Ei tea, kas hilissügisene veidi nukker aeg soodustab tagasivaatelisi nostalgilisi hetki või oleme lihtsalt oma uue vaimustuses piisavalt pikalt ühes suunas liikunud, et aeg on saanud küpseks üle õla vaadata, mida head meist maha on jäänud. Või on kõiges süüdi ENSV seriaal. Igal juhul olen täheldanud, et lapsepõlve maitsed ja mälestused on muutunud päevakajalisemaks kui...
See juustune banitsa on tõeline hõrgutis. Päritolumaa Bulgaaria, kohustuslikud komponendid muna, juust ja filotainas. Täidist võib kombineerida veel spinati, kõrvitsa jm meelepärasega. Kujutle ette filotaina paberõhukest krõbedust koos fetajuustu rikkaliku kreemja olemusega ning kollase Gouda-juustu täidlase maitsega, mis kõik krõbedaks küpsenud ja kokku sulanenud… Tõenäoliselt jääb ettekujutus päris banitsa haledaks varjuks ja tõelise naudingu saamiseks tuleks üks juustuse piruka tegu ette võtta....
Chilli con carne (tõlkes hisp. keelest chilli lihaga vrs chilli sin carne – chilli lihata) on üks hästi mugav toit. Minul on ta kasutusel siis, kui on vaja üht lollikindlat rooga, mis sobiks kogu perele. Kombineerida võib seda erinevate lisanditega – allpool toodud toidu üks õigeid variante oleks riisiga (võid lisada kõige peale ka hapukooremütsikese), samas...
Midagi pikkadeks pimedadeks talveõhtuteks, kui meeleolu ülevalhoidmiseks sobilik mängima panna hea emotsiooniga film. Ja koduse kino juurde sobib omatehtud popcorn. Kes ise seni popcorni valmis popsutanud ei ole, siis infoks, et see on häbematult lihtne. Ja pärast tunne nagu tõelisel mustkunstnikul – võtad väikese peotäie maisiterasid ja pärast kauss kuhjaga toitu täis. Vaja läheb 1 dl...
Tagine või ka tajine (hääldus umbes nagu tadžiin) on eesti mõistes ühepajatoit Põhja-Aafrikast. Levinuimad on Maroko, Tuneesia ja Liibüa päritolu variatsioonid tagine’i teemadel. Koostisained varieeruvad kanast lambani, samamoodi on koostisosasid teraviljadest (riis, bulgur, cous-cous) kõikvõimalike köögi- ja puuviljadeni. Toidu muudab tagine’iks esmalt pikk valmismisaeg ahjus haududes ning teisalt ka spetsiaalne (tavaliselt koonusekujulise) kaanega pott, mis aitab kuumal õhul...
Etteruttavalt tuleb tõdeda, et niiiiii kurguni täis tunnet nagu neljanda päeva õhtul, ei ole ma väga ammu kogenud. Buliimiline käitumine ei näinudki enam nii mõistusevastasena (see kirg siis näppe liiga sügavale suhu toppida). Suur kogus maitsvat ja vahel ka mitte eriti maitsvat sealiha, mis ennast minu sisemusse oli peitnud, sai katsumuseks omaette. Rahustuseks võin öelda, et olen...
Esimesest ja teistest sealihasöömisele pühendatud päevast eraldas meid nädalavahetus. Veidi taastumist, naiskonna omavahelist muljetamist, kuidas keegi paastus (eriti hinda tõusid peet ja erinevad värsked mahlad. Veega lahjendatuna). Raport kehakaalu kohta näitas pigem seda, et kummiga pükse esialgu veel soeatama ei pea. Imelikul moel ei tekitanud kaalunumber kelleski ahastust, kuigi neil päevadel ära söödud sealihakogus oli...
Kui kodus on toatäis mehi-poegi, siis tuleb vahel üks suurem saiategu ette võtta. Et majas oleks sooja saia lõhn ja mehepoegadele jääks meelde, kuidas lõhnas kodu kui ema saia tegi 🙂 Tuleb tunnistada, et peale tubli köögiabilise majja toomist olen ka ise pärmitaina osas oluliselt leebunud. Ei meeldinud mulle see kättpidi tainas sõtkumine ja kleepuvas...
Kuidas kirjeldada midagi senikogematut, mille kohta kogemuslikud märksõnad otseselt puuduvad? Umbes sellise küsimuste tõstatas minus granaatõunasupp, mille retsept päris Marsha Mehrani täpselt sama nimega raamatust (“Granaatõunasupp”). Maitsekooslusesse listatud kõikide ainete maitseid justkui tead, aga tekkiv kooslus on midagi 1+1=5 valdkonnast. Selle kõigega tahan ma öelda, et tegemist on (minu maitse järgi) väga maitsva supiga, üllatusliku kooslusega, millel...
Seateemaliste toitude maratoni sissejuhatusest võib lugeda SIIT. Juhul, kui kellelgi peaks arusaamatuks jääma, miks on vaja ühe päeva jooksul läbi käia 5 toidukohta ja nokitseda tublisti rohkem kui kümne sealihatoidu kallal. Menüü mitmekesisus ei olnud noil päevil märksõnaks. Aga asja juurde. Järgmine “Siga ninast sabani” aktsiooni päev algas meil restoranis NERO. Peakokk Andrus Laaniste on...
Hoiatan, et järgnemas on pikk ja emotsioonidest tulvil ning loodetavasti ka laiemale publikule huvitavat informatsiooni pakkuv postitus neljas osas. Kõik siin toodud hinnangud tuginevad minu subjektiivsetel arvamustel. Sealiha teemalise postituse põhjuseks on see, et minul (nagu ka mõnel teisel toidublogijal ehk Piretil, Mari-Liisil, Liinal ja Aedal) oli õnn ja au osaleda Eesti Maitsete poolt korraldatava aktsiooni “Siga ninast sabani”...
Selle koogi pühendan Veinisõbrale ja Kaidile, kes olen juba mõnda aega oma veiniemaks tituleerinud. Kaidi juurest saab alati väga häid ja väärt veine ning Veinisõbra hubasest poekesest leiab ka palju põnevat ja uut. Kindlasti tasuvad äraproovimist Veinisõbra Gruusia veinid – kellel veel oli eelarvamusi “grusiinlaste” kohta, siis uue ajastu Mukuzani, Saperavi ja Kinzmarauli lükkavad need kahtlusekübemed ümber....