Kullakesed, nii armas oli teie meenutusi-kommenaare, mis seotud “Söögimosaiigi” raamatu ja tibakese nostalgitsemisega lugeda. Tore oli mõneks hetkeks jälle sellesse veidrasse ajajärku takerduda, kus ka minu lapsepõlv möödus. Kümnendid siis needsamad, mis jäid 70. ja 80.-ndatesse. Teie meenutusi lugedes tuli ka endal veel mitu mälupilti ette: – lasteaias olin ka mina võbelevate keedupeki tükkidega hädas, aga teine õudusunenägu oli sinikad limased keedukartulid, millele seltsiks pandud maitsestamata teraline kohupiimalärakas. Näidake mulle palun last, kes sellist kooslust suudaks süüa. Mitte et ma kohupiimast külma kastet rohelise sibula, tilli ja muude heade asjadega ei oleks armastanud ega armastaks, aga maitsestama kohupiim jätab ka...
Rabarberitäidise ja beseekattega kook, kõrvalrollis kookos
Korduvaks motiiviks kõikides toiturubriikides on hetkel rabarber. Ei ole ka minul iseloomu peavoolule vastu ujuda või, noh, mis sa siin ujud, kui maja taga erkroosad rabarberivarred aina mühinal kasvavad ja rabarberimaitset oled pika talve oodanud ja ihanud. Ikka rabarber ja täie rauaga! Kuniks kevadisel ajal veel rabarberi varred mahlased ja maitse erk, siis koogid-joogid-kissellid-magustoidud kõik kaunisroosaks ja rabarberihapuks. Beseekihi alla hapuka rabarberitäidise peitmine ei ole mitte esmakordne tegevus. Eelmise hooaja üheks suureks lemmikuks kujunes kondenspiima-rabarberi vahekihiga kook, kus koogil beseekroon uhkelt peas. Sel hooajal siis ajendatuna ajakirjast Delicious leitud retseptist leidsid aset katsetused kookoshelvestega ja tuleb tunnistada, et katsetused...
Mälestuskilde 70.-80. aastatest. Üks raamat ja natuke loosimist ka.
Maksakaste ja kalakotlet, kiluvõi ja karamellkissell, kartulisalat ja klimbisupp, rosinakissell ja rasvane povidlopirukas – milline ajajärk teile meenub? Umbes aasta tagasi tegi ajakiri Oma Maitse mulle hästi vahva ettepaneku osaleda ühe raamatu koostamisel. Raamat keskendus 1970.- 80. aastate toitudele ja olustikule laiemalt ja välja tuli sellest üks vahva “Söögimosaiik” Lappasime esimesel koosolekul koos raamatu idee autori Margiti, retseptide koostaja Raili, fotograaf Meeli ja kujundaja Maiga koos tikutopsi etikette, kaarte ja silte tollest ajas ja äratundmisrõõm segatuna isiklike mälestuskildudega ei tahtnud vaibuda. Hakates meenutama, mida ja kuidas omal ajal tegime ja sõime, kaevus mälu sügavusest hulganiselt vahvaid, naljakaid, nostalgilisi, härdaid, totakaid...
Rabarberi-maasika ja toorjuustu täidisega kook
Kaunis värvimäng ei ole selle koogi ainuke tugevus. Silmailule lisaks pakub hõrgutav kevadine kook ka suurepärast maitsekooslust. Täidises kokku saavad hapukas rabarber, magus maasikas ning vürtsine Vana Tallinna liköör vaheldumisi koorese ja täidlase toorjuustuga – vastu panna sellele kooslusele ei ole lihtsalt võimalik ja kohvilaua staari staatus on garanteeritud. See geniaalne kooslus jäi silma aprillikuisest Delicious ajakirjast ja tugevalt eestindatud ning veidi lihtsustatud versioon Kalevi küpsiste ning Vana-Tallinna lisamisega nii põhjale kui täidisele saigi teoks tehtud. Oli tõeliselt mõnus! Põhi: 180 g Kalevi vaniljeküpsiseid 50 g võid 50 ml Vana Tallinna kreemlikööri Purusta küpsised köögikombainis. Sulata või. Sega purustatud küpsised...
Fenkoli, aniisi ja ingveriga marineeritud räimed. Uuest lemmikust kalatoitude raamatust
Tuleb välja, et vahel võib inimene olla puhta pimedusega löödud. Räägin endast, kes suutis aastaid mitte märgata raamatupoodides müügil olevat Leif Mannerströmi raamatut “Räim ja heeringas“. Õnneks on pimedusepilv hajunud ja minul nüüd see raamat aukohal. Leif Manneström ehk raamatu autor on üks Rootsi armastatumaid kalakokki. Kuigi tõlge on sel raamatul nutmaajavalt nigel (või kuidas muudmoodi hinnata näiteks sellisena tõlgitud autori lauset: “Võib öelda, et andes välja tervet raamatut ainuüksi neist imetlusväärsetest kaladest, siis üks ammune unistus”), on vastukaaluks sisu ülihea. Kõikidele räime- ja heeringasõpradele kohustuslik raamat. Olen juba paari põnevat ideed ja kooslust sealt raamatust katsetanud ja seni on...
Mangopuding
Olen kuidagi ootamatult rabarberihooajal mango- ja eksootiliste magustoitude lainele sattunud. Süüdlaseks on tõenäoliselt koju taritud küpsed magusad mangod ja külmkapist vastu vaatav avatud poolik East Endi mangopüree, millele tuli lahendus leida. Igal juhul on tegemist just selliste eeldustega, et justkui iseenesest kandsid jalad mind kokaraamatute riiuli poole ja otsisin üles juba paar korda silma jäänud mangopudingi retsepti. Kõnealune raamat on Annabel Jacksoni “Chinese Cooking” ja tema raamatus on selle mangopudingi valmistamisel kasutatud saagot (mis muide oli ka eelmise vabariigi ajal Eestis päris hästi tuntud ja kasutatud tooraine). Mina seadsin sammud kiirelt Piprapoodi ja tõin sealt ära saago asenduse ehk tapioki....
Kookosriis mangoga Taipäraselt
Kleepuv riis mangoga ja kookoskastmega on Tai köögi klassik. Originaali nimi on Khao Niaow Ma Muang ja seda troopilist rikkalikku magusrooga valmistama asudes on esmatähtis, et riis oleks see kõige õigem. Õige on siis see riis, mille ingliskeelne nimetus on glutenous rice või ka sticky rice. Eestikeelne vaste oleks vast kleepuv riis. Igal juhul on tegemist riisiga, mis muutub keetes hästi kleepuvaks ja kaotab pea täielikult oma riisitera struktuuri. Magus kleepuv riis koos täidlase kookoskastmega mangoviiludega täiendatuna – troopiliselt rikkalik ja väga mõnus magustoit. Minu kasutatud sticky rice oli pärit veebipoe Umami.ee eksootilisest valikust. Nagu ka rikkalik mõnus kookoskoor, millest...
Rabarberitäidisega kook siidise valge šokolaadi ja mascarpone kattega
Rabarberihooaeg on alanud ja hetkel on just see kevadine erkroosa vili kohustuslik komponent kõikides kookides. Rabarberi hapukas erksus ja kreemlikööri-mascarpone kate, kus magusust andmas valge šokolaad, moodustavad kokku kaunilt kevadise ja eriliselt hõrgutava koosluse. Kevadisi rabarbereid ei ole vaja koorida, sest koor on veel pehme ning lisaks sellele saab kook ka kaunilt erkroosa välimuse. Nautigem kevadet ja rabarberit! Lõpuks ometi on kauaoodatud rabarberhooaeg jälle alanud. Põhja jaoks läheb vaja: 300 gr jahu 100 gr võid 1 dl suhkrut 1 muna Näpuotsatäis soola ½ tl küpsetuspulbrit Sega omavahel kuivained ning näpi sisse külm tükeldatud või. Lisa muna ja sega see kõik...
Karulaugusupp ahjukrõbedate umbrohusaiadega
No millest muust kui umbrohust tuleb jälle juttu. Aeg praegu just selline, et igast mullasest ruutmillimeetrist pressivad end muljetavaldava kiiruse ja otsustavusega välja kõik kannatlikult kevade saabumist oodanud taimed. Veel paar nädalat tagasi, kui rohelisi taimi oli veel vähe näha, võis tunda käsi mullale asetades, kuidas kogu pinnas justkui pakitseks tärkamisvalus. Nüüd on kõik valla pääsenud. Kevadiste taimede elujõud on kindlasti midagi sellist, mida peaks ja võiks ka enda talvest kurnatud oranismi turgutamiseks tarvitada. Karulauku söön ma hetkel küll igapäevaselt. Pestopurk tühjeneb kiiremini kui teda jälle täita jõuan. Mõni päev tagasi Neh-is käies pakuti seal aga nii imemaitsvat karulaugusuppi, et...
Neh. Suve saabumiseks valmis
Kõik algas sellest, et Peeter Pihel, kelle sära ja annet toiduilmas me kõik tunnustame-teame ja keda seostame nüüd juba teist aastat nii suvise Muhu saare kui talvise Tallinna sadamapiirkonnaga, saatis kutse Neh-i peakoka lauda. Lõunasöögile. Eesmärgiks tutvustada Neh-i suviseid maitseid ja anda ühtlasi märku ka sellest, et sel hooajal ei jäänud Neh vaid talveprojektiks. Soovijad saavad rohelisest hooajast kantud ja kannustatud maitseid nautida sel suvel ka ilma Pädastesse sõitmata. Küll tõenäoliselt veidi teises interpretatsioonis, kuid kes Peetri kaunist ja elegantselt käekirja armastama on õppinud, küllap see tunneb need mõjutused ära nii Muhus kui Tallinnas. Karulaugune majonees Tegelikult on siiralt hea...
Karulauk, mu arm! Natuke naati ka
Oh seda kevadet! Pole saanud isegi blogipostitusi mahti teha, sest kondan turgudel, käed karulauku ja oblikat ning kott värsket meritinti täis. Toitunud olengi nüüd juba paar nädalat peamiselt karulaugust. Olen nõus loobuma oma lauguleha tõttu rahvarohketest üritustest ja ühistransporti liiga sageli niikuinii ei satu, aga lauguliste varatärkavast esindajast loobuma mind niisama lihtsalt ei sunni. Jääb ainult enesepettusel tuginev lootus, et minu ümber heljuv lauguliste terav aroom väga kaaskodanikke ei heiduta. Ja kui ka teaks, et häirib, ega vist siis ka ei loobuks. Otsiks pigem tegevust koduseinte vahel. Pikast talvest kurnatud organism reageerib esimestele vitamiinipommidele kui kass palderjanile. Ei allu mõistusele...
Mandlipiima panna cotta
Viimati sai tehtud postitus klassikalisest panna cottast. Kui nüüd veidi klassikast eemalduda ja otsiva pilguga ringi vaadata, siis võib tulemiseks olla üks ülimõnus panna cotta teemaline töötlus, kus mandlist maitset annab nii mandlipiim kui mandliessents. Nii et üks tõsiselt mandline magustoit. Mandlipiima avastasin enda jaoks üsna hiljuti, kui jäin silmitsema Prismas sojapiima kõrvale paigutatud erinevaid piimaasendajaid neile, kel laktoositalumatus või kes lihtsalt lehmapiimale asendust otsivad – riisipiim, kaerapiim, mandlipiim… Mandlipiim tundus küll väga magustoidulik teema olema. Maitses ongi tunda, üllatus-üllatus, mandlit. Parasjagu delikaatselt ja samas täiesti äratuntavalt. Sellestsamast mandlipiimast sai valmis tehtud dessert, kus lisaks mandlipiimale kasutusel veel Piprapoest pärit...