Tõenäoliselt on käes ühed jahedamad ja lumisemad kevadpühad. Öised krõbedad miinuskraadid asenduvad küll päevase päikesepaiste ja pikaks veninud päevaga, aga õue minnes võtab sind ikka vastu kõle ja külm tuul. Meeleolu aitavad veidi kevadisemaks muuta vapralt kohale saabunud rändlinnud ja lumiste põldude kohal lõõritavast lõokesest on vaatamata kõledale tuulele ikkagi hiiglama palju rõõmu. No mis...
Vinegrettsalat on Slaavi köögist pärit salat, mis oma lihtsuses on tõeliselt geniaalne kooslus. Hapendatud toiduainete tervislikkus ei ole vist enam kellelegi üllatuseks ja vinegretis saavad kokku nii hapendatud kapsas kui ka kurk. Ehk siis juba siit topeltefekt. Lisaks veel peet ja porgand, mis aitavad päevast köögiviljakogust ilusti suurendada. Ja vähetähtis ei ole ka maitse –...
Kui kohupiim on sinu lemmik, siis on pea võimatu sõrnikuid mitte armastada. Pealtnäha väikesed pannkoogid reedavad kohe oma tõelisel loomuse, kui neid taldrikule tõsta. Tänu oma valdavalt kohupiimast koosnevale olemisele on nad märkimisväärselt kaalukamad ehk raskemad kui pannkoogid. Ja, mis seal salata, maitsevad nad ka hoopis teistmoodi kui pannkoogid. Mahlased, toitvad, magushapukad… tõeliselt mõnusad veidi...
Esmalt pean tunnistama, et rassolniku teemasse süvenemise tõuke andis ajakiri Oma Maitse, mille jaanuarinumbri jaoks rassolniku erinevaid variante veidi põhjalikumalt uurisin. Rassolnik on tegelikult üks lemmiktoite olnud juba ammu, kuid mingil põhjusel ei ole sattunud seda mõnusalt hapukat suppi liiga sageli tegema. Blogiski on vaid üks rassolnik ehk seenerassolnik. Seekord sai läbi proovitud kaks rassolnikut:...
Kõik, kel peenramaal suvikõrvitsad, on suure tõenäosusega tuttavad terminiga suvikõrvitsauputus. Kui ikka ühel hetkel vilju tulema hakkab, siis muutub omaette katsumuseks suvikõrvitsate kontrollitud tarbimine nii, et nad puitunuks ja ülekasvanuks ei muutuks. Tõenäoliselt tuleb varem või hiljem ikka mingi kogus neist viljadest purki teha, sest pere muutub ka lõpuks tõrksaks ja virilaks valdavalt suvikõrvitsalise menüü...
Esmalt pean taaskord tunnistama, et eriti suvisel hoidistamise ajal on mul kirg osta venekeelseid toiduajakirju. Üldjuhul võib olla üsna kindel, et suur osa ajakirja sisust on pühendatud hoidistamisele ja hoidistada sealpool piiri juba osatakse. Mulle ääretult meeldib Vene köögi komme pista sajal erineval moel purki erinevaid köögivilju ning hoidiste variatiivsus ulatub palju-palju kaugemale kui meil...
See põnev kapsapirukas pärineb Peipsiveerel elavalt Ritalt, kelle hõrgutavat pirukat teatakse ja tuntakse kogu külas. Esmapilgul intrigeerib taina valmistamise moodus: ühelt poolt on tegemist biskviittainale sarnaneva loogikaga, kuid üllatajaks on siin majonees, mida lisatakse üsna ohtralt. Sama pirukat võib proovida teha ka sibulaga või siis ka kapsa-sibula seguga. Väga maitsev jääb see kapsa ja majoneesiga...
Selline mõnus möginakategooriasse kuuluva peeditoit jäi mulle silma 1955.aasta “Raamat maitsvast ja tervislikust toidust” lehekülgedelt, kus vastukaaluks eelmise vabariigi aegsetele retseptiraamatutele toodi “maale” kamaluga vennasrahvaste toite. Läänepoolse päritolu toidud kadusid meie kokaraamatutest kui võluväel aastateks. Peedi- ja baklažaaniikraa ning muna ja majoneesiga kuumsuitsuskumbria – üsna slaavipärase mõjutusega eelroad Aga eks igas asjas on nii halvad...
Mahedamaitselised kanahakklihast valmistatud Požarski kotletid on Vene köögi klassika, mis ei jäta külmaks noori ega vanu. Kanaliha leebe maitse saab Požarski kotletis võilt kreemjalt täidlast tuge ning tulemuseks on valmistuskäigult lihtne kuid maitselt rikkalik mõnus roog. Vaja läheb (6-8 kotleti jaoks): 400 gr kana- või kalkuni hakkliha100 ml piima100 gr saiaVett50 gr võid½ tl soola100...
Vahel tahaks midagi lihtsat. Just sellist õunakooki, mida omal ajal tehti. Kodust mahlast kooki, kus keeksisele tainale olid paksu kihina laotud viilutatud õunad ning peale puistatud ohtralt kaneeli ja mis maitses oivaliselt soojana ning koos klaasi värske piimaga. Täpselt sellise lihtsa õunakoogi isu tabas mind, kui kahes venekeelses ajakirjas kohtasin üht ja sama retsepti kus...
Selle retsepti haarasin kaasa oma suviselt retkelt Peipsiveerele. Tundus mõnusalt lihtne ja loogiline nagu suurem osa sealtkandi retsepte. Ja nii ongi. Nüüd, kui seenteuputus kiusamas – hea on teada, et ma ei ole ainuke koriluskiiksuga olend, keda vastupandamatu jõud metsapoole tõmbab ja kes hiljem kodus ahastab, kui kogu see kojutassitud kraam tarvis ka ära hoidistada...
Vahel on ikka kulda väärt otselink slaavi kogukonna – täpsemalt köögi – esindajaga. Minu armas inspiratsiooni- ja ideedeallikas on Naša, kes on imetore inimene ka siis, kui ta köögist välja tuleb. Päritolult Peipsiäärsete vanemate tütrel on tema kodus riiulil minu jaoks hindamatu väärtusega retseptide kogu. Ja ta ei ole üldse kade ning jagab suurima heameelega...