Rabarberihooaeg on alanud ja hetkel on just see kevadine erkroosa vili kohustuslik komponent kõikides kookides. Rabarberi hapukas erksus ja kreemlikööri-mascarpone kate, kus magusust andmas valge šokolaad, moodustavad kokku kaunilt kevadise ja eriliselt hõrgutava koosluse. Kevadisi rabarbereid ei ole vaja koorida, sest koor on veel pehme ning lisaks sellele saab kook ka kaunilt erkroosa välimuse. Nautigem kevadet ja rabarberit! Lõpuks ometi on kauaoodatud rabarberhooaeg jälle alanud. Põhja jaoks läheb vaja: 300 gr jahu 100 gr võid 1 dl suhkrut 1 muna Näpuotsatäis soola ½ tl küpsetuspulbrit Sega omavahel kuivained ning näpi sisse külm tükeldatud või. Lisa muna ja sega see kõik...
Karulaugusupp ahjukrõbedate umbrohusaiadega
No millest muust kui umbrohust tuleb jälle juttu. Aeg praegu just selline, et igast mullasest ruutmillimeetrist pressivad end muljetavaldava kiiruse ja otsustavusega välja kõik kannatlikult kevade saabumist oodanud taimed. Veel paar nädalat tagasi, kui rohelisi taimi oli veel vähe näha, võis tunda käsi mullale asetades, kuidas kogu pinnas justkui pakitseks tärkamisvalus. Nüüd on kõik valla pääsenud. Kevadiste taimede elujõud on kindlasti midagi sellist, mida peaks ja võiks ka enda talvest kurnatud oranismi turgutamiseks tarvitada. Karulauku söön ma hetkel küll igapäevaselt. Pestopurk tühjeneb kiiremini kui teda jälle täita jõuan. Mõni päev tagasi Neh-is käies pakuti seal aga nii imemaitsvat karulaugusuppi, et...
Neh. Suve saabumiseks valmis
Kõik algas sellest, et Peeter Pihel, kelle sära ja annet toiduilmas me kõik tunnustame-teame ja keda seostame nüüd juba teist aastat nii suvise Muhu saare kui talvise Tallinna sadamapiirkonnaga, saatis kutse Neh-i peakoka lauda. Lõunasöögile. Eesmärgiks tutvustada Neh-i suviseid maitseid ja anda ühtlasi märku ka sellest, et sel hooajal ei jäänud Neh vaid talveprojektiks. Soovijad saavad rohelisest hooajast kantud ja kannustatud maitseid nautida sel suvel ka ilma Pädastesse sõitmata. Küll tõenäoliselt veidi teises interpretatsioonis, kuid kes Peetri kaunist ja elegantselt käekirja armastama on õppinud, küllap see tunneb need mõjutused ära nii Muhus kui Tallinnas. Karulaugune majonees Tegelikult on siiralt hea...
Karulauk, mu arm! Natuke naati ka
Oh seda kevadet! Pole saanud isegi blogipostitusi mahti teha, sest kondan turgudel, käed karulauku ja oblikat ning kott värsket meritinti täis. Toitunud olengi nüüd juba paar nädalat peamiselt karulaugust. Olen nõus loobuma oma lauguleha tõttu rahvarohketest üritustest ja ühistransporti liiga sageli niikuinii ei satu, aga lauguliste varatärkavast esindajast loobuma mind niisama lihtsalt ei sunni. Jääb ainult enesepettusel tuginev lootus, et minu ümber heljuv lauguliste terav aroom väga kaaskodanikke ei heiduta. Ja kui ka teaks, et häirib, ega vist siis ka ei loobuks. Otsiks pigem tegevust koduseinte vahel. Pikast talvest kurnatud organism reageerib esimestele vitamiinipommidele kui kass palderjanile. Ei allu mõistusele...
Mandlipiima panna cotta
Viimati sai tehtud postitus klassikalisest panna cottast. Kui nüüd veidi klassikast eemalduda ja otsiva pilguga ringi vaadata, siis võib tulemiseks olla üks ülimõnus panna cotta teemaline töötlus, kus mandlist maitset annab nii mandlipiim kui mandliessents. Nii et üks tõsiselt mandline magustoit. Mandlipiima avastasin enda jaoks üsna hiljuti, kui jäin silmitsema Prismas sojapiima kõrvale paigutatud erinevaid piimaasendajaid neile, kel laktoositalumatus või kes lihtsalt lehmapiimale asendust otsivad – riisipiim, kaerapiim, mandlipiim… Mandlipiim tundus küll väga magustoidulik teema olema. Maitses ongi tunda, üllatus-üllatus, mandlit. Parasjagu delikaatselt ja samas täiesti äratuntavalt. Sellestsamast mandlipiimast sai valmis tehtud dessert, kus lisaks mandlipiimale kasutusel veel Piprapoest pärit...
Panna cotta astelpajupüreega
Panna cotta on Itaalia päritolu lihtne dessert, mis reeglina koore (või ka piima) sisaldusega, kuumutatud ja želatiiniga tarretatud. Variatsioone panna cotta teemal liigub päris palju ja üsna fantaasiarikkaid, seega on kohati isegi keeruline selle magusroa olemust piiritleda. Et kas siis želatiiniga tarretatud kohv on kohvi panna cotta või jääb ta ikkagi kohvitarretiseks. See siintoodud versioon on üsna vanamoeline ehk klassikaline lähenemine panna cottale ja määratlemine ei tohiks ka vaidlusi tekitada. Vaja läheb: 500 ml koort – võid kasutada 35%-list või ka lahjemat ehk 10%-list. Ei pea vist lisama, kumba variandiga siidisem lõpptulemus jääb 🙂 Võib ka segada erineva rasvasusega koored...
Kohapõse ceviche
Kui ühel päeval Stockmanni kalaletti silmitsema jäin, siis olid seal olemas kohapõsed ja see oli kõik päriselt, mitte unes. Kohapõsed, mõtelge! Kahjuks ei taibanud küsida, kas tegemist oli ühekordse õnnega või tasub mõnel päeval jälle kohapõske jahtima minna. Kohapõsk lihtsalt nii superlahe algaine, et karbitäie mina koheselt sealt poest ka ära tõin. Esialgu ilma põhjalikuma plaanita, mida nendega ette võtta. Kui kodus paki lahti harutasin ja neid kelmikalt ümmargusi põselihaseid silmitsesin, siis süvenes veendumus, et nii hõrku algainet kuumutama pole küll mõtet hakata. Väikesed ja õrnad, mida sa siin praed või küpsetad. Ja et toore kala marineerimine tsitruseliste mahlas mulle...
Šokolaadi-toorjuustukook Vana Tallinna likööriga
See on nüüd selline hõrgutav kook, mille puhul tuleks pere noorimatele esmalt mahlane kohupiimakook marjadega sisse sööta, siis pikk pai teha ja teise tuppa mängima saata. Et emmed-issid saaksid maiustama asuda 🙂 Sest Vana Tallinna toorjuustu-šokolaadikook ei ole kohe kindlasti laste kook. Küll on ta aga mahlane, rikkalik, mõnusalt vürtsikas ja hullutavalt šokolaadine. Tuleks vist veel hoiatada, et sõltuvust tekitav. Kook moodustub kolmest kihist, küpsistest põhi, toorjuustune vahekiht ja siis šokolaadi ja Vana Tallinna kreemlikööriga viimistletud pealispind. Vaja läheb: 1 pakk Kalevi kakaoküpsiseid 50 gr võid 250 gr tumedat 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi 400 gr toorjuustu 2 dl suhkrut 3 spl...
Restoran Cru Viru tänaval. Uus ja põnev
Üsna äsja on avanud oma uksed restoran Cru. Cru’d leida ei ole keeruline, asub see Vanalinnas, täpsemalt Viru tänaval, nii et mööda Viru tänavat Raekoja poole kulgema hakates tuleks hoida vasakule tänava poolele ning siis hoida silmad lahti. Samasse majja peidab enda ka hotell Cru ning viitav silt on näha ka Viru tänavale. Sisse pääseb restorani mõnusast väikesest sisehoovist-umbtänavast, kus kindasti suvel on eriti õdus istuda ja jahutavat veini koos maitsva toiduga nautida. Cru kuulub Carmen Gruppi ning köögis askeldab ja vägesid juhatab peakokk Dimitri Haljukov. Interjöör on parasjagu selline, et ei tekita liialt kammitsetud meeleolu, vaid annab ette mõnusa...
Leib, röstitud luuüdi ja murtud truudus
Ma käisin Leib restos ja murdsin jälle truudust. Ja see ei olnud esimene kord. Truudust murdsin oma seni kõigutamatule lemmikule ehk kooslusele toit ja vein, andes oma eelistuse täiesti vabatahtlikult ja olles täie mõistuse juures kooslusele toit ja õlu. Ja selles kõiges on süüd Leib resto. Kui leidub keegi, kes veel ei tea, kus Leib. Resto ja aed. tegutseb, siis tuleks suunata pilgud Šoti Klubi ja vanalinna, täpsemalt Uue tänava suunas. Esmastest muljetest eelmisel suvel pajatan pikemalt SIIN. Nimetet koha peakoka Janno Lepiku poolt valmistatud maitsvad road niidavad jalust just eelkõige oma lihtsuse ja teisalt lihtsusele antud täiuslikkuse ja sageli...
Pühademunad
Pühademunade kaunistamiseks idee Kesturult (neid rosette müüakse turuhoones munamüüjate juures). Kuuldavasti liigub sama kraami ka Balti jaama turul. Tunnistan, et need on ka ainukesed valmiskaunistused, mis on mu südame võitnud. Esikohal on jätkuvalt sibulakoortega värvimine, erandiks ei jää ka see aasta. Aga vahelduseks on ka need slaavimustrilised kaunistused väga armsad 🙂
Crème caramel
Selle lihtsa ja muus maailmas väga levinud magustoidu nime jätsin tõlkimata mitte peenutsemisest, vaid teatavast nõutusest. Kui Crème brûlée on meil kokkuleppeliselt brüleekreem, siis kas Crème caramel peaks olema karamellkreem? Samas on karamellkreemi nimetuse all liikumas nii tärklisega karamellkisselli variante kui ka igasuguseid muid kreeme, seega las jääda siis originaalnimetus, et pilti mitte liiga segaseks ajada. Päritolu üle, nagu arvata võib, vaieldakse ning enda algupäraks tahaksid seda lugeda nii prantslased, hispaanlased kui ka teab-kes-veel-rahvused, kes selle magusroa on oma kööki juba igiammu adapteerinud. Kahte klassikut – Crème brûlée’d ja Crème caramel’i –eristab esmalt see, et karamelline kõrvetatud suhkrukiht on esimesel...