Seda retsepti kirja pannes on tõepoolest veidi piinlik, sest tegevuskäiku kui sellist eriti nagu ei olegi. Rohkem nii, et sega õiged asjad kokku ja kuumuta pannil. Tulemus on samas pöördvõrdeline panustatud aja ja energiaga ehk siis tõsiselt maitsev. Järele proovitud, korduvalt katsetatud ja iga kord rahule jäädud. Mõnus toit! Pärit on see idee Ken Homi “Quick stir-fry recipes” raamatust. Ken Hom on üks hinnatumaid Hiina toidu kokki ja raamatukirjutajaid ning tema retseptide peale võib alati kindel olla. 500 g lõhefileed, luudest puhastatuna 4 sl maapähkliõli pöidlasuurune jupp värsket ingverit, koorituna ja riivituna 1 tl suhkrut ca poole sidruni riivitud koor...
Šokolaadi-pähklibrownie. Täiesti ilma jahuta
Brownie´d on ühed mõnusad suutäied. Kleepuvad, nätsked, rikkalikud ja natuke patuse alatooniga. Mõnusad. Veidike sõltuvust tekitavad, aga heas mõttes. See pähklijahuga ja tumeda šokolaadiga brownie on küll pisut patune, kuid oluliselt vähem, kui suvaline valge jahuga saiake või keemialaborit meenutava koostisega poest ostetud kõlava nimega koogitükike. Seda retsepti ärgitas mind proovima just jahu puudumine või õigemini jahu asemel pähklijahu kasutamine. Tänu sellele on kook sobiv ka gluteenitalumatuse käes vaevlevatele inimestele. Meie neljaliikmeline testgrupp kiitis selle jahuta koogi ühehäälselt heaks. Tegelikult pidin isegi tarbimist veidi reguleerima ehk siis meelde tuletama, et kogu kooki ei pea kohe ära sööma vaid mõni tükk...
Jõhvika-mädarõika kaste. Rege rauta suvel….
Esmalt olgu seletuseks öeldud, et ma ei ole meeltesegaduse käigus aastaaegu segamini ajanud või muul moel ajas orientatsiooni kaotanud. Jõhvikas on sügisemari ja palju parema meelega kirjutaksin praegu rabarberist ja karulaugust, aga valge lumekate jõllitab halastamatult sirades akna tagant vastu ja ei lase unustada, et kevad on meil sel aastal ikka vääääga hiline. Kui nüüd järele mõelda, siis kodumaine peaaegu viimane värske, mida hetkel veel turult saada, ongi seesama jõhvikas. Imelise isesäiluva väega ja võrratult vitamiine ning elujõudu täis. Enda õigustuseks võin öelda, et sirvisin üht hästi vahvat raamatut Diana Henry “Salt. Sugar. Smoke. How to preserve fruit, vegetables, meat...
Šokolaadi-linnasemüsli seemnetega. Niiii hea!
Tunnistan, et kulm kerkis küll veidi, kui esimest korda nägin Donna Hay ajakirja (minu absoluutne lemmik toiduajakirjade seas) sirvides kooslust linnas ja müsli. Linnasejahu on meil igapäevane toiduaine, kuid valdavalt ikka koduse rukkileiva sees. Seetõttu oligi minu hämmeldus parajalt suur, sest müsli sisse ei olnud ma tõesti seni taibanud linnast lisada. Kuna kõik intrigeerivad kooslused ärgitavad katsetama, siis loomulikult sai ka esimesel võimalusel ära proovitud šokolaadi-linnase-seemnetega müsli. Ja see on lihtsalt niiiii hea. Linnase ja šokolaadi kooslus teeb müsli mõnusalt mõrkjaks ja sügavaks. Kõrvitsa- ja päevalilleseemned on niikuinii juba lemmikud. Tõeliselt mõnus avastus. Vaja läheb selle müsli jaoks: 10 dl...
Grillihooaja ootuses ja veine mekkides. Grillitud petite tender ja lambasadul vürtsmoosidega
Mõnel aastal on sel ajal juba grill paar korda huugama jõutud panna. Sel aastal tuleb senini grillile lumelabidaga läheneda. Mitte et vaim valmis ei oleks, aga ilmastikuolud on…teate isegi….jääaeg või tuumatalv, mis meid tabanud on…. Trotsides külma (õnneks siiski päikeseküllast) kevadilma, kaevasime tee grillini lagedaks ning tegime siiski ära selle hooaja esimesed grillimised. Nagu arvata oli, maitseb see esimene alati eriti hõrgult. Seekord sai grillitud kahte sorti punast liha, erinevaid köögivilju ning juurde pakutud kahte sorti mõnusalt marjast kastet. Eesmärgiks oli leida kahele toredale veinile – Torrese klassikutele Sangre de Torole ja Coronasele – väärikad toidupartnerid. Mis ka päris hästi...
Lihavõtted ukse ees
Pühad on otsapidi ukse all. Rohelist rohtu küll napib, aga kevadpäikest jagub selle-eest rohkem kui küll. Päikeselaigus nurru lüües võib isegi miinuskraadid unustada. Igal juhul tasub pühademeeleolu tuppa lasta. Meil juba ettevalmistused käivad. Ka sel aastal kavatseme mune värvida nii sibulakoortega kuid samas ei raatsi loobuda Vene traditsiooniliste mustritega munarosettidest, mida käin juba mitmendat aastat toomas Keskturult turuhoonest munamüüjate käest. Teadjamad on vihjanud, et ka Balti jaama turult leiab selliseid. Poodides pakutava jänkude-sulgede-tibude taustal tunduvad need tõeliselt stiilsed. Pasha on kindlasti üks traditsioonilisemaid lihavõttetoite. Marlil nõrguv kohupiimamass, mis võist, pähklitest ja kuivatatud puuviljadest pungil, kuulus juba lapsest saati kevadpühade juurde....
Magus ja lihavõtteteemaline, aga seekord üldse mitte pasha
Lihavõtted on vana ja religioosse taustaga püha. Kaks sellist piiriülest väga suurt püha tegelikult ju vaid ongi -jõulud ja lihavõtted. Lihavõtete tähendus on tänapäeval siiski tahaplaanile jäänud, küll aga kasutatakse nende pühade ajal palju sümboolseid märke. Munad ja munavärvimine. Sümboliseerimas uue elu algust ja uuestisündi. Jänkud. Viimatinimetatud ka uue elu alguse sümboliks, teate isegi, miks 😉 Lammas sümboliseerimas Jeesust kui jumala tallekest. Liilia puhtuse sümbolina. Palmilehed, millega lehvitati Jeesusele, kui ta saabus Jeruusalemma. Ja siis ühed kuklikesed, mille inglisekeelne nimetus on hot cross buns. Tunnistan ausalt, et nende kuklite lihavõttepühade tausta ja religioosse ristimärgistuse hammustasin alles üsna hiljuti läbi. Algselt,...
Šokolaadi-avokaadokreem väikese mündiga
Hmm, viimasel ajal on avokaadopostituste osakaal juba muljetavaldavaks muutunud. Mida teha, kui hing ihkab rohelist, aga siinne kevad pakub jätkuvalt lund ja pakast. Avokaadost olen pajatanud üsna põhjalikult eelnevates avokaadopostitustes. Tegemist on kindlalt ühe superviljaga, mis aitab paljude hädade vastu ja ennetamiseks. Kõige rohkem tuuakse välja avokaados leiduvaid häid rasvu, mis aitavad halba kolesterooli kontrolli alla saada. Ning isegi kui tervislikkuse koefitsent välja arvata, on avokaado üks lõpmata maitsev ja vahva vili. Sellelaadne magusroog oli mul oma “things-to-do” retseptide kausta juba tükk aega tagasi ootele sätitud. Tõuke ärategemiseks andis aga armas sõber T, kes eelmise avokaado-mooniseemne koogi juures mainis avokaado-šokolaadi...
Avokaado-mooniseemne kook rohelise avokaadokreemiga
Hetkel olen mässitud lootusetult avokaado võrku. Kui kodus on alla kolme avokaadovilja, on paanika garanteeritud. Kõige suurem väljakutse on vilju õiges järjekorras kasutusele võtta, et ikka kõige küpsemad söögiks, enne kui nad pruuniks tõmbuvad ja järelküpsemist vajavad viljad ootele, kuni küpsusaste kasutuskõlbulik. Seni, tuleb tunnistada, on suurem osa avokaadosid ikka pigem soolase toiduna kasutamist leidnud. Tegelikult olen üsnagi teadlik, et avokaado on samavõrra magusroa kui soolase toidu komponent. Blogis on seni küll magusaid avokaadotoite napilt. Jäine avokaado-kondenspiimakook tasub kindlasti avastamist. Samuti Juci avokaado-vanillijäätise dessert (mille retsepti leiab SIIT) või siis Marju avokaadojäätis. Seekord sai aga katsetatud mooniseemnese avokaadokeeksiga, millel vahel...
Lihtsamast lihtsam. Avokaado-munavõi
Selle geniaalselt kokkusobiva koosluse soovituse sain ühelt toredalt blogilugejalt eelneva avokaadopostituse juures. Taaskord tuleb tunnistada, et vahel on maitseelamus ja toiduvalmistamisse panustatud aeg pöördvõrdeline. Selline lihtne kodune ja väga tervislik võileivakate valmib pea olematu pingutusega. Peamine aeg kulub munade keetmisele. Kahjuks ei jää avokaado kevadrohelisest värvist munaga segunedes liiga palju alles. Lisaks sellele on avokaado üks neist viljadest, kes õhu käes pruunikaks tõmbab. Selle vastu aitab sidrunimahlaga piserdamine, aga samas ei sobi siia toitu liiga tugev sidrunihapu maitse. Nii et värvuse koha pealt tuleb veidi silmad kinni pigistada ja keskenduda maitsele. Tegemine on aga lihtne. Keeda munad ja varu koju...
Püha Patrick, roheline värv, Iiri soodaleib ning kartulipuder savoikapsaga
Selle segasevõitu pealkirja tingib tänane Püha Patricku päev ehk siis traditsiooniliselt tähistatakse Iirimaa kaitsepühaku nimelist päeva 17. märtsil. Nimetatud info muutus minu jaoks oluliseks umbes 16 aastat tagasi, kuna meie pere kõige vanem poeg kannab Patriku nime (justnimelt eestipäraselt Patrik, nagu ta ise vaevalt mõneaastasena kõigile seletas, kes teda Patrick´una ehk siis inglise keele hääldusest lähtuvalt kõnetasid). Püha Patrick on Iiri pühak, kes missiooniks ja elutööks oli viia iirlasteni katoliku usku. Püha kolmainsust lihtrahvale lahti seletades kasutas ta näitliku õppevahendina rohelist ristikulehte. Sealt on pärit ka Püha Patricku päeva kombestik, mis on seotud rohelise värvi kandmisega. Iirimaal on Püha Patricku...
Riia parimad söögikohad otse koduukse all
Elu on vahel ikka uskumatult lihtsaks tehtud küll! Kui mõtlema jääda, siis meie lõunanaabri Läti pealinna kuumematest söögikohtadest siinmail liiga sageli juttu ei tehta. Pigem on rõhk põhjapoolsete ülelahe naabrite toidukultuuri seirel. Samas tasub vahel meelde tuletada, et üks üsna metropoli mõõtu linn asub meist vaid nelja autosõidutunni kaugusel ning Riia linna kuumimad söögikohad tasuvad kindla peale avastamist. Nüüd on elu veel eriti mugavaks muudetud ehk siis mitu Riia vahvaimat söögikohta tulevad end tutvustama Tallinna. Selle peale võib küll öelda, et rumal on see, kes võimalust ei kasuta ja härjal sarvist ei haara. Tullakse nii, et iga Riia restoran laotab...