Minu selle hooaja üks suurimaid boonuseid on minu töö. Nimelt töö Kanal2 kokasaates Lusikas. Kes vähegi aimab, mida tähendab kokkamiskiiksuga inimesele näiteks Tammuri talu köögis kokkamine või Angelica Uudeküll’iga koos toiduvalmistamine, see saab aru. Oleks vaid kõik tööd nii innustavad! Ideid ja inspiratsiooni korjan küll igast saatest ning emotsionaalne laeng peale iga salvestuspäeva on kirjeldamatu. Avokaado-lõhe terriini idee pärineb samuti ühest Lusika saatest, kus oli külaliseks Tiina Kruus, kelle kokkamiskirg ning teadmiste pagas antud teemal (kokkamine siis ikka, mitte ainult terriinindus) on aukartustäratav. Tiina valmistub külmas tahenenud terriine ümbrisest kätte saama Roa kategooriaks oleks “Lihtne ja geniaalne”, sest tegemist on...
Kõrvitsakaste väikese tšilliga algavaks verivorstihooajaks
Esmalt olgu kogu selle postituse idee autor välja toodud: nimelt näppasin kõrvitsakastme nipi Toiduakadeemia peakokalt Tarvo Kullamalt. Lobasuu, nagu ma olen, ei suutnud kiusatusele vastu seista ning riputasin geniaalselt lihtsa idee kohe ka blogisse. Retseptiks seda nippi nimetada on muidugi ilmselge liialdus, sest tegelikult moodustub väga mõnus kõrvitsakaste kõige tavalisemast kõrvitsasalati püreerimisest. Sellest samast tuttavast purkitehtud nelgi ja äädikaga tehtud salatist, mis kohustuslik komponent igal jõululaulal. Veidi muudetud kõrvitsasalati olemus sobitub liha ja verivorstiga ideaalselt. Pean tunnistama, et minu suhe kõrvitsasalatiga on üsna leige – alles viskasin paar aastat tagasi sisse tehtud kõrvitsasalatid ära, kuna nõudlust ei olnud ning viimastel...
Maapirni-ürdileib speltajahuga
Esmalt tuleb tänada õnne, et mul on olemas sõbrad, kes aeg-ajalt vajavad abi kotitäie (suure, kusjuures) maapirnide realiseerimisel. Mis saab olla mõnusamat, kui sellelaadse abi osutamine. Tänud Agele! Ja kes veel ei teadnud, siis maapirn on oma headelt omadustelt kasulikeimaid köögivilju üldse. Inuliini sisaldab ta ka ohtralt (kuni 16%), nii et lisaks mõnusale ja ainuomasele maitsele ja kõrgele toiteväärtusele lisab maapirn toitudesse ka küllaga vajalikke aineid meie ainevahetuse tarbeks. Maapirni küpsetamisel muutub ta maitse magusaks, kohati isegi kergelt läägeks. Samas sobitub see omadus mõne toiduga ideaalselt – risoto maapirnist on puhas klassika ning hästi maitsev on ka kergelt võis koos...
Lemmik kanamaksapasteet. Must ploom ja kõrvitsaseemned lisaks
Pasteet on selline universaalne kraam, mida võiks ikka kodus olla. Sobib nii mõnusa kerge vaheampsu jaoks leivale määrida ning aitab vajadusel välja ka ootamatute külaliste puhul (kui näiteks väikestel ahjus röstitud saiadel seda serveerida). Kanamaksast tehtud pasteet jääb hästi meeldivalt magus ning eriti hõrguks teeb selle retsepti maksa eelnev piimas leotamine. Teine kaval komponent on värskelt jahvatatud rohelise terapipra kasutamine, mis jätab pasteedile veidi teistlaadse ja väga hästi maitsekomplekti sulanduva maitse. Muus osas on tegemist üsna klassikalise retseptiga, mis on täiuslik ka niisama süües, kuid mulle meeldib lisada vahel pasteedile ka meelepäraseid lisandeid – musta ploomi magus maitse harmoneerub maksaga...
Veisepõse confit karamelliste köögiviljadega
Veisepõsk on üks väärt kraam. Mõnda aega tagasi oli küll kahtlus, et Eesti veised on puhta põsetud. Restoranide menüüs võis leida imemaitsvaid versioone nimetet toorainest, kuid turul lihamüüjate käest küsides laiutasid nad vaid käsi ja tegid mõistmatut nägu. Ei olnud kuulnudki veisepõsest. Suvel sattusin korra Keskturul pesueht veisepõske nägema. Loomulikult ostsin kogu leti peal ja all olnud kraami ära ja toppisin sügavkülma. Kes teab, kas kunagi veel õnnestub peale sattuda. Nüüd tundub, et jää on vaikselt liikuma hakanud. Ikka hõikab mõni õnnest hingetu blogard, et olla jälle peale sattunud. Profa tegi lausa võrdlevat katsetust: hautas põske nii veinis kui õlles...
Kuidas šokolaad ja jõhvikas koogis kokku said
Pealkirja laiendus võiks olla: … ja kui hästi see kõik kokku maitses. See on kook neile, kes väga magusate kookide sõbrad ei ole. Soliidse tumeda šokolaadikoguse sisse peidetud marjad annavad täidlase, sügava ja rikkaliku maitsega tulemuse, millele väike hapu vimka juurde lisandub ning mis magususe delikaatselt tahaplaanile surub. Mulle meeldib selline variant koogist väga! Algses koogivariandis olid šokolaadise siiditeki alla peidetud vaarikad. Kindlasti ka supermaitsev kooslus. Marjade osas võibki siin üsna loominguline olla: soovi korral võib kasutada maasikad, sõstrad, mustikad, granaatõunaseemneid vms või miks ka mitte ka üldse ilma marjata šokolaadikooki teha. Kook ise on aga mõnus. Selline natuke patuselt...
Kõrvitsatort vahtrasiirupise vahuga
Kui kõrvitsale noa sisse lööd, siis järgmisel nädalal pere kõrvitsatoitu sööb /Järveküla 2011/ Kõrvits on kõrvits on kõrvits. Hetkel raudselt inspiratsiooniallikas ja tooraine number üks. Esmalt seepärast, et täiesti tänuväärne vili ja teiseks seepärast, et ühe kõrvitsa ärasöömine on üks põhjalik ettevõtmine. Õnneks on kõrvits univeraalne algaine ja soovi korral saab sellest nii supi, prae kui magustoidu. Võib teha lihtsat ahjukõrvitsat. Selleteemaline postitus kusjuures blogipidamise esimesest päevast 🙂 Või aasiapärast vürtsikat kõrvitsasuppi. Kõrvitsasupi kõrvale võib haugata kuldkollast kõrvitsasaia. Imemaitsev kõrvitsaorsotto on kindla peale minek. Ja siis üks kõrvitsa-toorjuustu kook oma siidise ihuga on alati ahvatlev. Aga kui siiski peale seda...
Tomati-kikerhernekastmes tursk Amalfi rannikult
Esmalt pean ma oma tänulikkusest niisked silmad pöörama Liina poole, tänu kellele ei läinud sinna tõeliselt maitsvasse tomatihautisesse mitte lihtsalt tursk, vaid baccalà/bacalao/bacalhao (itaalia/hispaania/portugali keeles), mis on siis kuivatatud ja soolatud Põhja-Atlandi tursk. Siin postituses siis itaaliapäraset baccalà, kuna toit tuleb Amalfi rannikult. See on üks põnev kala: säilitamiseks on teda tugevalt soolatud ning siis õhu käes kuivatatud. Iidne moodus, mis on kasutusel juba 16. sajandist alates ning mida Atlandil purjetavad meremehed ühest sadamast teise viisid ja toodet tutvustasid. Oma varianti soolatud tursast leiab ka Norra ja Taani rahvusköökidest, väidetavalt toodetakse 90% soolaturska Norras ning see süüakse 60% ulatuses ära...
Brüleekreem ekstremistidele. Ternespiimast
Olen oma lapsepõlvesuved veetnud maal vanaema juures. Sellises suures talus, kus suveti kogunes mitu põlvkonda. Laudas olid nii lehmad, lambad, sead, kanad ning suur osa igapäevasest toidust tuli kas laudast või põllult. Üsna tavapärane oli ka see, et mingite ajavahemike tagant valmistati kalbedanti. Nii nimetati peale vasika sündi lüpsile tulnud lehma piimast tehtud magustoitu, mis küpsetati ahjus, kuhu puistati ohtralt rosinaid, vaniljesuhkrut ja suhkrut ning mis maitses imeliselt hästi. Vahel sain ka oma Pärnu linnakodus kalbedanti – seda siis kui keegi tuli maalt autoga ning tõstis toanurka suure kotitäie õunu, kartuleid ja purgi kollakasvalge piimaga. Kalbedant tundus olevat sama loomulik,...
Volovanid juustu-trühvlifondüü ja martsipani-pohlatäidisega
Algas see volovanindus kahe asja kokkulangemisest – esmalt tegime Lusika saates koos Tammuri talu Erkiga sibulamoosiga täidetud volovane. Juba siis mõtlesin, et miks mulle see lihtne ja mõnus suupiste küll kunagi siis meelde ei tule, kui külaliste ootuses oma peas jälle erinevate suupistete ideid läbi lappan. Teiseks otsisin Veneto maakonnast pärit retsepte, et teiste samasuguste kokkamishullude entusiastidega üks nimetatud maakonnale pühendet õhtu läbi viia ja silma hakkas retsept, kus volovan täidetud juustu-trühvlifondüüga. Tegelikult tuli lisaks veel ka kolmas kokkulangemine ehk siis on mul kodus Horvaatiast pärit purgikesed naturaalse valge ja musta trühvliga (Eili, olen sulle väga-väga tänulik!). Nii see mõnus,...
Õunakook juustuga ja 300 aastat ajalugu
An apple without cheese is like kiss without squeeze Eelnev oli tsitaat retseptiraamatust, mis räägib sellest, et õun ilma juustuta on nagu suudlus ilma kallistuseta 🙂 Minul ei olnud kuni tänase päevani aimugi, et õun ja juust peavad pirukas kokku saama. Aga just seda väidavad britid ja ma pean tunnistama, et neil on õigus. Krõbeda õhukese juustutainaümbrise sisse peidetud mahlase sisuga õunakook on tõeline hõrgutis ja sobib hästi just minusugustele, kelle suhe magusate kookidega on veidi keeruline. Väidetavalt on komme juustu õunakoogi sisse lisada, täpsemalt siis brittide igiomast Cheddarit, vana juba 300 aastat. Ajaproovile vastupidanud kook on hästi põnev ja...
Mõnus kodune õunakook Kreeka pähklitega
Vahel tahaks midagi lihtsat. Just sellist õunakooki, mida omal ajal tehti. Kodust mahlast kooki, kus keeksisele tainale olid paksu kihina laotud viilutatud õunad ning peale puistatud ohtralt kaneeli ja mis maitses oivaliselt soojana ning koos klaasi värske piimaga. Täpselt sellise lihtsa õunakoogi isu tabas mind, kui kahes venekeelses ajakirjas kohtasin üht ja sama retsepti kus õuntele lisaks sätitud Kreeka pähklid. Tegevuskäik lihtsamast lihtsam ja koostisained kõik käepärased. Koogi jaoks läheb vaja: 4 suuremat hapumat õuna (Antonovka on väga hea) 200 gr jahu 1 tl küpsetuspulbrit 125 ml piima 100 gr muscovado või muud tumedat suhkrut 2 muna 2 tl kaneeli...