Mul on viimasel ajal uus hobi. Nimelt olen avastanud enda jaoks venekeelsed ajakirjad. Täpsemalt toiduajakirjad. Täitsa vahva lugemine ja mulle meeldib nende ajakirjade totaalne erinevus lääne päritolu ajakirjadest – trükk on vahel kehvavõitu, pildid on mõnikord apetiitsed ja teinekord jälle mitte nii väga, lehepinda ei kasutata suurte kaunite fotode jaoks, vaid ikka palju retsepte ühel...
Järjekordne täiesti vastupandamatu sibulapirukas. Lihtne ja loogiline, kuid vaatamata sellele jalustniitvalt maitsev. Eriti sobib see pirukas just suvisesse aega, kui igal aiamaal vohavad rohelise sibula tihnikud. Tegelikult tuleb vaid imestada, kuivõrd vähe leiab kasutust meie köögis kõige tavalisem roheline sibul – sellest saab lisaks hapukoorega segamisele või toidule puistamisele teha imehead suppi, pirukaid täita, pannkooke küpsetada,...
Oma viimasel suurepärasel retkel Peipsi äärde tõin sõjasaagina ära ka külalislahke perenaise käsikirjalisest kokaraamatust parimaid palasid. Ääretult põnevaid retsepte leidis sealt kuhjaga ja mulle tõeliselt meeldib see Slaavi mõjutustega köök, kus osatakse suvikõrvitsast, sibulast, baklažaanist ja muust väärt kraamist lihtsaid ja vahvaid roogi valmistada. Luban, et jõudumööda hakkan neid retsepte ka blogi vahendusel jagama. Loomulikult reastab ennast...
Kas ma olen juba maininud, et baklažaan (keeleuuenduslikult pommu) on minu üks lemmikuid köögivilju? Tohutult kasutusvõimalusi, millest sain esmakordselt aimu siis, kui Jalta turul käisin. Sealsete turutädide fantaasial seda köögivilja koheldes ei ole piire: nad küpsetavad, grillivad, suitsutavad, marineerivad jne baklažaani ning ei kohanud ühtegi varianti, mis ei oleks mulle maitsenud. Baklažaan on muide tomati ja...
Pelmeenide klassikalise varindi puhul on raske midagi uut öelda. Kui ehk ainult seda, et isevalmistatud pelmeenid on kordades ja kordades maitsvamad ja mahlasemad kui poest ostetud sügavkülmast potti poetatud valmis masstoodang. Ja et pelmeenide tegemine on mõnus nokitsemine, mille jaoks tasub veidi aega varuda, kuid mis on kindlasti kõigile jõukohane. Pelmeene tasuks süüa koos puljongiga,...
Kalatäidisega peekoni ja sibulalisandiga pelmeenid on üllatavalt hõrgud ja mahedad. Täidise valmistamiseks võid kasutada nii hakklihamasinat või siis ka lihtsalt täidise komponendid peeneks hakkida. Mina eelistan just seda viimast varianti, kus kala delikaatne ja mahe ning peekoni rikkalik olemus jäävad süües äratuntavaks. Täidisele sobib hästi lisandiks ka hakitud till. Pelmeenitainas: 400 gr jahu 1,5 dl...
/prindi retsept/ Vene köögi pidupirukas kulebjaaka on tõeliselt rikkalik ja kaunistus igale lauale. Kulebjaaka oma täidisega sobib väga hästi täiesti iseseisvaks toiduks. Täidist võib teha ka nii, et kõik koostisained tükkideks lõigata, ja omavahel segada, kuid minu lemmik on just selline erinevate kihtidega pirukas ning kindlasti lisan täidisele ka toorjuustu, mis annab eriti mõnusa kreemise...
Ei tea, kas hilissügisene veidi nukker aeg soodustab tagasivaatelisi nostalgilisi hetki või oleme lihtsalt oma uue vaimustuses piisavalt pikalt ühes suunas liikunud, et aeg on saanud küpseks üle õla vaadata, mida head meist maha on jäänud. Või on kõiges süüdi ENSV seriaal. Igal juhul olen täheldanud, et lapsepõlve maitsed ja mälestused on muutunud päevakajalisemaks kui...
Ei saa jätta rõõmu jagamata avastuse üle (kindlasti on paljudele see ammu teada-tuntud tõde, kuid minu jaoks sattus see olema tõeline “vauuu” efekt) kuivõrd mõnusad on klassikalised vene köögi supid – rassolnik, borš ja seljanka – metsaseentega tehtult. Millegipärast olen seni seeni kasutanud rohkem kooreses-mahedas-juustuses koosluses ja pole tulnud selle peale, et magushapudele suppidele annab...
Borš – meil kodus tuntud “punase supina” ning jäänud sellest ajast käibele, kui lastel oli veel raske artikuleerida välja supi nimetust – on üks erakordselt tänuväärne supp. Esiteks on ta neetult maitsev pea igas olukorras. Teiseks on see ainukene mulle teadaolev toit, millega suudan ma oma lastele (eriti keskmisele pojale, kes sööb muidu kartulit, pannkooki...