Olgu siin nüüd üles tunnistatud, et iga kord, kui kohtan retspetides mõnd intrigeerivat kiiksu, üllatavat koostisainet või ootamatut tegevuskäiku, käivitub uudishimust kannustatud rahutus ning üsna peatselt leian end köögist seda toitu järele proovimas. Selliste katsetuste tulemused jagunevad kahte tulpa – vahel leiab niimoodi köögikatsetusi tehes geniaalselt kokkukõlavate ja uusi maitseelamusi pakkuvate kooslusteni või siis „Tore oli proovida. Aitäh! Rohkem ei soovi“ tulemuseni. Kui minuni jõudis Menu Kirjastuse poolt välja antud Boheemlaste köögi raamat, mille autoriks on Ann Ideon ja mille fotod on Gabriela Liivamäelt, siis kõige esimese roosa sildikese kleepisin just kuusevõrsetega pasta kohale. Tundus täiesti välistatud olevat variant, et...
Kuusevõrsetega focaccia. Peaaegu saviahjust
Esmalt alustaksin sellest, et ma mõneti olen muutunud põhimõtteliseks igasugu mugavus- ja ise-ka-enam-ei-tea-mida-tahta vidinate vastaseks. Munakeetjad ja banaaninagid on minu meelest naeruväärsed. Vabandust, kui kellegi veendumusi riivasin, aga no tegelikult elab inimkond üsna kvaliteetselt ka ilma nende nimetatud vidinateta. Ja ikka leidub keegi tubli turunduaja (sic! ka minu professioon), kes sulle mingi vidina ühel hetkel väljakannatamatult vajalikuks üritab muuta. Kuni reaalsus prioriteedid jälle paika paneb. Üldiselt olen aastate jooksul muutunud pigem skeptikuks, sest kui on olemas pliit, ahi, mikser ja mõned vajalikud nõud, saab suurema osa toite tegelikult üsna edukalt tehtud. See eelnev pikk monoloog oli sissejuhatus ühe tõsiselt silmi särama paneva...
Rabarberikook kookoskatte all
Möödunud nädalavahetusel oli käes SEE magusvalus aeg, kui kuude kaupa varjusurmas püsinud loodus on justkui tärkamise, ärkamise, õitsemise ja puhkemise joovastuses veidi hullunud. Kõike on nii palju, kõik on nii lõhnav, roheline, õitsev ja külluslik, et kohati hakkab veidi valus. See on ju vaid korraks. Pikad pimedad ja külmad kuud lõputut ootamist, et siis kiirendatud korras kõigest ootamisväärsest läbi joosta. Kohe varsti muutuvad valges pitsivahus toomingad pruune närbunud kroonlehti mahapuistavaks põõsaks, et siis hillitsetult kogu ülejäänud suve lihtsalt ühe rohelise puhmana aasadel troonida. Ei imesta, kui hetkel on just see aeg, kus valgetel öödel ennastunustavalt laksutava ööbiku saatel nii mõnedki armuvalust läbiimbunud värsiread...
Poulet a l’estragon ehk kana estragonikastmes
Prantsuse köögi klassika veidi lihtsustatud võtmes. Praegusel ürtide istutamise ajal ka piisavalt mõjuv põhjendus, miks oma ürdiaeda üks estragonipuhmas istudada, sest kooslus on elegantselt võluv. Mõelge Jacqueline Kennedy peale. Stiil, väljapeetus ja klassika kombineeritud uudsuse elegentse võluga. See toit oli üheks tema lemmikuks. Pikemalt seletama vist ei pea. Estragonikana on väga maitsev ja hästi lihtsalt valmiv. Peamiseks maitseüllatajaks ongi maitseürt estragon. Estragon, muide, on ka legendaarse rohejoogi Tarhuni üks põhikomponent ja mingi maitsenüanss selles toidus on täiesti sarnane ja äratuntav. Koorene veinikaste, mis estragonist maitset saanud, sobib kana juurde võrratult. Kuigi tegemist on pigem lihtsa toiduga, sobib seda kindlasti ka pidulikel puhkudel serveerida. 4 kana...
Üks mõnus kevadine pirukas spargli ja umbrohuga
Ei väsi ülistamast seda kevadist aega, kus esimene värske oma võimsa tulemisega meie toidulaua rohe-roheliseks ja tervislikkusest pakatavaks muudab. Spargel on kindla peale üks selline tulija, mida kevadel ei tohiks toidulauale sättimata jätta. Delikaatne, värske, tervislik ja elegantne nagu see roheline krõmpsuv mahlane vars just on. Sparglivalmistamise lihtsatest moodustest kirjutasin SIIN posituses ning ka maikuine ajakirja Mari number keskendub sparglile. Üks minu lemmikuid kevadisi pirukaid on olnud delikatessjuustudega (sobib hästi nii Camembert, Brie, pehme kitsejuust või tugevamate elamuste hindajatele ka sinihallitusjuust), ürtidega ja spargliga pirukas. Imelihtne valmistada ja samas kevadistest maitsetest pungil. 250 g pärmi lehttainast Peotäis hakitud värskeid ürte...
Raamatuloosi võitjad
Kolm-kaks-üks! Nüüd siis hõikan välja “Koduköögi kuldvara” raamatu võitjad. Fortuunadena rakendasin oma lapsi, kes taustainfot teadmata nimetasid kõigi vastanute seast kaks numbrit. Juhuse tahtel saavad kommentaari jätnud blogikülastajatest raamatu endale Maarja (kommentaar jäetud 29.04 kell 0.35) ja Piret L (kommentaar jäetud 4.05 kell 23.41). Palju õnne võitjatele ning saatke palun aadressile tuulimathisen@hotmail.com oma aadress või viide, kuidas saaksid raamatu teieni toimetada. SmartPosti või Eesti Posti teel võib ka saata, siis oleks vaja telefoninumbrit ja kohta, kuhu raamatuga pakk suunata. Mõned stiilinäited veel raamatust, mis kõiki neid, kellele seekord loosiõnn ei naeratanud, ootab raamatupoodides. Marju kaunid pildid räägivad enda eest! Suur-suur tänu...
Šokolaadised muffinid vaarikase vahuga emadepäevaks
Sel pühapäeval ees ootav emadepäev on selline päev, kus sobiks lauale panna midagi isevalmistatut. Eriti armas, kui meistri käed on olnud pisikesed, ümmargused, veidi kohmakad, aga tegemisrõõmust tegusad. Olen ikka jõudumöödi oma lapsi proovinud kööki tegustema ahvatleda. Ilmselgelt tuleb välja, kes lastest ise ka kokkamispisikust veidi nakatunud on ja kes esimesel võimalusel jalga laseb. Ja tegelikult jääb ka leige huviga lapse puhul alati alles lootus, et kui ta kunagi saab köögis ise toimetada ilma ema pideva õpetamiseta, siis ehk tekib ka elavam huvi. Mina esindan ise, muide, just seda koolkonda, kes tahtis juba lapsena ise ja üksinda katsetada ja kööki ründasin tavaliselt siis, kui...
Umbrohu ja heade uudiste lainel. Pestot, pastat ja võileiba uputatud munaga ka
Lõpuks ometi on kevad võimust võtnud ja kuigi esialgu on lehekuu veel üsna kiilaka olemisega ning kodus maja juures varjulises kohas lumikellukesed veel täies ilus, on siiski võimalik juba üht-teist oma toidulauale maapinnalt kokku kraapida. Kevadisse värskesse tasub suhtuda täie tähelepanuga, talv läbi tärkamist ootavad taimed on väge ja vurtsu täis. Kevadised esimesed tulijad on sellised vihased tegijad, kes toidu sisse ka oma väge jagavad. Kust mujalt meil seda värsket jõudu ikka ammutada, kui selle maa pinnasest, kuhu oleme juhuse tahtel elama sattunud, ja seal kasvavast. Värske umbrohi annab ilusti toidu sees ära kasutada kusjuures kohe kindlasti ei pea umbrohune ja...
Sparglist ühel ja teisel moel. Kevadiselt
Esmalt meeldetuletus, et jätkuvalt on veel välja loosimata kaks “Koduköögi kuldvara” raamatut ja kõik, kes loosimises osaleda soovivad, võivad jätta oma koduköögi kuldvara kohta märke SIIA postituse kommentaaridesse. Vahepeal on aga ilmunud ajakirja Mari maikuu number. Kevadiselt roosa ja rõõmus. Selle numbri köögiossa olen koondanud ideid emadepäevakookide teemal, kepsakaid kevadisi kalaretsepte, luubi alla on võetud tervisesõbrad linaseemned koos paari retseptiga, kuidas linaseemneid kasutada. Suures plaanis on ajakirjas aga spargel. Kevadiselt roheline ja imeliselt maitsev. Miks ja kuidas sparglit süüa ning kuidas sparglit valida – selle kohta on pikemalt kirjas värskes ajakirjanumbris ning kui ausalt üles tunnistada, siis peale teema läbikirjutamist on meil...
Uus raamat “Koduköögi kuldvara”. Natuke loosimist ka
Üks uus raamat, kauatehtud ja õhinal oodatud, on nüüd trükipresside vahelt välja tulnud ja kenasti poeriiulitele jõudnud. Raamatu sisulise ja sõnalise poole eest vastutas siinkirjutaja, visuaalne pool on Marju (ikka seesama armas tassike.ee) nägemuse ja fotosilma järgi sätitud. Minu meelest on raamat imeilus. Olen kohe uhke ja rõõmus, et pildiline keel sel raamatul nii armas välja tuli. Suur-suur tänu Sulle, Marju! Oli väga mõnus ja innustav koos töötada. Tänud ka Tiinale, kelle toetuse ja idee najal see raamatu idee üldse arenema hakkas ning ka Janile, kes kaunid fotod aitas ühtseks tervikuks kujundada. Kogu raamatu valmimise protsess oli minu jaoks tõeliselt...
Risi e bisi ehk maakeeli riis ja herned
Reipalt rohelisetäpiline Itaalia Veneto piirkonna klassikaline riisiroog risi e bisi sobib hästi kevadisse aega. Värskeid herneid tuleb veel veidi oodata, aga sügavkülmutatud herned maitsevad pea niisama hästi ning erkrohelised täpid mõnusa kreemise riisiroa sees tekitavad tõeliselt kevadise meeleolu. Erinevalt klassikalistest risotodest ei lisata siia veini, küll aga ohtralt kanapuljongit ning selle risoto konsistents võib olla vedelam kui tavaliselt harjutud. 400 g värskeid külmutatud herneid, sulatatuna 3 dl risotoriisi 1 sibul, hakituna 150 g toorsuitsupeekonit, tükeldatuna 5-6 dl kanapuljongit 4 sl võid Oliiviõli 1 dl värskelt riivitud parmesani + peale puistamiseks Soola ja pipart Värsket hakitud peterselli Sulata pannil pool võikogusest. Hauta keskmisel...
Mascarpone-sidruni jäätisetort jõhvika-pistaatsiakattega
Jäätiste hooaeg ei ole enam loodetavasti kaugel. Tark kraamib oma sügavkülma asustustiheduse veidi hõredamaks, et vajadusel kodutehtud jäätist valmistada-külmutada saaks. Loomulikult võib jäätiste valmistamiseks kasutada ka jäätisemasinat, aga samas on terve hulk mõnusaid külmutatud maiuseid, mis valmivad ilma lisavarustusega niisama sügavkülma teenuseid kasutades. Üks selline ilma masinata valmiv jäätis on mascarpone-sidrunijäätis, millele kirsina tordil on peale puistatud pistaatsiapähkleid ja kuivatatud jõhvikaid. Minu versioonis on jäätis tehtud jäätisetordina, ehk kõige all on šokolaadiküpsistest põhi, aga tegelikult võib täitsa vabalt teha jäätise ka ilma põhjata. Maitsev jääb see igal juhul. Põhi 100 g šokolaadi- või kakaoküpsiseid 2 sl võid, sulatatuna Purusta šokolaadiküpsised köögikombainis ning sega sulavõiga....