Eelmisel postituses oli juttu NENDEST Mustapekka toorjuustudest, mis sattusid minu kööki Valio initsiatiivil, kes neid katsetamiseks jagas. Olles kindlaks teinud, et juustu sulatamine muudab selle toorjuustu mõnusalt siidiseks ja kreemjaks, tekkis mõte katsetada seda juustu risotodes. No tegelikult oli risoto niikuinii plaanis ja siis sai lihtsalt kaks asja ühendatud. Kuna sel hetkel olid kodus olemas nii ahjupeet kui ka ahjukõrvits, siis sai risoto jagatud kaheks ning proovitud kahe sügisese variandiga. Värvide mäng haakub oktoobrikuuga suurepäraselt. Asja tuumaks on klassikaline risotopõhi ning kõrvits ja peet sisenevad risoto-loosse on alles lõppfaasis. Klassikalise variandi parmesan sai lihtsalt osaliselt toorjuustudega asendatud, mis muteerusid kiirelt...
Suupistesaiad viigimarja, tšillise toorjuustu ning balsamico kreemiga
Esmalt algusest – Valio saatis testimiseks Mustapekka toorjuustusid. Tegemist on üsna omalaadsete juustudega ja mitte ainult seepärast, et neid valmistatakse käsitsi, vaid et kogu toote idee on hetkel siinmail üsna unikaalne. Lahti seletatuna on Mustapekka juustu puhul rammus ja rikkalik (rasvasisaldus on päris kobe) toorjuustupallike erinevate maitsesegude sees veeretatud. Valikus on magus tšilli, pipar ja küüslauk. Tuleb tunnistada, et niisama näksimiseks on need juustud ehk isegi liiga rammusad, tekstuurilt või ja toorjuustu vahepeale paigutuvad. Mulle isiklikult meeldiks neid pigem kas mõnusa röstsaia või suupisteleiva peale sättida. Või siis ka puuviljade-köögviljadega sobitada. Tundub, et näiteks röstpeediviilule sobituks üks küüslaugune tükk seda...
Muskaatkõrvitsa-kana-kookospiima karri Goa moodi
See imelihtne ja samas hästi maitsev karri on sündinud mitme asjaolu kokkusattumisel – kodus oli lahtilõigatud muskaatkõrvits, samalaadne karri oli saanud juba kogu pere lemmikuks ja oli vaja midagi hästi kiirelt valmistada. Mugavustoit on see kindla peale, sest rikkalik pada valmib mõnekümne minutiga. Lihtne ja üsna taskukohane ka. Meie pere puhul on boonuseks see, et söövad seda hea meelega kõik, ka kõige pirtsumad. Retsepti algallikat isegi ei mäleta, sest juba mõnda aega segan selle karri mälu järgi kokku. Niipalju on meeles, et tegemist peaks olema Goa piirkonna toiduga, mis nüüdseks on küll päris palju muteerunud. Seni olen teinud seda karrit...
Kanagurmee ja lummav linnavaade
Esialgu võib arusaamatuna näida, mis neid kahte – kana ja linnavaadet – küll ühendab, aga vastus on tegelikult üsna lihtne ja elamusi nii silmadele kui maitsemeeltele pakkuv. Nimelt, oktoobrikuu jooksul ootab erilise maitseelamuse otsijaid 112-meetri kõrgusel asuvas restoranis Horisont nelja peakoka valmistatud 6-käiguline menüü. Menüüsse kuuluvad restoran Horisont peakoka Michael Wilkinsoni pardimaksa parfee, Rannamõisa peakoka Ants Uustalu kana ballotine, Swissoteli peakoka Andrew Stansbie šokolaadivulkaan ning Rannamõisa blogikoka Ragne Värgi küülikurisoto. Sai kõik need road ka ise järele proovitud ja julgen kiia. Ainuüksi küülikurisoto nimel tasub kohale minna 🙂 Ants Uustalu tööhoos ja linnuliharoogadele viimast lihvi andmas Pressile suunatud info väidab...
Uus ajakiri Mari ja üks mõnus läätsesalati retsept
Tähelepanelikud on ehk märganud, et ajakirjalettidele on end sättinud uus naisteajakiri. Ilus läikiv ja kirju, nagu üks õige ajakiri olema peabki. Nimeks Mari. Kes pole veel avastanud, vaadaku järgi. Oktoobrinumber on ametlik see kõige-kõige esimesem number edasipidi igakuiseks muutuvas jadas. Selle kõige taga on ajakirja Anne peatoimetajana tuntud Tiina Lang, kes peale mõneaastat väikest mõtete ja ideede kogumise pausi tegi uue ajakirja, millele sai seekord nimeks siis korralik ja eatu Eesti naisenimi Mari. Tiina on ise ka uue ajakirja peatoimetaja rollis. Ajakiri on võtnud suuna naisele, kes väärtustab kõige muu olulise kõrval ka iseennast ning kes julgeb olla ise, teha...
Ploomi martsipani tartaletid
See ploomitartaleti retsept on ilmselgelt perenaise päästja, kui on vaja midagi magusat hästi kiiresti ja lihtsalt valmistada. Kooslusest ploom ja martsipan ei ole vist mõtet pikemalt pajatada. Lühidalt öeldes on tegemist täiesti vastupandamatut kooskõla moodustava duoga. Veidike Vana Tallinna likööri ja pähkleid veel lisaks ning lihtne kuid toimiv hurmurküpsetis ongi valmis. Minu versiooni puhul oli tegu väikeste tartalettidega, millele saab sättida ühe suuremat sorti ploomipooliku. Sama kooki samade koostisosadega võib teha ka suures vormis. 500 g pärmi-lehttainast 5 suuremat tumedat ploomi 150 g küpsetusmartsipani (Odense spetsiaalne küpsetusmartsipan on küpsetamiseks parim, sobib ka tavaline mandlimartsipan) 100 g hakitud mandleid 4 spl...
Meretagune baklažaani-ikra ratatouille meetodil
Esmalt pean taaskord tunnistama, et eriti suvisel hoidistamise ajal on mul kirg osta venekeelseid toiduajakirju. Üldjuhul võib olla üsna kindel, et suur osa ajakirja sisust on pühendatud hoidistamisele ja hoidistada sealpool piiri juba osatakse. Mulle ääretult meeldib Vene köögi komme pista sajal erineval moel purki erinevaid köögivilju ning hoidiste variatiivsus ulatub palju-palju kaugemale kui meil põhiliseks repertuaariks olevad marineeritud kurgid-kõrvits-seened. Ühes sellesuvises venekeelses ajakirjas hakkas mulle silma purkitehtud hoidis, mida tituleeriti Zamorskaja baklažannaja ikra‘ks ehk siis eestikeeli meretagune baklažaani-ikra Retsepti süvenedes tundus see kooslus väga ahvatlev ja sisetunne ei vedanud alt. Kõik, kes on proovinud, on andnud sellele hoidisele vaid...
Vürtsikas kõrvitsa-kondenspiimakook
Kõik märgid viitavad sellele, et käes on kõrvitsaaeg ja korralike Eesti perede toidulauad kattuvad päikesekollaste kõrvitsatoitudega. Meeldib! Väga meeldib! Popurriid sellesamase blogi kõrvitsatoitudest võib vaadata SIIT ja ilma igasugse pingutuseta oleksin nõus seitse päeva järjest ja kolm korda päeva toituma kõrvitsast. Täiesti ammendamatu inspiratsiooniallikas nii soolasele kui magusale! Magusa kõrvitsakoogi teemaga ehk siis kõrvitsa-kondenspiimakoogiga sai nüüd Terevisioonis käidud, kus teemaks oligi kõrvits magusas toidus. Paar päeva varem alustasin kõrvits + kondenspiim katsetustega ja antud hetkeks võib tulemustega rahule jääda. Minu toidu suhtes kõige valivam laps teatas, et seda kooki kannatab süüa isegi siis, kui tead, et seal sees kõrvits on....
Juta õunakook. Lihtsuse võlu aastast 1990
Vahetevahel, kui mul parasjagu on küllalt saanud tänapäevastest värvilistest hoolikalt disainitud ja kauneid pilte pungil meeleolu loovatest kokaraamatutest, haaran kätte vanad ja armsad kokakad. Just needsamad, kust sageli olid pärit minu esimesed katsetused kokkamise-küpsetamise vallas. Raamatud ise on parajalt kapsaks kulunud, kuid üliasjalikku sisu ei kahjusta see tõsisasi küll vähimalgi määral. Ikka kolm kuni kuus retsepti ühel lehel. Ei tulnud keegi selle peale, et kiluleiva valmistamisele topeltlehekülg pühendada koos suure pildi ja meeleolu loova jutukesega. Kui mõnes vanas raamatus ka mõni toidupilt leidub, siis on see nii kehva trükikvaliteediga, et ahvatlemise asemel võib neid vaadates sootuks söögiisu kaduda. Samas, tuleb...
Nostalgia eri. Marineeritud paradiisiõunad
Marineeritud paradiisiõunad on küll selline toit, mis meenub eelkõige lapsepõlve kodustelt pidudelt. Kohustusliku kartulisalati, täidetud munade ja hapukoore alla peidetud heeringa vahel leidis ikka neid pisikesi hapusid nupsikuid. Ega neid vist omal ajal liiga väärtuslikuks ei peetud ja pigem oli see jälle selline hädaabi toit, et midagi oleks keldrist võtta, kui poest jälle konservherneid ei õnnestunud saada. Ei mäleta, et ma lapsena ka neid liialt fännanud oleksin, aga mõned õunad pistsin ikka põske, kui pidulauda istutud sai ja sefiiritordist kippus süda juba läikima. Ajad muutuvad ja nüüd olen paaril korral ennast tabanud nostalgiliselt marineeritud paradiskade (nii meil kodus neid miniõunu...
Ploominaps rummiga. Rummikuivatatud ploomid kauba peale
Hoidistamise hooaeg on täistuurid võtnud. Rumal rahutus, mis hakkab juba kesksuvest peale vaevama, võtab lisa öödest ja sunnib igalt poolt otsiva pilguga uusi ideid, hoidistamist väärt algaineid ja tühje purke-pudeleid otsima. Tundub, et neid, keda sama tõbi vaevamas, on teisigi. Tüüpiline on ka mõistmatu pilk ülejäänud pere või siis taudist puutumata jäänud inimeste silmis, kel ei õnnestu ka parima tahtmise juures aru saada, miks seda kõike ikka sel määral on vaja. Minu viimaste aastate üks mõnusamaid avastusi, mis õnneks ka liiga palju vaeva ei võta, on koduste napside valmistamine. Aluseks on ikka klassikaline vanaemade napsuretsept ehk 1:1:1, kus siis üks...
Viigimari. Veidike tuunitud
Olen paar korda jäänud juurdlema, miks ja millest tuleb see, et minu alateadvus käsitleb viigimarja pisut patuse marjana. Tõenäoliselt on see seos tekkinud tõsiasjast, et Paradiisist välja aetuna kaeti oma häbi viigimarjalehtedega. Oma osa on siin ka viigimarja veidi meelal maitsel ja hamba alla krõmpsuvatel seemnetel. Küpseid ja kergelt läägeid viigimarju saab meil siin haruharva, kuna korralikult küps viigimari on väga kiirelt riknev. Samas sain just vähem kui kuu aega tagasi Horvaatias maitsta ja oma käega puu otsast korjata selliseid viimase vindi peal küpseid ja mesist mahla välja ajavaid marju. Taevalik! Muul ajal tuleb siin leppida kuivatatud viigimarjadega, mis on...