Selle väga maitsva ja samas lihtsa salati inspiratsioon pärineb taaskord Ottolenghi “Plenty” raamatust. Algne retsepti koosnes värvilistest basiilikulehtedest, grillitud suvikõrvitsast, sarapuupähklitest ja parmesanist. Väikesed mugandused ja lisandid minu poolt ja usun, et lõpptulemus ei jäänud originaalile alla. Vaja on: – värvilisi väikeseid salatilehti – rohelist ja lillat basiilikut – suvikõrvitsat – parmesani – röstitud kõrvitsaseemneid...
Selle vanilla custard-tüüpi täidisega koogi jaoks pärineb inspiratsioon Delicious ajakirjast, kus sarnane tort oli tehtud vaarikate ja tüümianiga. Tuleb vaarika aeg, saab ka see kooslus järgi proovitud. Mina ei mallanud oodata ja kombineerisin koogi ümber maasikale-rabarberile ning maitseürdina kasutasin münti. Tuli välja mõnusa siidise olemisega kook, mitte liialt magus. Kogu testgrupp kinnitas, et kõike oli...
Kes kunagi Kreekas käinud, see teab, et ei ole midagi mõnusamat, kui tsikaatide kisakoori saatel kõrvetava päikese käes luristada üht järjekordset frappè’d. Kreeklased teevad seda tõesti hästi. Et asjast veidi aimu saada, pinnisime Kreekas üht kohvikupidajat seni, kuni ta meile näitliku õppetunni tegi. Seda metoodikat oleme nüüs suviti ikka kasutanud ning palaval päeval jahutav kohvijook...
See toit on (vähemalt minu jaoks) üks uskumatult lihtsatest geniaalsetest kooslustest. Retsept pärineb minu hetke lemmikraamatust, milleks on Yotam Ottolenghi “Plenty“. 100% vegetaarsetest retseptidest koosnev raamat on niivõrd esteetline, kaunis, inspireeriv, põnevaid kooslusi pakkuv… loetelu võiks veel pikalt jätkata. Igal juhul kaanest-kaaneni minu raamat. Selle postitusega teengi otsingusse eraldi märksõna Ottolenghi, kuna kavatsen päris mitmed...
Veel üks katsetus rabarber-martsipan teemal. Seekord proovisin teha keeksilaadset kooki, kus martsipan taina sisse lisatud. Tulemus: mõnusalt magusmahlane keeks, valge šokolaadi ja toorjuustuga kate sobib ka väga hästi. Martsipani maitset on tunda, aga vähem, kui ma eeldasin. Keeksi tehes tuleb olla ettevaatlik, et kook seest tooreks ei jääks, kuna tundub, et martsipan muudab taina raskemaks....
Nonii, kes pakub välja, mis on pildil minu käes? Esimesele õigesti vastanule läheb selle hooaja Sammalhabeme (naisterahva puhul siis vast Sammalsääre) auväärne nimetus.Soovi korral minu poolt kingiks veel 1/2 tundi sõimu naabri aadressil ja teemal: “Niida, krt, ometi oma võililleaas ära, muidu minu ilus dekoratiivmuru saab kõik rikutud” (võin ka salvestatult saata. Uskuge, väga eluline...
See on üks neid toite, mida mu vanem poeg väga armastab. Ja nagu iga ema, lähen ka mina sellest pöördesse ja teen talle õhinaga ikka ja jälle. Nii tore ju vaadata kui laps isukalt sööb (kanaema instinktid on mul üsna dominantsed). Aga toit ise lihtne ja aega nõuab ka vähe. Sama marinaad sobib hästi ka...
Grillitud kraami juurde on igasugused lavašid ja pitaleivad asendamatud. Pita on meie hetke lemmik, nii mõnus on kogu lihane ja värske kraam sinna tasku sisse toppida ja täiuslik eine ongi olemas. Pita võib ka enne grillilt läbi lasta, soe grillitud sai maitseb ülihää. See siinolev pitataina retsepti erineb mõni aeg tagasi postitatud pitaretseptist eelkõige valmistusviisi...
Brita kook on üks aegumatu klassika. Selline mõnus õhuline ja kerge kook, mis on alati külaliste lemmik. Traditsiooniline variant on pigem maasikate/vaarikatega, kuid tegelikult maitseb õhuline beseekihiga kook hapuka rabarberikreemiga ka imeliselt hästi. Minule meeldib veel kreemile veidi krehvtisust lisada tibakese ingveriga. Retsepti leiab mitmelt poolt, mina olen kasutanud baasretseptina SEDA varianti. Brita koogi põhiretsept...
Mõned aastad tagasi käisime lastega Lõuna-Eestis Metsamoori juures.Väga vahva koht, elamus on garanteeritud nii suurtele kui väikestele.Meelde jäi Metsamoori jutt selle kohta, et elades ühe koha peal ja austades ümbritsevat keskkonda, muutud ise osaks loodusest. Näitena tõi ta selle, et ühel hetkel hakkas tema maja ümber ootamatult vohama üks ravimtaim ning mõne aja pärast haigestus...
Hetkel on mõnus aeg – käisin lapsega jalutamas, õnneks oli kärukotis ka paar kilekotti ja nii muuseas kaksasin tee äärest kaasa ilusaid väikeseid nõgeseid. Nõges on üks tänuväärne taim, rauavaeguse puhul asendamatu. Kevadel üks esimesi kodumaiseid energiaallikaid. Seekord tegin õhtustele kojutulijatele nõgese ja kartuli pannkooke. Või siis kotlette. Väga maitsev ja lihtne toit. Kasulik niikuinii....
Selle supini viis mind mitu kokkusattumust: – naabrinaise Edithi (kes on maailma kõige rohelisemate kätega naine) põllul tema kutsel rüüsteretke sooritades avastasin sealt ilusti peenral kasvavad oblikad ja korjasin sealt ühe korraliku kotitäie; – eelpool kirjeldatu viis ühtlasi minu mõtted lapsepõlve, kus teadsin täpselt, milliselt aasalt oblikaid otsida ja korjata. Hea niisama süüa ja vahel...