Esmalt pean ma oma tänulikkusest niisked silmad pöörama Liina poole, tänu kellele ei läinud sinna tõeliselt maitsvasse tomatihautisesse mitte lihtsalt tursk, vaid baccalà/bacalao/bacalhao (itaalia/hispaania/portugali keeles), mis on siis kuivatatud ja soolatud Põhja-Atlandi tursk. Siin postituses siis itaaliapäraset baccalà, kuna toit tuleb Amalfi rannikult. See on üks põnev kala: säilitamiseks on teda tugevalt soolatud ning siis õhu käes kuivatatud. Iidne moodus, mis on kasutusel juba 16. sajandist alates ning mida Atlandil purjetavad meremehed ühest sadamast teise viisid ja toodet tutvustasid. Oma varianti soolatud tursast leiab ka Norra ja Taani rahvusköökidest, väidetavalt toodetakse 90% soolaturska Norras ning see süüakse 60% ulatuses ära...
Brüleekreem ekstremistidele. Ternespiimast
Olen oma lapsepõlvesuved veetnud maal vanaema juures. Sellises suures talus, kus suveti kogunes mitu põlvkonda. Laudas olid nii lehmad, lambad, sead, kanad ning suur osa igapäevasest toidust tuli kas laudast või põllult. Üsna tavapärane oli ka see, et mingite ajavahemike tagant valmistati kalbedanti. Nii nimetati peale vasika sündi lüpsile tulnud lehma piimast tehtud magustoitu, mis küpsetati ahjus, kuhu puistati ohtralt rosinaid, vaniljesuhkrut ja suhkrut ning mis maitses imeliselt hästi. Vahel sain ka oma Pärnu linnakodus kalbedanti – seda siis kui keegi tuli maalt autoga ning tõstis toanurka suure kotitäie õunu, kartuleid ja purgi kollakasvalge piimaga. Kalbedant tundus olevat sama loomulik,...
Volovanid juustu-trühvlifondüü ja martsipani-pohlatäidisega
Algas see volovanindus kahe asja kokkulangemisest – esmalt tegime Lusika saates koos Tammuri talu Erkiga sibulamoosiga täidetud volovane. Juba siis mõtlesin, et miks mulle see lihtne ja mõnus suupiste küll kunagi siis meelde ei tule, kui külaliste ootuses oma peas jälle erinevate suupistete ideid läbi lappan. Teiseks otsisin Veneto maakonnast pärit retsepte, et teiste samasuguste kokkamishullude entusiastidega üks nimetatud maakonnale pühendet õhtu läbi viia ja silma hakkas retsept, kus volovan täidetud juustu-trühvlifondüüga. Tegelikult tuli lisaks veel ka kolmas kokkulangemine ehk siis on mul kodus Horvaatiast pärit purgikesed naturaalse valge ja musta trühvliga (Eili, olen sulle väga-väga tänulik!). Nii see mõnus,...
Õunakook juustuga ja 300 aastat ajalugu
An apple without cheese is like kiss without squeeze Eelnev oli tsitaat retseptiraamatust, mis räägib sellest, et õun ilma juustuta on nagu suudlus ilma kallistuseta 🙂 Minul ei olnud kuni tänase päevani aimugi, et õun ja juust peavad pirukas kokku saama. Aga just seda väidavad britid ja ma pean tunnistama, et neil on õigus. Krõbeda õhukese juustutainaümbrise sisse peidetud mahlase sisuga õunakook on tõeline hõrgutis ja sobib hästi just minusugustele, kelle suhe magusate kookidega on veidi keeruline. Väidetavalt on komme juustu õunakoogi sisse lisada, täpsemalt siis brittide igiomast Cheddarit, vana juba 300 aastat. Ajaproovile vastupidanud kook on hästi põnev ja...
Mõnus kodune õunakook Kreeka pähklitega
Vahel tahaks midagi lihtsat. Just sellist õunakooki, mida omal ajal tehti. Kodust mahlast kooki, kus keeksisele tainale olid paksu kihina laotud viilutatud õunad ning peale puistatud ohtralt kaneeli ja mis maitses oivaliselt soojana ning koos klaasi värske piimaga. Täpselt sellise lihtsa õunakoogi isu tabas mind, kui kahes venekeelses ajakirjas kohtasin üht ja sama retsepti kus õuntele lisaks sätitud Kreeka pähklid. Tegevuskäik lihtsamast lihtsam ja koostisained kõik käepärased. Koogi jaoks läheb vaja: 4 suuremat hapumat õuna (Antonovka on väga hea) 200 gr jahu 1 tl küpsetuspulbrit 125 ml piima 100 gr muscovado või muud tumedat suhkrut 2 muna 2 tl kaneeli...
Ricotta tartaletid šokolaadikreemi ja väikese piinialisandiga
See retsept kummitas mind juba mõnda aega. Silma hakkas see külas lehitsetud Delicious ajakirja Austraalia väljaandest, mis oli pühendatud Itaalia toitudele. Keeruline jada, eksole. Kuna maha kirjutada mul seda retsepti ei õnnestunud, siis taastasin selle mälu ja oma fantaasiat appi võttes. Üritust võib pidada õnnestunuks, sest selle tartaleti koosseisus mõjub ricotta pigem kreemisena, kui kohupiimasena. Ja kooslus, mis moodustub, on tõeliselt külluslik ja siidine. Mõnus dessert just vabal päeval uneledes suure piimavahuse kohvi juurde nautimiseks. Valmistamiseks võib valida keerulisema või lihtsama tee. Kui sul on kodus olemas nt M&S müüdavad All Butter Tartlets ja Vertigo Gourmet šokolaadi-apelsinikreem, siis on võimalik...
Vutimaksa pasteet – ime Tartust Taluturult
Mind kohe huvitab, kas ma olen oma kiiksuga pigem erand või reegel? Teisisõnu: kuidas toimib normaalne inimene, kui ta satub turule, kus müüakse vutimaksa (ja sama linnu fileed, südant jne)? Kas samasugune kätevärin tabab kõiki, kui nad näevad letil laiutamas midagi seninägematut? Vähemalt minu jaoks oli vutimaks Tartu Lõunakeskuse Taluturul just selliseks kaubaks, mille peale ma olukorda pikemalt lahti mõtisklemata haarasin ühe paki ja suundusin sellega kohe kassa poole. Ise õnne vaevalt uskudes. Ja siiski – Järveotsa vutifarmi vuttide mune olen söönud küll, vutte ka. Aga vutimaks ja -süda on küll seni jäänud tooraineks, millest isegi unistada pole osanud. Ja...
Sidrunikreemiga muffinid. Laps ise tegi!
Üle pika aja üks postitus, mille teemaks ei ole ei hoidistamine ega õunad ega seened 🙂 Huvitav on see, kuidas mõni kokaraamat mingil seletamatul põhjusel kõnetab… minu last. Täpsemalt keskmist poega, kes seni on kõige elavamat huvi kokkamise vastu näidanud. Siiani on küll peamiseks käivitajaks olnud küpsetised, aga no asi seegi. Lühidalt, kui meie koju ilmus legendaarse “The Hummingbird Bakery” raamatu eestikeelne väljaanne “Koolibri koogiraamat” (siinkohal jätan enda teada selle, mida arvan kuulsa pagaritöökoja-kohviku nime tõlkimisest, olgu see või raamatut välja andva kirjastuse nimi), siis avastasin jälle ja jälle oma lapse seda raamatut sirvimast. Nüüd, nädalavahetusel, utsitasin tagant, et proovi...
Skumbriaga koos kapist välja. Makrell ka kambas
Oma plikapõlves olin ma millegipärast veendunud, et ilusad tüdrukud (ikka need, kes ka poistele meeldivad) söövad ainult saia, maasikaid ja – no äärmisel juhul – vahel ka makarone hakklihaga või pakisuppi. Nii vähemalt näitasid minu luureandmed. Seda tunnet süvendas veel kõigile tuntud lauluke sellest, kuidas tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Mitte skumbriast ega tursamaksast. Mina olin selline räpase saladusega iluhingeks ihaleja, kes tegelikkuses oli valmis iga kell ja suurtes kogustes õgima keedetud keelt, praetud maksa, räime-kartulivormi, tursamaksast tehtud salatit, heeringarosoljet, praetud kala ja – oh õudust – praetud kalamarja, skumbria ja sibulaga võileiba, heeringat sibulaga, marineeritud räimi...
Sibulaklops. See vana hea!
Minul on sibulaklopsiga väga erilised mälestused. Seda toitu meil kodus ei valmistatud, kuid kui me käisime tähistamas igal aastal kooliaasta algust ja -lõppu, siis restoranis tellisime sageli just sibulaklopsi. Ehk see selgitab, miks mulle senini tundub sibulaklops väga peene ja uhke roana. Arvestades, kui hästi maitseb pehmeks haudunud veiseliha korraliku praesibula kuhja all, siis tegelikult ongi see ju pidusöök. Mõned kooslused on kui loodud ajaproovile vastu pidamaks. 600-800 g veise selja-, välisfilee või sisemist reieliha ca 2 cm viiludena 4 sibulat värskelt jahvatatud pipart soola õli praadimiseks vett 2 spl jahu100 gr hapukoort Eemalda lihalt kelmed ja lõika liha ristikiudu...
Parmesaniga täidetud sibulad prosciutto raamistuses
Itaalia kuulsate hõrgutistega – parmesani ja prosciuttoga – sibulad on jäänud meie pere söögilauale üheks lemmikuks juba aastaid tagasi. Juustu ja singiga läbi hautatud sibul koondab maitsed ühte nii elegantselt, et raske on mõnusamat sibulatoitu ette kujutada. Tegelikult jätab see moodus ka ohtralt ruumi katsetamiseks – basiiliku asemel võid proovida tüümiani, rosmariini, salveid või muid ürte ning ka erinevate juustudega saab hoopis uue maitsekoosluse. Lisaks maitsvale sisule näevad sellised sibulapallikesed veel hästi vahvad välja, nii et soovi korral sobiks see toit ka pidulauale sättida. 4 ühesuurust valget sibulat 50 gr riivitud parmesani juustu + pealeriputamiseks 3 spl riivsaia 3 spl...
Marineeritud sibulad
Marineeritud mahedad-magusad sibulad on ideaalne kaaslane paljudele toitudele. Marinaad taandab sibula tugevat maitset ning tulemuseks on krõmpsuv sibularatas, mida võib soovi korral ka niisama ilma lisandita krõmpsutada. Kindlasti sobib marineeritud sibul hästi ka salatitesse ja liha ning kala kõrvale. 1 suur salatisibul õhukeste ratastena või 2-3 tavalist sibulat (ca 500 grammi) 2 dl muscovado suhkrut 1,5 dl valge veini äädikat (võid kasutada ka 1 dl valge veini ja 0,5 dl punase veini äädikat) 2 dl külma vett 1 spl oliiviõli soola loorberileht Lõika sibul õhukesteks ratasteks ning kata külma veega. Lase seista veega kaetuna ca 1 tund. Kalla vesi ära....