/prindi retsept/ Eelseisvate pühade eel eksib varem või hiljem mõte jõululaua teemale. Tahaks midagi, mis oleks hea ja veidi teistmoodi, kui argipäeval. Et oleks pühadetunne hinges ja hiljem ka kõhusoppides pidulikult rahulolev nurrumine. Kuigi suure tõenäosusega saab põhirõhk pidulaual olema lihasel kraamil (kui just taimetoitlastega tegemist ei ole ja meie puhul kohe kindlasti ei ole), siis üks korralik pühadelaud ei saa läbi kartulita. Eriti kehtib see juhul, kui küllatulnud vanema põlvkonna esindajad on laua ääres – kartul on ühe eestlase toidulaual must. Vahelduseks ahjukartulitele võib proovida veidi teistsuguseid kartulist lihakõrvaseid valmistada. Suflee võid valmistada väikestes portsjonvormides või ka ühes suures vormis,...
Kirsi-martsipanitäidisega struudel
Sellest koogist tuli tõeline üllataja. Retsept jäi üsna kogemata silma Rick Steini prantsuse köögi raamatust “French Odyssey” ja kooslus tundus paljulubav – magus mandline martsipan ning hapukas mahlane kirss krõbeda kihilise lehttainaga vooderdatuna. Kas ei kõla ahvatlevalt! Järeleproovituna võib kinnitada, et kooslus toimis igati ja väga maitsev struudlit meenutav martsipanine kook tuli välja. Koogi valmistamise jaoks läheb vaja: 500 gr lehttainast 150 gr martsipani 100 gr toasooja võid 1 dl suhkrut (või veidi rohkem, kirsid oma hapu olemisega “söövad” magusa maitse korralikult ära) 2 muna + munakollane määrimiseks 2 spl jahu 300-400 gr kirsse (külmutatud, sulatatud ja sõelal nõrutatud) Tubli...
Coq au vin
/prindi retsept/ … ehk kukk punase veini kastmes. Kuna meie kandis kukkesid tänapäeval keeruline leida, siis tõlgiks roa kanaks punaveinis. Pikemat tutvustamist vist ei vaja. Üldtuntuntud ja populaarne kanast pajaroog. Vajab valmimiseks aega (sh 24 tundi marinaadis), kuid tulemuses ei pea pettuma. Retsept pärit taas kord minu hetke ühest lemmikust Saveur Authentic French raamatust ja roog oli laual Burgundia õhtul, seltsiliseks head ja veel paremad Burgundia veinid ja armsad inimesed. Kindlasti ei tohiks kanale peale kallata kehva veini, mis juua hästi ei kannata. Eelistada tuleks Pinot Noir marjast tehtud punaveini ning kui vähegi raatsib, siis võiks see vein olla ka Burgundiast pärit (Vin de...
Bouquet garni
Pajaroogadele hautamise ajal kotikeses lisatud maitseained on Prantsuse köögi puhul pigem reegel kui erand. Maitseainete hulka võib kuuluda tüümian, petersell, rosmariin, pipra- või vürtsiterad, loorberilehed, sellerivarred jne. Tavaliselt soovitatakse maitseained keerata marlist valmistatud kotikesse, mille saab hiljem eemaldada. Lihtne nipp on marli asemel porrulaugu varrest valmstatud ümbrist kasutada. Selleks tuleb suurema porru alumisest osas lõigata kaks kihti, need lahti harutada ning sinna vahele pista vajalikud maitseained. Lisaks mugavusele on porru ka ise maitseköögivili. Kogu pakike tuleb majapidamisnööriga kinni tõmmata ning mõnusas looduslikus ümbrikus bouquet garni ongi valmis.
Küülik Dijon’i sinepis ehk Lapin à la Moutarde
/prindi retsept/ Meie Burgundiateemalise õhtu üheks kohustuslikuks esinejaks oli jänku, millele ohtralt lisatud Burgundia administratiivse keskuse ehk Dijoni linna firmamärgiks olevat kollast kreemjat sinepit. Tuleb tunnistada, et teiste klassikute ehk Burgundia paja ja Coq au Vin kõrval oli jänku väga tubli tegija, kes maitsvuse eest sai kogu seltskonnalt maksimumpunktid. Raamat, mille tarkusele tuginedes küüliku sinepisse rõivastasin, on Saveur Authentic French.. Sinepiküülik pidi raamatu väitel olema prantsuse vanaemade toit ning seda konkreetset retsepti jagas vanaema nimega Viviane Lago, kellele pärandas selle retsepti omakorda tema vanaema. Dijoni sinep on prantslaste toidulaual juba keskajast saati ning sinepiseemnetega tutvustasid kohalikke elanikke roomlased (nagu nad ka üle...
Boeuf à la Bourguignonne
/prindi retsept/ … ehk eestikeeli Burgundia pada ja lahtiseletatult punases veinis hautatud veiseliha. See tuntuim Burgundia liharoog oli täiesti kohustuslik komponent meie Burgundia-teemalisel õhtul ja retsept on pärit mu kauaoodatud ja -otsitud Saveur Authentic French raamatust. Väidetavalt on retsept pärit Burgundia väikelinnas Planchezis asuva restorani Chez Milette kokalt Millette Coquillonilt ning baseerub maalähedasel ja ajaloolisel prantsuse köögil. Retsept on iseenesest lihtne, küll aga toetab slow-cooking ideoloogiat ehk siis kindlasti mitte tööpäevaõhtu roog, sest veini sisse marineeruma pandud liha on soovitav seal enne küpsetamist hoida 24 tundi. Lisaks sellele siis pajaroa keetmise aeg, mis võiks olla ka 3-4 tundi. Vaja läheb:...
Tumedas õlles hautatud hapukapsas. Kaugel see jõul ikka enam …
Nagu vihjena lähenevatest jõuludest, koukis pere pesamuna mõni päev tagasi mänguasjakasti põhjast välja meie truud päkapikud – jätkuvalt ei lase ennast liialt häirida päkapikkude rinnale tikitud kommertslikust CC logost, sest meie lastele on need mehikesed järjepidevusliku väärtusega ei-tea-mitmendat-aastat. Päkapikud, kelle töökohustuste hulka kuulub jõulueelsel ajal kommiootel susside juures valvet pidada. Need punases kostüümis mehikesi nähes meenusid kohe jõuluaegsed pidusöömajad ja nii tekkis hetkega ihalus korraliku jõulutoidu järgi. Mõeldud-tehtud. Esimesed selleaastased verivorstid on meie peres igal juhul söödud 🙂 Ja kes see ikka verivorsti ilma hapukapsata ikka sööb. Hapukapsa valmistamiseks on sadu erinevaid võimalusi. Searasvaga, suitsulihaga, veiniga, apelsiniga, õunaga jne jne. Meie lauale leiavad kõige sagedamini üsna magusa alatooniga karamellises porterõlles hautatud hapukapsad. Algmaterjali hangin...
Juubelitordist mitmel moel
/prindi retsept/ Juubelitort on vana hea kõigile tuttav toode, mis käivitas toiduainetest kasinal nõuka ajal eesti perenaiste loovuse. Ei teagi, kas keegi juubelitorti veel pakendil soovitatud valmistusviisi kasutades valmistab? Mina pole seda peale aastatetagust äraproovimist küll teinud. Rohkem on levinud ja armastatuks saanud kõikvõimalikud variatsioonid juubelitordi (kombineerituna tavaliselt kohupiimaga) teemadel. Nii ka minul on paar pakki tordipulbrit kapis alati varuks nendeks puhkudeks, kui kapis on kas hapukoort või kohupiima ja tahaks kiirelt kooki valmistada, mis kõigile maitseks. Alustuseks võib ette võtta selle mooduse, mida mäletamist mööda esimesena kasutama hakkasin. Kihiline kohupiimaga juubelitort Eeldab see, et on olemas 1 pk juubelitordi pulbrit, 400 gr kohupiima, võid,...
Soolapadjal küpsetatud ahjupeedid
Seda tegevuskäigu kirjeldust on isegi keeruline retseptiks nimetada. Pigem on tegemist lihtsa, kuid erakordselt nutika ideega, kuidas peedi maitse parimaid omadusi välja tuua. Peet on minu suur lemmik, meeldib nii toorena kui küpsetatuna, supis ja salatis, pirukas ja niisama lihtsalt söögi kõrvale ja vahele ampsata. Ahjupeet on aga klass omaette – lihtne valmistada, kuid maitse on eriliselt magus, kontsentreeritud ning pole jälgegi keedupeedi lirtsuvast olekust. Ahjupeeti sobib kasutada niisama söömiseks, kuid sageli olen teinud ka peedipirukat nt brie– või camembert tüüpi juustu ja tüümianiga. Ka pirukasse annab oma panuse võrratult hea magus ahjupeedi maitse. Sellised armsad rustikaalsed juurikad soolapadjal puhkamas-küpsemas Esmalt...
Kana dopiaza ehk kana koos 9 sibulaga bengalipäraselt
/prindi retsept/ See kanast ja ohtrast sibulast valmistatud roog jäi mulle silma iga kord, kui lehitsesin Camellia Panjabi “50 imelist India karrit” raamatut. Üks kana ja 9 sibulat tundus olevat väga meelepärase lõpptulemuseni viiv idee. Mõnus oli, väga mõnus, eriti hea veel järgmisel päeval. Sibulast ja india vürtsidest küllastunud kanaroog on tõeline maitsete kaskaad – tuliselt vürtsikas, veidi magus ja igati täiuslik. Kes vähegi tahab muidu üsna igavat kanaliha ümber hinnata, siis kana dopiaza sobib just selleks toiduks. Pärit on roog India moslemitelt Bengalist ning do tähendab hindi keeles kahte ning piaz sibulat. Ehk siis topeltsibulaga kana. Retsepti sai veidi töö käigus kohendatud lihtsustamise suunas....
Sea gras ehk kuidas notsud hanesid ja parte võiksid päästa
/prindi retsept/ Foie gras (e.k. rasvane maks) on teadagi kõikide gurmaanide lemmik ning hõrgu suutäie nimel ei peeta paljuks piinata parte ja hanesid neid nuumates, et saada kätte ebaloomulikult rasvunud maks. Maks, mis maitseb ebamaiselt hästi. Ikka võtab aeg-ajalt mõni loomakaitsja teemaks kogu protsessi jõhkruse – lehtriga ja mitu korda päevas lindudele kurku topitava maisi manustamine ei ole just vaatepilt nõrganärvilistele. Põhjendades seda regionaalsete kommetega ning ajalooga jätkub pikakaelaliste lindude nuumamine protestijatest hoolimata. Tuleb tunnistada, et ka minu nautlejaloomus saaks muudest põhimõtetest sel hetkel jagu, kui mu ette hõrgutav foie gras mis iganes kujul asetataks. Aga tegelikult on mul hea uudis. Lõputu sealihasöömise maratoni...
Kõige keeksim keeks “Ekstra”
/prindi retsept/ Olen mattunud nostalgialaine alla – muud diagnoosi ei oska panna. Ka see keeksi postitus on ajendatud lapsepõlvest pärit mälu- ja maitsepiltidest ja keeksist nimega Ekstra. Selline tihe-tihke, korralikult magus. Kui oli Pealinna, siis olid veel rosinad ka sees, aga lemmik oli ikka Ekstra. Nostalgia peamiseks põhjuseks koolis küpsetamise tunnis mainitud maagilised nimetused (ikka need Ekstra ja Pealinna) mis lennutasid mind kohe meeldivate mälestuste rajale. Tõtt öelda olen oma praeguses eluetapis väga kehv keeksisööja, kuid mälestuste mõjul muutus vastupandamatuks tung just ühe keeksise keeksi järele. Keeks Ekstra on oma olemuselt üllatavalt väheste koostisosadega – suhkur, või, jahu ja muna. Omalt poolt lisasin...