Värskelt ahjust võetud ürtide hõrku aroomi levitavad pätsikesed koos korraliku taluvõiga ja rikkaliku kuldkollase juustuga, mis sulab soojal saial pisut pehmeks. 5 dl sepiku- või nisujahu 0,5 pk kuivpärmi või 25 g värsket pärmi 0,5 tl soola 2 tl värskeid või kuivatatud ürte (basiilik, till, tüümian, pune jne) 1 dl neljaviljahelbeid 2,5 dl käesooja piima siirupit või mett 50 g võid Sega jahu kuivpärmiga ning lisa sool, ürdid ja neljaviljahelbed. Lisa käesoojale piimale siirup või mesi. Kalla jahusegu vedeliku sisse ning sega kõik ühtlaseks. Sõtkumise lõppjärgus lisa sulatatud ja seejärel jahutatud või. Valmis tainas peab olema ühtlane ning lööma kausi...
Lihtne karask ehk laisa inimese leib
Karask on tõeline mugavusküpsetis, mis maitseb nagu hõrk leib, kuid mille valmistusprotsess on palju lollikindlam, kiirem ja lihtsam kui koduleival. Ei mingit kääritamist, kergitamist ega juuretisega möllamist. Kohevat karaskit võid valmistada pannil või ka leivavormis. Soe karask võiga – mis võiks olla parem 2 muna 3 dl keefirit või petti soola 2 sl (pruuni) suhkrut soovi korral köömneid paar supilusikatäit õli peotäis nisujahu (4 sl) 3 klaasitäit odrajahu 2 tl söögisoodat määrimiseks sulavõid Klopi munad lahti, lisa keefir, sool, suhkur, köömned ja õli. Sega ühtlaseks. Lisa jahudele sooda ja sega keefirisegusse. Kalla küpsetusvormi või pannile. Küpseta 180-kraadises ahjus, kuni pealiskiht hakkab...
Kõrvitsasai juustuga, kuldkollane ja mahlane
Kuldkollane kõrvitsasai kiirgab sooja värvi ja küpsetajale boonuseks on saia kaasa pandud veel ka magusalt mahlast maitset. Meie kodus kulub esimene pool saia sageli niisama soojalt süües ära, ei taheta sinna peale ei võid ega mingit muud katet. Saia maitset võid varieerida juustudega – parmesani, tavalise juustu, mozzarella, suitsujuustuga – kõik need annavad veidi erineva lõpptulemuse. 200 ml käesooja kõrvitsapüreed* 1 sl siirupit või mett 0,5 dl kõrvitsaseemneõli (kui pelgad kõrvitsaseemneõli intensiivset maitset, asenda mõne teise õliga või kasuta 50:50 valemit) 400–450 g jahu 0,5 tl soola 1 pk ehk 11 g kuivpärmi 100 g (suitsu)juustu määrimiseks muna röstitud kõrvitsaseemneid...
Vana hea vaarak. Või ka sotšnik
/prindi retsept/ Kui juba nostalgiaradadele sai lonkima mindud… Kes ei teaks ja vaarakuid alias sotšnikuid.Vana hea klassika, nagu ka moskva sai, võiroos, rosinakukkel jne.Teeninduskoolis küpsetamise tunnis õnnestus meil neid ise valmistada. Ja vaatamata sellele, et nii koolis valmistatud kui ka kodus tehtud vaarakute välimus ei ole kõige kaubanduslikum, maitsevad nad ootamatult hästi. Eriti värskena. Ja kohupiimaga mina ei koonerdanud, vaid lisasin algretseptile täidist lisaks, et ikka valguks mõnusalt tainakihi vahelt välja. Maitses hästi igas vanuserühmas pereliikmetele. Plaaditäis kadus kosmilise kiirusega. Retsept (vabandust, tehnoloogiline kaart) on pärit siis Tallinna Teeninduskoolist. Tegin ka väikesed muudatused, et mitte kirja panna 0,035 kg muna...
Kooreklops ja böfstrooganov – veidi unustusehõlmas kuid endiselt head
Ei tea, kas hilissügisene veidi nukker aeg soodustab tagasivaatelisi nostalgilisi hetki või oleme lihtsalt oma uue vaimustuses piisavalt pikalt ühes suunas liikunud, et aeg on saanud küpseks üle õla vaadata, mida head meist maha on jäänud. Või on kõiges süüdi ENSV seriaal. Igal juhul olen täheldanud, et lapsepõlve maitsed ja mälestused on muutunud päevakajalisemaks kui varem. Sellised tuttavad-turvalised toidud sealhulgas. Nii mitmedki toidublogijad on samal lainel. Esimestena meenuvad Liina, Mari-Liis ja Nami-namigi FB toidupostitused on olnud hiljuti nostalgiatoitude lainel. Algas kõik sellest, et läbisime Teeninduskoolis (jah, otsustasin toiduvalmistamises veidi süsteemsema teadmise omandada) liha teemat. Ja kõik need biifseegid, koore- ja sibulaklopsid, böfstrooganovid ja strooganovid,...
Juustubanitsa ehk häbematult hea juustune pirukas
See juustune banitsa on tõeline hõrgutis. Päritolumaa Bulgaaria, kohustuslikud komponendid muna, juust ja filotainas. Täidist võib kombineerida veel spinati, kõrvitsa jm meelepärasega. Kujutle ette filotaina paberõhukest krõbedust koos fetajuustu rikkaliku kreemja olemusega ning kollase Gouda-juustu täidlase maitsega, mis kõik krõbedaks küpsenud ja kokku sulanenud… Tõenäoliselt jääb ettekujutus päris banitsa haledaks varjuks ja tõelise naudingu saamiseks tuleks üks juustuse piruka tegu ette võtta. Juustubanitsa tegu ei ole keeruline ega ka aeganõudev. Vaja läheb: 10-15 lehte filotainast* 500 gr fetajuustu 100 gr hapukoort 200 gr Gouda vm kollast tugevamaitselist juustu 7 muna veidi piima 100 gr võid õli veel mõni nädal tagasi oli võimalik Solarise keskusest soetada filotainast hinnaga...
Chilli con carne tibakese šokolaadiga
Chilli con carne (tõlkes hisp. keelest chilli lihaga vrs chilli sin carne – chilli lihata) on üks hästi mugav toit. Minul on ta kasutusel siis, kui on vaja üht lollikindlat rooga, mis sobiks kogu perele. Kombineerida võib seda erinevate lisanditega – allpool toodud toidu üks õigeid variante oleks riisiga (võid lisada kõige peale ka hapukooremütsikese), samas armastab üks lastest seda kartuliga ja soovi korral saab chillit tortilla sisse keerata, juustuga kombineerida, tacodega dippida jne. Lisatud šokolaad muudab kogu toidu eriti mõnusaks – maitse on küll vaivu aimatav, kuid ülejäänud maitsekomponendid lähevad selle lisandiga ilusti paika. Vaja läheb: 1 hakitud sibul 1...
Popcorn ja head filmid
Midagi pikkadeks pimedadeks talveõhtuteks, kui meeleolu ülevalhoidmiseks sobilik mängima panna hea emotsiooniga film. Ja koduse kino juurde sobib omatehtud popcorn. Kes ise seni popcorni valmis popsutanud ei ole, siis infoks, et see on häbematult lihtne. Ja pärast tunne nagu tõelisel mustkunstnikul – võtad väikese peotäie maisiterasid ja pärast kauss kuhjaga toitu täis. Vaja läheb 1 dl maisiterasid (tavaliselt müüakse kartulikrõpsude ja valmis popcornidega samal riiulil), NB! kindlalt suletava kaanega ja vähemalt 3-liitrine pott, veidi toiduõli, veidi meresoola ja veidi riiivitud parmesani. Kohustuslikud komponendid on veel hea seltskond ja hea(d) film(id). Popcorn ja kullafondi filmid Kuumuta potipõhjas õli, kuni see hakkab suitsema....
Tagine lambaliha ja kuivatatud puuviljadega. Soojendav toit talvehooajaks
Tagine või ka tajine (hääldus umbes nagu tadžiin) on eesti mõistes ühepajatoit Põhja-Aafrikast. Levinuimad on Maroko, Tuneesia ja Liibüa päritolu variatsioonid tagine’i teemadel. Koostisained varieeruvad kanast lambani, samamoodi on koostisosasid teraviljadest (riis, bulgur, cous-cous) kõikvõimalike köögi- ja puuviljadeni. Toidu muudab tagine’iks esmalt pikk valmismisaeg ahjus haududes ning teisalt ka spetsiaalne (tavaliselt koonusekujulise) kaanega pott, mis aitab kuumal õhul küpsemise ajal potis ringelda. Kindel võib olla, et selline küpsetusmeetod on ideaalne mõnusate tummiste, läbihaudunud pajaroogade valmistamiseks. Liha muutub pika haudumisaja peale kastmes läbiküpsenuks ning pehmeks mahlaseks. Selle, Maroko päritolu tagine’i puhul moodustub kokkukeenud kastme koostisosadest magus, vürtsikas, paks ja tõeliselt soojendav kooslus. Kastmes olnud datlid...
Siga ninast sabani. Neljas päev. Nüüd läks juba raskeks
Etteruttavalt tuleb tõdeda, et niiiiii kurguni täis tunnet nagu neljanda päeva õhtul, ei ole ma väga ammu kogenud. Buliimiline käitumine ei näinudki enam nii mõistusevastasena (see kirg siis näppe liiga sügavale suhu toppida). Suur kogus maitsvat ja vahel ka mitte eriti maitsvat sealiha, mis ennast minu sisemusse oli peitnud, sai katsumuseks omaette. Rahustuseks võin öelda, et olen nüüdseks taastunud. Katastroofilist kaalutõusu ka ei kaasnenud. Muljed on settinud ja tegelikult oli see sealihamaraton väga-väga vahva kogemus. Siinkohal ka väike pildiline tõestus, et sealihaga hullasid täitsa päris inimesed ja ei muutunud me üüratu koguse sealiha tarbimise peale sugugi lihavateks, näost punetavateks ja leemendavateks astmaatiliselt...
Siga ninast sabani. Kolmas päev. Sea selgroog saab murtud.
Esimesest ja teistest sealihasöömisele pühendatud päevast eraldas meid nädalavahetus. Veidi taastumist, naiskonna omavahelist muljetamist, kuidas keegi paastus (eriti hinda tõusid peet ja erinevad värsked mahlad. Veega lahjendatuna). Raport kehakaalu kohta näitas pigem seda, et kummiga pükse esialgu veel soeatama ei pea. Imelikul moel ei tekitanud kaalunumber kelleski ahastust, kuigi neil päevadel ära söödud sealihakogus oli paljude jaoks vähemalt poole aasta sealihanorm. Ju siis peab Atkinsoni dieedis mingi tõetera olema – söö liha seni kuni süda läigib ja pelgalt mõte lihale tekitab judinaid, ja kaal muudkui langeb. Millise meetodiga lihasööjad mehed endale õllekõhtusid ette söövad…? Või oli probleem liiga väheses õlles,...
Sooja saia, mõtelge. Kaneenirullid ja kohupiimakorbid
Kui kodus on toatäis mehi-poegi, siis tuleb vahel üks suurem saiategu ette võtta. Et majas oleks sooja saia lõhn ja mehepoegadele jääks meelde, kuidas lõhnas kodu kui ema saia tegi 🙂 Tuleb tunnistada, et peale tubli köögiabilise majja toomist olen ka ise pärmitaina osas oluliselt leebunud. Ei meeldinud mulle see kättpidi tainas sõtkumine ja kleepuvas massis mätserdades kannatlikkuse säilitamine. Nüüd on asi lihtne, mõõdan vajalikud ained kannu sisse, lülitan nupust ja tainas muudkui valmib. Ilus ja läikiv, lööb kausi küljest lahti ja kõik nagu peab. Tee milliseid saiu aga tahad! Põhitaina retsept on järgmine: 2,5 dl käesooja piima 1 pakk kuivpärmi...