… ehk tort ämma sünnipäevaks 🙂 Õnnelikud on need, kel sünnipäevad suves ja kes saavad nautida värsketest marjadest kooke ja torte. Ämma sünnipäevaks sai ka meisterdatud hooaja marjadest ehk mustikatest ja metsamarjadest kattega rikkalik ja kreemine kreemjuustutort. Sama tordi võib teha ka toorjuustuga, kuid mina kasutasin seekord mascarpone juustu, mis andis eriliselt hõrgu maitse ja...
Aprikoosimoos on minu talvevarude riiulil juba kümmekond aastat. Alguse sai kõik sellest, kui me mõnda aega perega resideerusime Tšehhis. Seal katsetasin kohalikest aprikoosidest ja virsikutest moosi keetmist ning tuleb tunnistada, et eelpool mainitud viljadest saab väga-väga maitsva keedise. Maasikamoos jääb muidugi mooside kuningaks, aga auhinnalisele kohale võiks aprikoosimoos kandideerida küll. Eriti praegu kui on võimalik...
Või siis ka lõhe-seviche (esineb mõlemat kirjapilti ja ma tõesti ei tea, milline on õigem kui teine). Seviche/ceviche on tsitrusemahlas (kõige levinum on laimimahl) marineeritud toore kala ja/või mereandide nimetus. See valmistusviis on levinud Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning lisaks tsitrusemahlale kasutatakse ka tšillipipart, sibulat, tomatit, küüslauku jne (variatsioone on päris palju). Häälduse, nagu ka nimetuse...
Eile käisin korra võsas, jalasääred on mõnusalt ära kriibitud nagu rahutul rüblikul, aga suur topsitäis põldmarju sai ära toodud! Tegin siis põldmarjadega kohupiima plaadikoogi. Tegelikult võiks selle koogi nimi mis-iganes olla, sest seda annab teha igasuguste marjade ja puuviljadega. Perenaise fantaasial tuleb ainult lennata lasta ja põnev on katsetada erinevaid kooslusi – kas aprikoosidega, õuntega,...
Eelmisel nädalal ostsin ja lasin endale koju tassida vanaaegse sinise laua. Ühtlasi otsustasin oma minimalistlikus stiilis kuubikujulise jämedajalalise köögilaua garaaži nügida. Ei ole mu segane loomus loodud ikka liiga rangejoonelise ja lakoonilise stiili jaoks. Lauda ostes takseerisin tema tumesinist – sellise värvi nimetus peaks olema “marine” – värvust. Ei olnud päris minu teema. Otsustasin suvist...
Õunastruudel on aegumatu klassika. Vahel ei tahagi muud, kui rikkaliku õuna-kaneeli-rosina täidisega pealt krõbedat ja kihilist struudlit koos vaniljejäätisega. Eriti hästi maitseb esimeste koduaia õuntega. Valmistustuskäik ei ole ka keeruline. Filotaina puhul tuleb mõnda olulist asja meeles pidada, siis ei nõua sellega sahmimine suuremat vaeva. Loomulikult võib samasuguse struudli ka lehttainaga valmistada.Filotaina käsitlemise reeglid:– aseta...
… ja menüüs on õunastruudel oma aia õuntest. Puudelt mahapotsatavate õunte hääl ja aias leviv õunalõhn viitavad paratamatult sellele s-tähega aastaajale, mille lähenemisega tuleb hakata leppima. Peale nii suurepärast suve, mis jätkuvalt kestab, võib sellega isegi leppida. Ilmataat on tegelikult üks vahva vana! Astrid on oma täies värvikirevuses õitsemas * Koduaia õunastruudli retsept on lähiajal...
Olen sel hooajal suvelavastuste puhul valiv. Täiesti objektiivsetel põhjustel, kuna titehoiu organiseerimine selleks, et kusagile Eestimaa nurka sõita, on piisavalt vaevanõudev üritus (meil paraku ühtegi valvevanaema käepärast pole) selleks, et eelnevalt veidi maad kuulata ja eeltööd teha. Küsinud eelnevalt asjatundjatelt, jäid sellesuvistest etendustest kõlama soovitused Tartusse “Põrgupõhja uut vanapaganat” ja Kurgjale “Iha jalakate all” vaatama...
See seeneroog sai tegelikult alguse sellest, et koeraga jalutades leidsin paar armsat puravikupoega. Kuna nendest jäi veidi vähest, et perele seenestroganoffi teha, vudisin turule, kust oli keegi paraku kõik müügil olnud puravikud just enne mind kokku ostnud. Mis seal ikka, kukeseeni oli samas turul kuhjaga ja nii saigi seekord metsaseene stroganoff päris tugevalt kukeseente poole...
Suvi oma küllusliku marjasaagiga on põhjustanud ikalduse minu koogiteemas. Endalegi üllatuseks, tuleb tunnistada. Praegusel hooajal võiks ju lausa iga päev postitada erinevaid mustika-vaarika-sõstra-põldmarja-toorjuustu-kohupiima-mis-iganes koogiretsepte. Selle asemel sööme ise ja pakume külalistele pigem ahjumarju valge šokolaadiga ehk Gino´t (selle hooaja kindel lemmik) ja koogitegu on täitsa tagaplaanil. Mõni päev tagasi murdsime needuse 🙂 Olin koju toonud...
Lihtne, kerge, üllatava ja mõnusa hapuka alatooniga maitsekooslusega lambalihahautis on meil päris mitu korda tegemisele tulnud. Esmalt seepärast, et vaeva nõuab selle valmistamine minimaalselt ja teisalt loomulikult seepärast, et maitseb see ülimalt hästi. Olen proovinud samal moel ka metssealiha valmistada ja tulemus oli ka selles versioonis väga maitsev. Yiahni on selle aeglaselt küpsenud lambalihahautise nimi...
See on üks äraütlemata mõnus ja mahe pirukas. Eriti maitsev on just suvine variant, kui kõik juurikad ja aedvlijad on juba iseenesest magusad ja mahlased ning mahe kreemjas juust ainult võimendab hõrku maitset. Olete proovinud ampsata suvist värsket peeti toorelt? Uskumatult magus suutäis ja tavaliselt läheb umbes pool kooritud peedi kogust kokale pirukavalmistamise kõrvalt põske...