Kes kunagi Kreekas käinud, see teab, et ei ole midagi mõnusamat, kui tsikaatide kisakoori saatel kõrvetava päikese käes luristada üht järjekordset frappè’d. Kreeklased teevad seda tõesti hästi. Et asjast veidi aimu saada, pinnisime Kreekas üht kohvikupidajat seni, kuni ta meile näitliku õppetunni tegi. Seda metoodikat oleme nüüs suviti ikka kasutanud ning palaval päeval jahutav kohvijook on tõesti mõnus. Frappè jaoks on vaja lahustuvat kohvi, jahutaud espressost ega ka muust kohvist ei ole meil õnnestunud selle joogi jaoks vajalikku paksu tihedat vahtu kätte saada.Tegevuskäik järgmine:pane kõrge klaasi sisse 1 tl lahustuvat kohvi ja kalla sinna peale 1-2 cm (vaid niipalju, et...
Spargli mimosa
See toit on (vähemalt minu jaoks) üks uskumatult lihtsatest geniaalsetest kooslustest. Retsept pärineb minu hetke lemmikraamatust, milleks on Yotam Ottolenghi “Plenty“. 100% vegetaarsetest retseptidest koosnev raamat on niivõrd esteetline, kaunis, inspireeriv, põnevaid kooslusi pakkuv… loetelu võiks veel pikalt jätkata. Igal juhul kaanest-kaaneni minu raamat. Selle postitusega teengi otsingusse eraldi märksõna Ottolenghi, kuna kavatsen päris mitmed retseptid sealt raamatust läbi teha. Algus sai tehtud SELLE võrratu karamelliseeritud küüslaukudega pirukaga. Järge ootab veel päris hea hulk süljenäärmeid tööle lülitavaid retsepte. Seega, jääge lainele 🙂 Nii, kõnealune spargli mimosa (või oleks õigem mimoosa?) võlub oma lihtsusega. Koostisaineid on laias laastus neli: – värske...
Rabarberi-martsipani kook valge šokolaadi glasuuriga
Veel üks katsetus rabarber-martsipan teemal. Seekord proovisin teha keeksilaadset kooki, kus martsipan taina sisse lisatud. Tulemus: mõnusalt magusmahlane keeks, valge šokolaadi ja toorjuustuga kate sobib ka väga hästi. Martsipani maitset on tunda, aga vähem, kui ma eeldasin. Keeksi tehes tuleb olla ettevaatlik, et kook seest tooreks ei jääks, kuna tundub, et martsipan muudab taina raskemaks. Pigem võta laiem ning madalam koogivorm ja küpseta kauem kui väike kõrge vorm ja kiirelt küpsetada. Esimese proovikaku tegin keeksivormis ja siis jäi põhi nätskeks. Retsepti ise sisaldab järgmiseid aineid: 100 gr võid 100 gr martsipani 120 ml suhkrut riivitud sidrunikoort ja sidrunimahla 1 tl...
Mõista-mõsta, mis see on?
Nonii, kes pakub välja, mis on pildil minu käes? Esimesele õigesti vastanule läheb selle hooaja Sammalhabeme (naisterahva puhul siis vast Sammalsääre) auväärne nimetus.Soovi korral minu poolt kingiks veel 1/2 tundi sõimu naabri aadressil ja teemal: “Niida, krt, ometi oma võililleaas ära, muidu minu ilus dekoratiivmuru saab kõik rikutud” (võin ka salvestatult saata. Uskuge, väga eluline teema väikekodanlikes asundustes Tlna lähiümbruses).
Kanavardad ingveri-mee marinaadis
See on üks neid toite, mida mu vanem poeg väga armastab. Ja nagu iga ema, lähen ka mina sellest pöördesse ja teen talle õhinaga ikka ja jälle. Nii tore ju vaadata kui laps isukalt sööb (kanaema instinktid on mul üsna dominantsed). Aga toit ise lihtne ja aega nõuab ka vähe. Sama marinaad sobib hästi ka nii mereandidele (võid lisada veel hakitud koriandrit) või seale või millele iganes 🙂 Vaja läheb 4 kanafileed pikkupidi 4 ribaks lõigatunaMarinaad:2 cm jupp kooritud ja riivitud värsket ingverit2 purustatud küüslauguküünt2 tl sojakastet2 tl Tai kalakastet1 spl mettSega omavahel riivitud ingver, küüslauk ja ülejäänud marinaadi ained....
Pitaleivad koriandri ja vürtsköömnetega
Grillitud kraami juurde on igasugused lavašid ja pitaleivad asendamatud. Pita on meie hetke lemmik, nii mõnus on kogu lihane ja värske kraam sinna tasku sisse toppida ja täiuslik eine ongi olemas. Pita võib ka enne grillilt läbi lasta, soe grillitud sai maitseb ülihää. See siinolev pitataina retsepti erineb mõni aeg tagasi postitatud pitaretseptist eelkõige valmistusviisi (ja taina paksuse) osas. Tegemist on kaks korda kergitatud ja üsna paksu tainaga. Pitad tulid välja väga hästi. Retsept ise on pärit KitchenAidi kokaraamatust ja kuna olen jätkuvalt koriandri ja vürtsköömne kütkes, siis ei saanud jätta proovimata. Vaja läheb: 25 grammi värsket pärmi 300 ml...
Õrnõhuline klassika ehk Brita kook rabarberiga
Brita kook on üks aegumatu klassika. Selline mõnus õhuline ja kerge kook, mis on alati külaliste lemmik. Traditsiooniline variant on pigem maasikate/vaarikatega, kuid tegelikult maitseb õhuline beseekihiga kook hapuka rabarberikreemiga ka imeliselt hästi. Minule meeldib veel kreemile veidi krehvtisust lisada tibakese ingveriga. Retsepti leiab mitmelt poolt, mina olen kasutanud baasretseptina SEDA varianti. Brita koogi põhiretsept koosneb kahes osas valmistatavast tainast (mis laotatakse üksteise peale) ning tainakihtide vahele pandavast kreemist. Mina panen suhkrut veidi vähem ning põhja tegemise jaoks piisab täiesti ka ainult 3 munakollasest (see + 1 muna jääb minu retseptis panemata) Taina alumise kihi jaoks on vaja: 3 munakollast...
Metsamoori teooria gastronoomiline variant
Mõned aastad tagasi käisime lastega Lõuna-Eestis Metsamoori juures.Väga vahva koht, elamus on garanteeritud nii suurtele kui väikestele.Meelde jäi Metsamoori jutt selle kohta, et elades ühe koha peal ja austades ümbritsevat keskkonda, muutud ise osaks loodusest. Näitena tõi ta selle, et ühel hetkel hakkas tema maja ümber ootamatult vohama üks ravimtaim ning mõne aja pärast haigestus ta tütar haigusesse, mille raviks oli vaja sedasama ravimtaime. Et loodus ulatas juba ette abikäe. Armas teooria ju!Gastronoomiline variant sellest kõlab nii: ürdipeenar reageerib sinu eelseisvat hooaega mõjutama hakkavatele maitselemmikutele ja vastavalt sellele reastuvad ürdid ümber ning vohama pääsevad hetke favoriidid.Tõestus:2008 suvel olin rucola võrgus....
Nõgese-kartuli kotlet
Hetkel on mõnus aeg – käisin lapsega jalutamas, õnneks oli kärukotis ka paar kilekotti ja nii muuseas kaksasin tee äärest kaasa ilusaid väikeseid nõgeseid. Nõges on üks tänuväärne taim, rauavaeguse puhul asendamatu. Kevadel üks esimesi kodumaiseid energiaallikaid. Seekord tegin õhtustele kojutulijatele nõgese ja kartuli pannkooke. Või siis kotlette. Väga maitsev ja lihtne toit. Kasulik niikuinii. Valmistuskäik ka lihtne. Aive Luigela sõnul: … nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiini, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis. Tegevuskäik järgmine: kalla...
Oblikasupp uputatud munaga
Selle supini viis mind mitu kokkusattumust: – naabrinaise Edithi (kes on maailma kõige rohelisemate kätega naine) põllul tema kutsel rüüsteretke sooritades avastasin sealt ilusti peenral kasvavad oblikad ja korjasin sealt ühe korraliku kotitäie; – eelpool kirjeldatu viis ühtlasi minu mõtted lapsepõlve, kus teadsin täpselt, milliselt aasalt oblikaid otsida ja korjata. Hea niisama süüa ja vahel viitsisin ka koju emale supi jaoks viia (tegelikult, olge ausad, emale korjasin ikka pigem käsu peale); – hiljuti soetatud “Vene köök” raamatus oli see supermõnus hapukas supp samuti olemas ja tekitas väikese nostalgilise tuksatuse. Seal oli see supp küll kanasupina s.t. esmalt tuli kana ära...
Rucola-kitsejuustu pesto
Vahelduseks tavapärasele basiilikupestole, võib proovida teha pestosid erinevate ürtidega. Ja ka parmesani võib välja vahetada. Tegelikult on kogu pestondus puhas looming – kombineeri erinevaid ürte-juuste-pähkleid-õlisid ja võid iga kord üllatuda, kui mõnusa maitsekoosluse oled valmis vuristanud. Kuna mu kasvuhoones on parasjagu saanud valmis esimesed rucolapuhmad, siis otsustasin teha seekord pesto rucolaga. Ja et peenralt korjatud kogus jäi tiba kasinaks, siis lisasin rucolale ka peotäie võilillelehti. Tulemus oli mõnusalt kreemine (kitsejuustu struktuur on hoopis teine, kui soolahelbelisel kõval parmesanil) ja samas pikantselt mõrkjas. Vaja läheb selle pesto jaoks: paar suuremat peotäit rucolat peotäis röstitud piiniaseemneid ca 1 dl oliiviõli 100 gr...
Krõbeda martsipanikattega rabarberikook
Nagu SELLES crumble’i postituses mainisin, siis kavatsen sel hooajal veidi katsetada rabarber-martsipan kooslustega. Seekord sai siis proovitud krõbeda, veidi tosca-katet meenutava martsipani purukattega, mis imehästi sobib mahlase hapuka rabarberitäidisega. Kokku kõlas kõik väga suurepäraselt ja maitses kogu 7-liikmelisele testgrupile väga hästi. Vanem poja teatas isegi, et see on nüüdsest ta lemmikkook (seni oli tema teadliku elu ainus suur koogikiindumus SEE sidrunikook) Koogitegu nägi välja nii: põhja jaoks vajutasin küpsetusvormi põhja ja äärtele ca 300 grammi tavalist muretainast, mille eelnevalt kergelt eelküpsetasin (nii et tainas tõmbub kuivemaks, aga ei pruunistu). Igaks juhuks abiks veel muretaina kuldretsept, mida ise kasutan ehk 3...