Hiina reisi algusidee oli meil tegelikult täiesti spontaanne – meie head sõbrad viskasid välja idee minna koos Hiinasse, sättisime siis veidi võimalikke kuupäevi, ühel hetkel saabus meili peale lennuaegade graafik ja nii ta läks. Eelnevalt tuli veel korda ajada Hiina viisa, mis on omamoodi huvitav kogemus – näiteks tuleb esitada Hiina saatkonda tõend selle kohta, et sul on töökoht ka siis alles, kui sa reisilt tagasi tuled ja vaja on ka ette näidata hotelli broneering kogu Hiinas viibimise ajaks. Kukalt kratsima panevad formaalsused läbitud võiski ennast juuni esimeste päevadel Hiina lainele häälestada. Chengdu’s ehk Hiina Sichuani provintsi pealinnas avastasin enda...
Hiinast. Üldisemalt
Millest alustada Hiina reisimuljete kirjeldamist, kui ühtaegu on peas virvarr erinevatest ja vastuolulistest mälupiltidest? Hiina, meie reisil küll peamiselt Lõuna-Hiina ehk Sichuani ja Yunnani provintside läbi kirjeldatuna, oli kõike muud kui ootuspärane. Võib-olla muudab selle gigantriigi tabamatuks ka see, et ükskõik, kus ka liikuda, on tajuda meeletut arengutempot. Eelmisel aastal välja antud Lonely Planet eksis juba päris mitmes kohas ja seda mitte lohakuse tõttu, vaid Hiina ongi hetkel pidevalt muutuv ja arenev. Vana tänavapilt Chengdu’s Vana tänav Chengdu’s eemalt aimuvate kõrghoonete taustal. Kõrval on tegelikult suurlinn Sellist Hiinat näeb ka väga palju. Räpased ja masendavad hooned 70.-ndatest. Täilelik kontrast idullilise...
Hiina lainel: Gong Bao Ji Ding ehk kana Sichuanipäraselt
Elamusterohke ja muljetetihe reis Hiinasse on lõppenud. Pikemad reisimuljed kindlasi ka blogisse tulemas, ga aesialgu tuleb mälu- ja fotopilte sorteerida, et oluline ebaolulisest eraldada. Kaks nädalat ainult pulkadega söömist, ilma igasuguste piima- ja saiatoodeteta, erakordselt vürtsika toidu poolest tuntud Sichuani maakonnas. Toiduelamusi jagus igasse päeva. Sichuani maakonna üks tuntumaid toite on Gong Bao kana, mis saanud nime ühe Quing dünastia kuberneri järgi. Tänu oma seotusele poliitikaga, oli kultuurirevolutsiooni ajal selle roa nimetus poliitiliselt ebakorrektne, kuigi maitses ikkagi häbematult hästi. Gong Bao kana häädusest sain aimu kümmekond aastat tagasi, kui sagedamini Prahasse sattusin ning kus meie maja lähedal üks Vietnami tädi...
Tam-ta-ram, tamarind. Grillihooaja uus lemmik
Tamarind on troopiline taim, mille olemasolust ja võlust sain mina teada Vietnami reisil. Enne olin vaid põgusalt selle viljaga kokku puutunud. Kogedes aga, kuivõrd universaalne hapustaja on tamarind paljudes rahvusköökides, tundus see teema veidi põhjalikumat süvenemist väärt. Tamarindi kasutatakse hästi laialdaselt ja isegi Lääne kultuuriruumi lahti laotades võib teda leida nii HP kui klassikalise Worchestershire kastme koostises. Muidu kõlbab ta aga nii jookide kui toitude maitsestamiseks, lisades omalt poolt mõnusat hapukat magusat maitset. Vietnami reisi üheks ohkamapanevaks elamuseks oli meie pikema peatuspaiga hotelli restoranis pakutav tiigerkrevettidest valmistatud magus-hapu supp. Hapu nüanss magushapule supile tuligi tamarindist. Kusjuures tamarindi ei lisatud mitte...
Umbrohune salat suitsulõhe ja kinoaga
Hetkel, kui kõike värsket kasvab mühinal, on selgelt saabunud salatihooaeg. Rohelisest, värskelt aiast toodud kraamist ei saa niipea veel küllalt. Ju nõuab talvest väsinud keha oma ja ahmib vitamiine nii olnud kui tuleva talve kompenseerimiseks. Imestan ikka vahel, et huvitav, kui kaua aega järjest ma suudan igapäevaselt ja suurekoguseliselt karulauku endale sisse ahmida. Hetkel kire vaibumise märke ei ole märgata ja ülepäeva toon jälle 2 suurt punti karulauku koju ning puistan seda risotosse, pastasse, suppi, pestosse, salatisse jne. Üks lihtne, toitev, äärmiselt maitsev ja samapalju ka kasulik moodus umbrohulisi tarbida, on vormida kõik see salatiks. Rohe-roheliseks, lisaks veel avokaado, sparglivarred,...
Kes saab endale “Söögimosaiigi” raamatu ja jälle veidi nostalgitsemist
Kullakesed, nii armas oli teie meenutusi-kommenaare, mis seotud “Söögimosaiigi” raamatu ja tibakese nostalgitsemisega lugeda. Tore oli mõneks hetkeks jälle sellesse veidrasse ajajärku takerduda, kus ka minu lapsepõlv möödus. Kümnendid siis needsamad, mis jäid 70. ja 80.-ndatesse. Teie meenutusi lugedes tuli ka endal veel mitu mälupilti ette: – lasteaias olin ka mina võbelevate keedupeki tükkidega hädas, aga teine õudusunenägu oli sinikad limased keedukartulid, millele seltsiks pandud maitsestamata teraline kohupiimalärakas. Näidake mulle palun last, kes sellist kooslust suudaks süüa. Mitte et ma kohupiimast külma kastet rohelise sibula, tilli ja muude heade asjadega ei oleks armastanud ega armastaks, aga maitsestama kohupiim jätab ka...
Rabarberitäidise ja beseekattega kook, kõrvalrollis kookos
Korduvaks motiiviks kõikides toiturubriikides on hetkel rabarber. Ei ole ka minul iseloomu peavoolule vastu ujuda või, noh, mis sa siin ujud, kui maja taga erkroosad rabarberivarred aina mühinal kasvavad ja rabarberimaitset oled pika talve oodanud ja ihanud. Ikka rabarber ja täie rauaga! Kuniks kevadisel ajal veel rabarberi varred mahlased ja maitse erk, siis koogid-joogid-kissellid-magustoidud kõik kaunisroosaks ja rabarberihapuks. Beseekihi alla hapuka rabarberitäidise peitmine ei ole mitte esmakordne tegevus. Eelmise hooaja üheks suureks lemmikuks kujunes kondenspiima-rabarberi vahekihiga kook, kus koogil beseekroon uhkelt peas. Sel hooajal siis ajendatuna ajakirjast Delicious leitud retseptist leidsid aset katsetused kookoshelvestega ja tuleb tunnistada, et katsetused...
Mälestuskilde 70.-80. aastatest. Üks raamat ja natuke loosimist ka.
Maksakaste ja kalakotlet, kiluvõi ja karamellkissell, kartulisalat ja klimbisupp, rosinakissell ja rasvane povidlopirukas – milline ajajärk teile meenub? Umbes aasta tagasi tegi ajakiri Oma Maitse mulle hästi vahva ettepaneku osaleda ühe raamatu koostamisel. Raamat keskendus 1970.- 80. aastate toitudele ja olustikule laiemalt ja välja tuli sellest üks vahva “Söögimosaiik” Lappasime esimesel koosolekul koos raamatu idee autori Margiti, retseptide koostaja Raili, fotograaf Meeli ja kujundaja Maiga koos tikutopsi etikette, kaarte ja silte tollest ajas ja äratundmisrõõm segatuna isiklike mälestuskildudega ei tahtnud vaibuda. Hakates meenutama, mida ja kuidas omal ajal tegime ja sõime, kaevus mälu sügavusest hulganiselt vahvaid, naljakaid, nostalgilisi, härdaid, totakaid...
Rabarberi-maasika ja toorjuustu täidisega kook
Kaunis värvimäng ei ole selle koogi ainuke tugevus. Silmailule lisaks pakub hõrgutav kevadine kook ka suurepärast maitsekooslust. Täidises kokku saavad hapukas rabarber, magus maasikas ning vürtsine Vana Tallinna liköör vaheldumisi koorese ja täidlase toorjuustuga – vastu panna sellele kooslusele ei ole lihtsalt võimalik ja kohvilaua staari staatus on garanteeritud. See geniaalne kooslus jäi silma aprillikuisest Delicious ajakirjast ja tugevalt eestindatud ning veidi lihtsustatud versioon Kalevi küpsiste ning Vana-Tallinna lisamisega nii põhjale kui täidisele saigi teoks tehtud. Oli tõeliselt mõnus! Põhi: 180 g Kalevi vaniljeküpsiseid 50 g võid 50 ml Vana Tallinna kreemlikööri Purusta küpsised köögikombainis. Sulata või. Sega purustatud küpsised...
Fenkoli, aniisi ja ingveriga marineeritud räimed. Uuest lemmikust kalatoitude raamatust
Tuleb välja, et vahel võib inimene olla puhta pimedusega löödud. Räägin endast, kes suutis aastaid mitte märgata raamatupoodides müügil olevat Leif Mannerströmi raamatut “Räim ja heeringas“. Õnneks on pimedusepilv hajunud ja minul nüüd see raamat aukohal. Leif Manneström ehk raamatu autor on üks Rootsi armastatumaid kalakokki. Kuigi tõlge on sel raamatul nutmaajavalt nigel (või kuidas muudmoodi hinnata näiteks sellisena tõlgitud autori lauset: “Võib öelda, et andes välja tervet raamatut ainuüksi neist imetlusväärsetest kaladest, siis üks ammune unistus”), on vastukaaluks sisu ülihea. Kõikidele räime- ja heeringasõpradele kohustuslik raamat. Olen juba paari põnevat ideed ja kooslust sealt raamatust katsetanud ja seni on...
Mangopuding
Olen kuidagi ootamatult rabarberihooajal mango- ja eksootiliste magustoitude lainele sattunud. Süüdlaseks on tõenäoliselt koju taritud küpsed magusad mangod ja külmkapist vastu vaatav avatud poolik East Endi mangopüree, millele tuli lahendus leida. Igal juhul on tegemist just selliste eeldustega, et justkui iseenesest kandsid jalad mind kokaraamatute riiuli poole ja otsisin üles juba paar korda silma jäänud mangopudingi retsepti. Kõnealune raamat on Annabel Jacksoni “Chinese Cooking” ja tema raamatus on selle mangopudingi valmistamisel kasutatud saagot (mis muide oli ka eelmise vabariigi ajal Eestis päris hästi tuntud ja kasutatud tooraine). Mina seadsin sammud kiirelt Piprapoodi ja tõin sealt ära saago asenduse ehk tapioki....
Kookosriis mangoga Taipäraselt
Kleepuv riis mangoga ja kookoskastmega on Tai köögi klassik. Originaali nimi on Khao Niaow Ma Muang ja seda troopilist rikkalikku magusrooga valmistama asudes on esmatähtis, et riis oleks see kõige õigem. Õige on siis see riis, mille ingliskeelne nimetus on glutenous rice või ka sticky rice. Eestikeelne vaste oleks vast kleepuv riis. Igal juhul on tegemist riisiga, mis muutub keetes hästi kleepuvaks ja kaotab pea täielikult oma riisitera struktuuri. Magus kleepuv riis koos täidlase kookoskastmega mangoviiludega täiendatuna – troopiliselt rikkalik ja väga mõnus magustoit. Minu kasutatud sticky rice oli pärit veebipoe Umami.ee eksootilisest valikust. Nagu ka rikkalik mõnus kookoskoor, millest...