Pardifilee sobib imehästi pidulikuks söömaajaks, kuna nõuab vähest vaeva ning valmib kiiresti. Maitseb samas luksuslikult. Pardifilee valmistamine on jõukohane kõigile, ainuke oht võib olla filee üleküpsetamine. Pardifilee peaks olema seest mõnusalt roosakas ja mahlane. Pardifilee valmistamist samm-sammult võid vaadata SIIT. Maitsestamiseks piisab vaid soolast ja piprast. Samas võib fileele erinevaid nüansse anda lisades liha juurde...
See on üks äraütlemata armas retsept, mis jõudis minuni sama inimese kaudu, kes mulle piprahärja retsepti avaldas. Armas on see retsept just seepärast, et minu kätte on usaldatud kellegi kodune mõnus väike saladus, mille tulemuseks on imeliselt maitsev seapraad. Oleme päris mitu korda seda liha teinud ning iga kord mõnust mõmisenud. Seekord valmistasin seda...
Veisepõsk on üks väärt kraam. Mõnda aega tagasi oli küll kahtlus, et Eesti veised on puhta põsetud. Restoranide menüüs võis leida imemaitsvaid versioone nimetet toorainest, kuid turul lihamüüjate käest küsides laiutasid nad vaid käsi ja tegid mõistmatut nägu. Ei olnud kuulnudki veisepõsest. Suvel sattusin korra Keskturul pesueht veisepõske nägema. Loomulikult ostsin kogu leti peal ja...
Minul on sibulaklopsiga väga erilised mälestused. Seda toitu meil kodus ei valmistatud, kuid kui me käisime tähistamas igal aastal kooliaasta algust ja -lõppu, siis restoranis tellisime sageli just sibulaklopsi. Ehk see selgitab, miks mulle senini tundub sibulaklops väga peene ja uhke roana. Arvestades, kui hästi maitseb pehmeks haudunud veiseliha korraliku praesibula kuhja all, siis tegelikult...
See lihtne, kuid samas üllatavate koostisosadega kanašašlõki retsept pärineb minu hea sõbranna Naša retseptivaramust. Kirgiisi päritolu kohta ei oska muud kommenteerida, kui et selle nimetuse all on see retsept käsikirjaliselt üles märgitud saanud. Peipsi ääres elava rahva seas on sel moel valmistatud šašlõkk populaarseks saanud. Naabrinaine Rita, kelle varamust on pärit suurepärane Peipsi sibulapirukas, armastab...
Pean siinkohal tunnistama, et Gruusia päritolu ürdise lambaliha täidisega hinkaalid on minu täielikud lemmikud. Ürtidest küllastunud mahlane lambaliha, mis kiivalt kokkusurutud hinkaaliümbrise sees maitseb ….mmmm, seda on raske kirjeldada ja kõige õigem on üks hinkaalitegu ette võtta. Muide, hinkaalide puhul haaravad grusiinid näppudega tainast moodustunud „tutist“ kinni ja jätavad selle peale täidise söömist taldrikuservale alles....
/prindi retsept/ Esmalt pean tunnistama, et alguses ei plaaninudki seda postitust, aga kuna lõpptulemus oli sedavõrd maitsev, siis tekkis mõte Korfu kuke kohta ka blogi vahendusel muljetada. Seepärast ka vabandused, et pildivalik ei kuulu kauneimate kategooriasse. Midagi siiski pildile õnnestus saada. Küllap olete juba märganud, et liikvele on läinud õnnelikud kanad ja kuked. Nii ühes kui...
See oli suvel Pärnus, kui taaskord jälle sattusin Jahtklubis seal juba aastaid menüüs oleva piprahärja võrku. Suviselt sumedal ja ebaeestilikult kuuma suvepäeva õhtul pimedas õues jõe ääres Jahtklubi esisel maitses see nii võrratult. Päris mitmel õhtul jalutasime sinna tagasi ja ainult seda piprahärga sööma. Piprahärg on lahutamate kaaslaste sibula ja soolakurgiga Koju naastes ja suvisest...
/prindi retsept/ Mingil veidral põhjusel on meil tekkinud traditsioon, et vanal heal Inglismaal kõndimas käies sööme vähemalt korra ka scotch egg’e. Ilma selleta ei ole reis täiuslik. Eesti keeles võiks ju öelda ka šoti munad nende kohta, aga see tundub kuidagi veider. Võib-olla on see minu kiiks, aga scotch egg jääb ikka scotch egg´iks. Tegemist on üsna...
/prindi retsept/ Pühendatud alanud Jäneseaastale! Kõrvad reipalt kevade ootuses kikki. Head Uut Jänkuaastat! Loodan teid kõiki homme Solarises Blogi kohvikus kohata, aga kui kord juba nädalavahetus käes, miks siis mitte seda ka ühe mõnusa õunase küülikuhautisega tähistada. Küüliku leidmine kaubandusvõrgust on nüüd ka veidi lihtsam – Sadamaturule pidi sel nädalavahetusel kohale tulema ilus kodumaine küülik ja...
Esmalt tuleb alustada tõdemusest, et õnnelikud ehk vabakäigu kanad tunduvad kohati olevad midagi kummituselaadset – kõik on neist kuulnud, kuid vähesed kohtunud. Samas on suurem osa ingliskeelsetest kokaraamatutest juba aastaid soovitanud kasutada vabakäigu kanasid. Paraku ei meie kaubandusvõrgust ega ka turgudelt neid naljalt ei leia. Hädast aitab välja kas tuttav tibutädi või siis sel korral ka...
Härjasabast kui väärt kraamist olen ka enne SIIN kirjutanud. Härjasaba on parim just korralikult pehmeks hautatuna ja nii, et liha on kontide küljest lahti löönud. Rikkalik maitse ja tihe tume liimjas liha saavad pikalt haududes kogu oma hiilgust näidata. Seekord katsetasin saba teha veidi teistsugusel moel – nimelt tomatikastmes, tšilli ja vürtsidega maitsestatuna ning Slow Cooker potis 10 tundi hautatuna. Pärit on selline...