Ei ole ma ainuke, kellel pilk on Camellia Punjabi “50 imelist India karrit” raamatus just sellele rohke koriandriga valmistatud karrile pidama jäänud. Esmalt tahan soojalt soovitada just kõnealust raamatut. Praegu peaks seda veel raamatupoodides saada olema (kusjuures soodushinnaga). Tegemist on kohe kindlasti ühe parima India köögi kokaraamatuga, mis eesti keeles saadaval. Lisaks sellele, et raamat on mõnusa sooja emotsiooniga, on sealt võimalik ammutada päris põhjalikke teadmisi india köögi alustaladest, filosoofiast ning toitude maitsestamise loogikast. Omalt poolt julgen kinnitada, et kõik sealt raamatust tehtud toidud on maitsenud ikka väga autentselt s.t. alati tuleb selgelt meelde India ja need lõputud erinevat värvi ja...
Ahjus küpsetatud lambakints
Igal oinal oma mihklipäev ja igal Mihklil oma oinapäev (Mihkli asemele võib Tuuli kirjutada, minu oinapäevad on omaette ja pikem teema 🙂 ). Rääkida tahtsin siiski neist noortest lammastest, kelle Mihklipäev on nüüd saabunud. Lambaliha on üks ütlemata maitsev liha. Eeldus on see, et lammas peab olema noor ja lambast tehtud toit peab olema õigesti maitsestatud. Kõik, kes räägivad kasukamaitsest, peaksid maitsema näiteks rosmariini-küüslaugu-tüümianiga pikitud ja oliiviõliga sisse hõõrutud ahjus küpsetatud hõrku noore lamba liha – minu arvates on see lihadest üks täiuslikumaid. Rääkimata sellest, kui palju väga maitsvaid toite saab teha lamba erinevatest tükkidest – šašlõkk, pilaff, hartšo, dolmad, täidetud tomatid-paprikad,...
Iraani läätsesupp
See läätsesupp jäi silma lugedes Marsha Mehrani raamatut “Granaatõunasupp“. Raamatu iga peatükk algab ühe Iraani köögi retseptiga. Läätsesupp jäi kohe silma esmalt seetõttu, et kooslus tundus paljulubav (toit, kuhu läheb palju sibulat, küüslauku ja vürtsköömneid ei saa ju külmaks jätta) ja teisalt seetõttu, et pea kõik vajaminevad ained olid kodus olemas. Ainuke küsimus tekkis mustköömnete kohta, mida tuleb uhmris purustatuna supile peale puistata. Veidi uurimist ja leidsin vastuse Nami-namist. Vastus oli vägagi meelepärane, ka mustköömne seemned ehk black onion seeds olid kodus olemas. Mõni aeg tagasi varutud peamiselt East Endi maitseainete valik (Piprapoest) India toitude tegemise vaimustuses on ennast igati ära tasunud...
Kanasupp nuudlitega
Selle supi ja postituse taga on puhas jonn. Minu kui ema jonn 🙂 Nimelt tuli mu keskmine poja ühel päeval sõbra juurest ja kiitis, et sai seal jube head suppi. Kui veidi asja uurisin (poja nimelt väga kehv sööja ja ülivaliv igasugu toitude suhtes ning ma ise pidevalt hädas tema menüü koostamisega), tuli välja, et tegemist Knorri vms pakisupiga. Siinkohal, ajaloolise tõe huvides, tuleb tunnistada, et ka mulle maitses lapsena vägagi kukesupp (ema töölt ootamise supp), mida sai lihtsa vaevaga pakist võetud pulbrile vett peale valades valmis keeta. E-ainetesse ja maitsetugevdajatesse ma tol ajal liialt ei süvenenud. Lühidalt, seda pakisupi ülistust kuuldes kihvatas minus...
Martsipanipuruga õunakook
Kui kristalselt aus olla, siis on tegemist SELLE rabarberikoogiga, millel rabarber lihtsalt õunaga (ja ploomidega) asendatud. Koogiga sai osaletud meie sõprade iga-aastasel õunakoogipeol, mis on üks hästi armas traditsioon. Tänud siinkohal Katale, kes viitsib ja tahab traditsioone elus hoida. Sel aastal sai õunakooke kamba peale kokku 9 :))) Martsipanikattega kook maitses eriti hästi lastele (mitte et ta suurtele vähem maitsenud oleks, aga andsime eesõiguse siiski kasvavale põlvkonnale) ja plaaditäis kooki kadus üsna kiirelt. Ja minu vanem poja tõi jälle välja, et see on tema uus lemmikkook (nagu ka kevadel sama kooki rabarberiga tehes). Tasub proovida, eriti arvestades seda, et valmistuskäik on lihtne ja hõrk lõpptulemus väga suuri...
Grillitud aedviljadega sügisene pirukas
Eilsele iga-aastasele õunakoogipeole (tänud Katale, kes viitsib neid armsaid traditsioone elavana hoida nii sügisel, talvel, suvel jne) sai soolaseks pirukas kaasa küpsetatud grillitud köögiviljadega mahe ja mahlane pirukas inspireerituna Ottolenghi “Plenty” raamatust pirukast nimega “Very full tart” 🙂 Hästi rikkalik ja mõnus oli see pirukas tõepoolest ning tänu sellele, et suurem osa kasutatud köögivilju olid magusapoolsed, oli ka lõpptulemus hästi mahe. Tagasihoidlik maitsestamine laseb magusal-mahlasel täidisel hästi nauditava lõpptulemuse anda. Valmistuskäiku muutsin veidi lihtsamaks – Ottolenghi oli hoolega kõiki köögivilju eraldi ja erinava ajaga ahjus röstinud. Mina valisin lihtsama ja mugavama variandi.* Piruka jaoks läheb vaja: 500 gr valmis pärmi-lehttainast 2-3 punast sibulat...
Toscakattega õunakook
Tõeliselt maitsev õunakook. Krõbe-karamelline mandlikate ja mahlane kaneeliga õunakiht on kui loodud maitsemeeli paitama. Tosca kate on minu jaoks olnud just selline kate, mis sobib ideaalselt hapukamate viljade juurde. Poes saadaolevad toscakattega keeksilaadsed koogid on üsna lääged (minu jaoks). Hapu vahekiht muudab tasakaalu täpselt parajaks. Taigna valmistamise jaoks läheb vaja: 2 muna 2 dl (pruuni) suhkrut 2 dl jahu 50 gr sulatatud võid 1 tl küpsetuspulbrit 3 spl piima. Vahusta munad kergelt suhkruga, lisa sulatatud ja jahutatud või, piim ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Kalla küpsetuspaberiga kaetud põhjaga lahtikäivasse vormi ning lase 200 kraadi juures ca 10 minutit küpseda. Õunakiht: ca...
Valge šokolaadiga tagurpidi ploomikook
Tegin väheke katsetusi ploomikoogi teemal ja tulemus tundus olevat väärt üht postitust. Kook on lihtne valmistada ja parim soojalt. Valge šokolaadi asemel võid kasutada ka martsipani, mida saab samamoodi ploomide vahele riivida. Hea magushapu ploomikiht annab tainale mõnusat mahlakust. Taaskord on see selline kook, kus ploomid võib vabalt asendada erinevate puuviljadega. Praegu kindlasti õun üks tõenäoline kandidaat, pirnid, aprikoosid, kirsid jne võivad ka suurepäraselt sobida. Metoodika on siis tagurpidi kookide oma, mis tähendab seda, et peale küpsetamist tuleb kook tagurpidi keerata. Tainas sai tehtud taotluslikult veidi paksem ja keeksisem, kui klassikaliste tarté tatinide puhul. Kook ise sai siis järgmistest koostisosadest...
Vürtsikas kõrvitsa püreesupp kookospiimaga
Kõrvits – minu lemmik! Üks mõnusalt pirakas päikesekollane vili ja kui palju erinevaid toite. Soolane-magus-supp-praekõrvane-saialine-pannkook-pastaline – kasutusvõimalusi on lõputult. Võib vist tutvustada – minu uus lemmik – ingveri, karri ja kookospiimaga kõrvitsa püreesupp. Olin juba eelnevatel aastatel takerdunud koosluse ingver-kõrvits võludesse ja tehes SEDA püreesuppi ei suutnud kunagi loobuda ingveri lisamisest. Asi oli juba nii hull, et avastasime ennast ilma ingverita tehtud supi sisse erinevaid maitseaineid lahmimas, sest maitse ei olnud ikka päris see õige. Meeldiva harjumuse jõud 😉 Viimases Oma Maitses hakkas silma vürtsika porgandisupi retsept, kus ma kiire vaatluse tulemusena porgandi koheselt kõrvitsa vastu vahetasin ja rohkem polnudki vaja, et suu...
Seenerassolnik ja seeneborš
Ei saa jätta rõõmu jagamata avastuse üle (kindlasti on paljudele see ammu teada-tuntud tõde, kuid minu jaoks sattus see olema tõeline “vauuu” efekt) kuivõrd mõnusad on klassikalised vene köögi supid – rassolnik, borš ja seljanka – metsaseentega tehtult. Millegipärast olen seni seeni kasutanud rohkem kooreses-mahedas-juustuses koosluses ja pole tulnud selle peale, et magushapudele suppidele annab seen väga meeldiva ja hoopis teistmoodi maitse. Seda enam, et sellel sügisel seenemuret ei tohiks olla. Või õigemini on mure selles, et kuidas kõik metsast välja tassitud seened ära konsumeerida nii, et toidulaud väga üksluiseks ei muutuks. Siin siis paar ideed mõnusate suppide osas. Seeneborš...
Vürtsikas ploomikook
Hästi meeldiv, mahlane ja kergelt vürtsikas ploomikook. Ploomid võib asendada ka õuntega või pirnidega, virsikute vm puuviljadega. Maitsev tuleb lõpptulemus igal juhul. Koogi põhja jaoks läheb vaja: 150 gr võid 4 dl jahu 2 tl küpsetuspulbrit 1 dl suhkrut paar supilusikatäit koort Sega toasoe või kuivainetega kuni tekib purutaoline mass. Võta ca 1 dl tainapuru ja pane see kõrvale. Ülejäänud massile sega juurde koort täpselt nii palju, et sellest moodustuks ühtlane muretaina paksusega tainapall. Suru tainas koogivormi põhjale ja külgedele. Täidise jaoks läheb vaja: ca 10 keskmist või suuremat ploomi 1,5-2 dl (pruuni) suhkrut 1 tl kaneeli 1/2 tl jahvatatud...
Punane supp, tuntud kui borš :)
Borš – meil kodus tuntud “punase supina” ning jäänud sellest ajast käibele, kui lastel oli veel raske artikuleerida välja supi nimetust – on üks erakordselt tänuväärne supp. Esiteks on ta neetult maitsev pea igas olukorras. Teiseks on see ainukene mulle teadaolev toit, millega suudan ma oma lastele (eriti keskmisele pojale, kes sööb muidu kartulit, pannkooki ja pizzat, kõik ülejäänud kooslused on juba kahtlased) sibulat, kapsast, peeti, porgandit ja lamba/veiseliha sisse sööta. Ja lapsed söövad punast suppi isuga, tavaliselt lisaportsu küsides ja koduleiba mitu head viilu veel juurde haugates. Emasüda rõkkab rõõmust iga kord, kui taldrikud tühjenevad ja tunnen ennast hetkeks...