Mõned toidud on armsalt turvalised ja tuttavad. Valmistades kohupiimpontšikuid, võid olla kindel, et ikka leidub keegi, kellel tekib äratundmisrõõm. Seesama tuttav lõhn… seesama tuttav maitse…. seesama oht, et natuke saab üle söödud ja pärast on veidi paha olla. Järgmine kord kordub kõik see sama vääramatu jõuga. Tegelikult on vahva, et mingid maitsed, lõhnad ja rituaalid...
See Sybili kleepuv apelsinikook kleepus minu mõtetesse täpselt sel hetkel, kui teda esimest korda nägin. Lõpuks sai hingel pakitsev kihelus väljundi ja täna rändas minu ahju (ning loomulikult hiljem ahjust välja) seesama Kašmiiri tšilli ja viinaga patuselt kleepuv hõrk apelsinikook. Pean küll tõe huvides märkima, et kohalikust kaubandusest, täpsemalt Piprapoest, sai Kašmiiri tšilli asenduseks võetud...
Väsimatud päkapikud toimetava raugematu innuga. Pühadepaine kruvib pingeid 🙂 Tegelikult siiski mitte. Õhinapõhine üllatuste meisterdamine on üks mõnus tegevus ja kaubanduskeskustes tunglemise asemel koduses rahulikus olustikus mõnusate maiuste nikerdamine on igati hinge (sageli ka keha) toitev ettevõtmine. Pehme piparkook on olnud meie pühadetraditsioonis juba aastaid. Emal oli üks lihtne, mingist Soome ajakirjast väljarebitud ja igati...
Taaskord üks piinlikult lihtne ja häbematult hästi maitsev kooslus. Mõnus tulemus on garanteeritud. Tegelikult olen juba mitmel korral kartulipiruka teemal kogemusi jaganud: esmalt bolanisid kartuli-koriandri täidisega teinud (imemaitsev kooslus!) ja siis sarnase sisuga väikeseid kartuli-ürdipirukaid küpsetanud. Aga et kaks ei saa jääda kolmandata, siis sai metoodika näpatud Nami-Nami Galina kartulipirukatest ning sellest inspireerituna pärmi-lehttainast ürdise-juustuse...
See esmapilgul kummaline kooslus – kartul ja kook – sai võimaluse äraproovituks saada põhjusel, et MTÜ Eesti Kartul korraldas kartulitele pühendet pressiürituse, kuhu tegin seitset erinevat sorti kartulitoite. Hästi põnev oli meie rahvusmugulaga katsetusi teha ning kõige rohkem avastusrõõmu pakkus erinevate kartulisortidega katsetamine. Kahjuks ei ole hetkel vee ei meie endi teadlikkus ega ka kaubanduses...
Riskides tüütuks ja ühekülgseks muutumisega, on ka seekordne postitus kõrvitsast. Ikkagi hooaeg ju! Lisaks ei saa midagi selle vastu teha, et kõrvits lihtsalt inspireerib katsetama. Soovitan võimalusel alati valida muskaatkõrvitsa, millega on ka see pirukas tehtud, sest maitse ning ka kõrvitsa olek jääb tugevama ihuga muskaadil oluliselt mõnusam. Ohtra juustu lisamine teeb kõrvitsaga imet, kokku...
See ploomitartaleti retsept on ilmselgelt perenaise päästja, kui on vaja midagi magusat hästi kiiresti ja lihtsalt valmistada. Kooslusest ploom ja martsipan ei ole vist mõtet pikemalt pajatada. Lühidalt öeldes on tegemist täiesti vastupandamatut kooskõla moodustava duoga. Veidike Vana Tallinna likööri ja pähkleid veel lisaks ning lihtne kuid toimiv hurmurküpsetis ongi valmis. Minu versiooni puhul oli...
Vahetevahel, kui mul parasjagu on küllalt saanud tänapäevastest värvilistest hoolikalt disainitud ja kauneid pilte pungil meeleolu loovatest kokaraamatutest, haaran kätte vanad ja armsad kokakad. Just needsamad, kust sageli olid pärit minu esimesed katsetused kokkamise-küpsetamise vallas. Raamatud ise on parajalt kapsaks kulunud, kuid üliasjalikku sisu ei kahjusta see tõsisasi küll vähimalgi määral. Ikka kolm kuni kuus...
Seda kooki jäin ma alati silmitsema kui sattusin lappama “101 Cakes and Bakes” raamatut. Tundus kuidagi mahlane ja ahvatlev. Nii oligi, kui nüüd lõpuks ja südamerahustuseks järele proovisin. Oli tõesti mõnus. Õuna magusmahlane maitse sobis kuivatatud aprikoosi ja apelsinikoore magusa mõrkjusega imehästi. Kook ise on aga üsna lihtne vaatamata sellele, et valmistada tuleb kolm kihti....
Praegu on käes just see magus-marjane aeg, kui kõik marjad on järjest küpsemas ning iga päev saab söödud ilma igasuguse häbitundeta suuri marjakausse tühjaks. Mingi vastupandamatu võlu on neis kodumaistes suvemarjades, mida ei asenda muul ajal ei ükski teine magus võõramaine puuvili ega ka talveks sügavkülmutatud portsud. Suvel lihtsalt ON täiesti kordumatult täiuslik maitse kõigil...
Korduvaks motiiviks kõikides toiturubriikides on hetkel rabarber. Ei ole ka minul iseloomu peavoolule vastu ujuda või, noh, mis sa siin ujud, kui maja taga erkroosad rabarberivarred aina mühinal kasvavad ja rabarberimaitset oled pika talve oodanud ja ihanud. Ikka rabarber ja täie rauaga! Kuniks kevadisel ajal veel rabarberi varred mahlased ja maitse erk, siis koogid-joogid-kissellid-magustoidud kõik...
Kaunis värvimäng ei ole selle koogi ainuke tugevus. Silmailule lisaks pakub hõrgutav kevadine kook ka suurepärast maitsekooslust. Täidises kokku saavad hapukas rabarber, magus maasikas ning vürtsine Vana Tallinna liköör vaheldumisi koorese ja täidlase toorjuustuga – vastu panna sellele kooslusele ei ole lihtsalt võimalik ja kohvilaua staari staatus on garanteeritud. See geniaalne kooslus jäi silma aprillikuisest...