihtne ja nutikas ideed, kuidas üsna tavapärastest koostisosadest ja ilma liigse vaevata teha kaunis pidulik jõulupärg, mis kaunistab iga jõululauda. Sellise pärja võid kujundada igaühele tema eelroa taldrikule või siis sättida suuremale taldrikule, kust igaüks saab koostisosasid ise oma taldrikule tõsta. Juurde paku hapukoort või hapukoore-majoneesikastet, millele võid veidi ka mädarõigast särtsuks sisse segada. Vutimunade asemel sobib kasutada ka keedetud kanamunasid. Kartuli puhul jääb mõnusam, kui kartuliviilud enne pannil krõbedaks ja kuldseks praadida. Postitus sündis koostöös Vičiga.
Rootsi peedi-heeringasalat sinepi-tillikastmega
Rootslased on suured heeringasõbrad ja eriti lööb see heeringaarmastus välja just jõulude ajal, kui heeringat süüakse piltlikult sajal erineval moel nii marinaadi pistetuna kui ka salatite ja suupistete sees. Ka siin on üks salat, mis on Rootsis üsna klassikaline jõulutoit ja millest ringleb kümneid erinevaid versioone ja töötlusi. Kohustuslikuks on siin salatis peet, heeringas, õun ja kartul ning kaste tuleks valmis segada sinepist ja tillist. Tulemuseks on väga maitsev salat, millest võib suure tõenäosusega ka sinu uus lemmik saada. Kastme kogus on selline, mida võib salatist veidi üle jääda ja seda kastet võid kombineerida ka erinevate heeringasuupistete või ka graavilõhega....
Truuta puhkekeskus. Põhjalik pai nii hingele kui maitsemeeltele
Kaamose saabudes on tark endale vaimu ja keha kosutavaid elamusi pakkuda ja palju positiivse energiaga inimestega suhelda. Elu on näidanud, et selline valem toimib kõige paremini pimeda ja kõleda aja üleelamiseks. Seepärast võtsime rõõmuga vastu kutse külastada novembri alguses Truuta puhkekeskust, kus lisaks niisama puhkamisele ja ilusa looduse nautimisele saime osa ka gongiteraapiast ja tippkokk Margo Paluoja poolt valmistatud kaheksakäigusest õhtusöögist. Kõik see kokku oli imeline! Ja vaatamata sellele, et tegelikult veetsime Truutal vaid ühe öö, oli see kõik nii elamusterohke ja häid emotsioone pakkuv, et sealt ära sõites oli tunne, nagu oleksime pool nädalat kodust ära olnud. Truuta puhkemaja...
Korea krõbekana
See on üks nendest toitudest, mida mu noorim laps ikka ja jälle tellib. Ja kui olen selle valmis teinud, siis tuleb valvata, et ta kogu pannitäit oma teismelise apluses kohe korraga ära ei sööks. Ehk siis tegemist on vaieldamatult tema lemmiktoiduga ja ega ülejäänud pere ka sellest taldrikutäiest ära ütle. Võtmekomponent selle toidu juures on Korea köögile iseloomulik Gochujang pasta, mis on fermenteeritud terava maitsega tšillipasta. Maitses on tunda ühtaegu nii vürtsikust, magusust, soolasust ja ka kergelt suitsust maitset. Koreas käies oli vähe toite, mille valmistamise juures seda üsna spetsiifilise ja mõnusa maitsepommina toimivat pastat ei kasutatud. Kanatükkide küpsetamiseks on...
Juustuga üleküpsatatud baklažaanid
Ei ole vist üllatus, et baklažaan on mu üks lemmikviljadest. Loendamatult valmistamisvõimalusi andev mõnus vili on ka siin blogis end korralikult põlistanud ja kui otsingusse “baklažaan” panna siis leiab SIIT ligi 50 retsepti. Igaühele midagi 🙂 Seekord tegin ahjus juustuga üleküpsetatud ja vürtsika tomatikastmega baklažaani, mis oli taaskord….väga mõnus! Valmistamine ei ole selle roa puhul üleliia keeruline. Esmalt tuleks baklažaanipoolikud ahjus korralikult küpseks röstida. Ahjus röstimise ajal saab vürtsise tomatikastme valmis küpsetada. Samas võib siin kasutada ka erinevaid valmis tomatikastmeid, siis on selle toidu valmistamine kohe eriti lihtne. Panen igal juhul kirja ka isetehtud tomatikastme, eks siis igaüks ise otsustab,...
Minu lemmik vürtsikas krvevetikarri
Kaamose saabudes saabub ka aeg, kui hakkab vääramatu jõuga isutama karriroogade järele. Aja jooksul on neid siia blogisse ka paras hulk kogunenud (otsing KARRI andis 59 tulemust 🙂 ), aga üks minu lemmik, mida juba mitu aastat teen, oli senini blogisse põlistamata. Tegemist on siis Indiast pärit krevetikarriga, mille leidsin Anjum Anandi raamatust “Anjum´s New Indian”. Anjum Anandi nimetatakse ka India Nigella Lawsoniks ja tema retseptid on alati mõnusat maitseelamust pakkunud. Nii ka see krevetikarri. Mina teen sageli “karripõhja” ette. Eriti siis, kui külalistele karriõhtutel plaanin seda karrit pakkuda. Hiljem jääb lihtsalt karri kaste üles soojendada ja seal sees krevetid...
Jahuta kohvimaitseline šokolaadikook
See mõnusalt mõrkjasmagus šokolaadikook on meil peres aukohal juba pikalt olnud. Natuke olen seda retsepti aja jooksul kohendanud ja kui alguses lisasin sinna pisut jahu, siis kookos- või mandlijahu, siis nüüdseks olen jahu asemel hakanud kasutama kakaopulbrit, mis selle koogi mõnusalt kokku seob ja lisaks veel šokolaadi ja kohviga sümpaatselt flirtima hakkab. Valmistamine on sel koogil sümpaatselt lihtne ja ka ahjukuumust vajab ta vaid 15-20 minutit. Koogi puhul ongi õige, kui ta on ahjust võttes seest veel niiske ja mahlane. Liialt keeksiks ja kuivaks ei tasuks seda kooki küpsetada. Lisandiks sobivad hästi kas marjad, marjakaste, hapukas füüsal, aga ka pallike...
Kaks bolognese kastet. Klassikaline ja veiselihaga ning täistaimne
Aeg-ajalt võtan ma ette ja teen ikka ja jälle Bolognese kastet. Aja jooksul on välja kujunenud oma kooslused, kuidas ise seda tegema olen harjunud. Ja loodan, et siinkohal pühaduseteotusega ei tegele, kui kaks erinevat, aga tegelikult väga sarnase tegevuskäiguga Bolognese kastet siia ühte postitusse paigutan. Üks siis klassikaline ja veisehakklihaga tehtud. Meespere mõmiseb rõõmust. Ja vahel teen, eelkõige endale mõeldes, läätsedega Bolognese kastet. Olles küll jätkuvalt kõigesööja, siis mulle lihtsalt väga meeldib see tomatises kastmes pehmeks keenud ja läätsedest tummisust saanud maitseküllane kaste. Ja tegelikult ei põlga seda peres keegi ära. Lihtsalt kui valida on veisehakklihast tehtud versiooni ja täistaimse...