Nädal enne Eesti Vabariigi aastapäeva on paras hetk rääkida millestki nii ürgeestilikust, nagu seda on rukkileib. Ühest küljest nii tavaline ja argine. Teisalt nii eriline ja meile ainuomane. Juba klišeeks on muutunud lood sellest, kuidas Eestist kaugel elades on kõige suurem igatsus just meie musta rukkileiva järele. Ju siis on meie geneetilisse koodi sisse programmeeritud...
On kooslusi, mis toimivad alati. Aastaajast, meeleolust ja kõikvõimalikest välisteguritest hoolimata. Selle kohta ütleb inglikeelne keeleruum “match made in heaven”, millele on raske leida väärilist eestikeelset vastet. Liidud, mis sõlmitud teavas. Taevalikud kombinatsioonid. No ei kõla…. 🙂 Üks nimetatud tiitlit vääriv kombinatsiooni on minu jaoks juba aastaid olnud juust ja viigimari. Eelkõige armastan viigimarja –...
Seda postitust kirjutama hakates hoiatan kohe ette, et asjalikult ja erapooletult ma selle postitusega kardetavasti maha ei saa. Tegemist on Kihnu saiaga, mis oma kohevuselt ja krõbeduselt on klass omaette ja mis meenutab mulle kõige enam seda saia, mida omal ajal küpsetas minu vanaema Mamma. Mamma juurde sai mindud tavaliselt reede õhtul poole neljase bussiga,...
Veel loetud päevad, et mitte öelda tunnid ja taas on käes jõulud. Kummaline on see, et jõulurahu termin on muutunud kohati küll äraspidiseks. Viimased päevad enne pühi on linnaliiklus umbes ja kaubanduskeskused sedavõrd ülerahvastatud, et kohati muutub katsumuseks ka tavaline poest piima toomine. Samas on painav kingimure pea kõigil kuklasse hingamas. Alati on tore midagi...
See šokolaadine ja toorjuustune rikkalik kook sobib hästi pidulauale. Kuna šokolaadile ja kohvile pakub siin seltsi pohlakaste, siis võib sellist külluslikku kooki pakkuda ka Eesti Vabariigi sünnipäeval. Pohl ju meie rahvuslik aare, mis sobitub rikkaliku šokolaadi- ja tugeva espresso kohvi maitsega imehästi. Kook moodustub kolmest kihist, küpsistest põhi, toorjuustune šokolaadine vahekiht ja hapuka pohlakattega viimistletud...
Kõrvits on magusas koogis igati avastamist väärt kooslus. Vürtsikas veidi jõulumaitseline kook sobib oma mahlasuse ja täidlusega ideaalselt ühe sügisese söömaaja krooniks. Kõrvitsapõlguritele tuleb lihtsalt mainimata jätta, millest kook valmistatud 🙂 Erinevaid vürtse võid ka ise kombineerida-vahetada, siis retseptis on vaid üks võimalk kooslus välja toodud. Kui soovid juba veidi talvisemat-jõulusemat maitset, siis väga mõnusa...
Klassikud ei sünni asjata. Mõnes koosluses on see miski, mida võib nimetada x-faktoriks või unikaalseks maitsekoosluseks, mis meie maitsemeeled enda külge aheldab ja vahel süljenäärmed täisvõimsusel tööle lülitab, kui sama toidu peale mõtlema juhtud. Karamellised-võised õunad krõbedal tainal koos vanillise jäätise või -kastmega või ka lihtsalt külma piimaga – see on kooslus, mis üsna kiirelt sõltuvusnähud tekitab....
Eestlastel on purukookidega mingi oma seletamatu ja kirglik suhe. Vahel võid meisterdada mitmekihilise tordi, tarretada ja vahustada ning mässata, nii et uni läinud ja roosad rõngad silme ees. Tullakse, maitstakse ja kiidetakse. Täitsa mõnus! Järgmisena võtad ette sellise kiire aja koogi – mõne minutiga tainas kokku segatud, hapud marjad peale, puru veel marjadele ja ahjus...
Need mõnusad krõbedad juustupulgad sündisid sel lihtsal põhjusel, et taaskord oli mul küpsetamisest üle jäänud mõned ribad pärmi-lehttainast. Koogiks või pirukaks veidi vähe, samas ikkagi parajad tükid, et neile mingi rakendus leida. Külmkapi sisu revideerimisel tekkis spontaanne kooslus – Treppoja sahvri apelsini-tšillimaius ja tükike parmesani juustu. Täpselt need kolm komponenti juustupulkades kokku saidki. Treppoja Sahvri...
Vahel on kiired ajad. Päevad ja nädalad kaovad märkamatult käest, nii et järjekordsel reedel tardud korraks, et imestada taas kord nädala möödumise üle. Lükkad aga tegemist ootama jäävad asjad järgmisesse esmaspäeva, need, mida saad ise teha, proovid nädalavahetusega korda sättida ja tormad edasi. Pere toidulaud on ka kuidagi fantaasiavaeseks kuivanud ja poest kiirelt valmivaid õhtusöögi...
Esmalt alustaksin sellest, et ma mõneti olen muutunud põhimõtteliseks igasugu mugavus- ja ise-ka-enam-ei-tea-mida-tahta vidinate vastaseks. Munakeetjad ja banaaninagid on minu meelest naeruväärsed. Vabandust, kui kellegi veendumusi riivasin, aga no tegelikult elab inimkond üsna kvaliteetselt ka ilma nende nimetatud vidinateta. Ja ikka leidub keegi tubli turunduaja (sic! ka minu professioon), kes sulle mingi vidina ühel hetkel väljakannatamatult...
Möödunud nädalavahetusel oli käes SEE magusvalus aeg, kui kuude kaupa varjusurmas püsinud loodus on justkui tärkamise, ärkamise, õitsemise ja puhkemise joovastuses veidi hullunud. Kõike on nii palju, kõik on nii lõhnav, roheline, õitsev ja külluslik, et kohati hakkab veidi valus. See on ju vaid korraks. Pikad pimedad ja külmad kuud lõputut ootamist, et siis kiirendatud korras...