Pizza on üks väga suurepärane toit. Ei pea vist mainima, et tõenäoliselt suurema osa laste üks lemmikuid. Ja mitte ainult laste. Samas tuleb tunnistada, et pizzal ja pizzal võib olla uskumatult suur vahe.Meil on olnud õnn nautida tõenäoliselt üleüldse parimat saadaolevat pizzat. See õnnestus meil sellesuvisel Itaalia reisil Napolis, kui enne reisi veidi kodutööd tehes jooksis kolmest kohast kokku soovitus Da Michele pizzeria kohta, kus tegutsemas pizzameistid alates 1870. aastast. Ja kuna pizza sünnikohaks peetakse Napolit ning see pizzakoht on Napoli parim, siis järeldub sellest, et tegu on universumi parimat pizzat pakkuva toidukohaga. Pakutu kirjeldamiseks jääb sõnu väheks, värske oliiviõli,...
Krõbedad vahvlid
Koolivaheaeg kestab. Lastele on vaja leida mingit mõtestatud tegevust. Seetõttu on meil välja kujunenud nii, et koolivaheaeg on see aeg, kus teeme koos suuremate lastega vahvleid ja pizzat ja isetehtud pastat ja…. lühidalt kõike, mida meeldib lastele ise teha ja mida nad ka lõpuks hea meelega ära söövad. Vahvlite küpsetamine on üks neist tegevustest, mis puhtalt laste vastutusalas. Kusjuures pean iga kord valvama, et mõni päris vahvel ka alles jääks – suurem osa süüakse ära küpsetamise käigus pooltoorena (nii, et lased korra vahvliraua kinni ja siis võtad sellise kaltsutaolise pannkoogilise välja. Tegelikult mulle lapsena ka meeldisid vahvlid kõige rohkem just...
Sõstrajäätis šokolaaditükkidega
Seni on minu jäätised valminud tubli abilise jäätisemasina toel. Samas annan aru, et jäätisemasin sattus minu koju üsna juhuslikult (tuli mõte kodus jäätist teha ja kohe leidsin meie kaubandusest ka ühe masina. Viimane fakt on päris suur vedamine, muide). Üldiselt on see masin tavaelus umbes samast kategooriast nagu banaaninagi ja munakeetja (ütleme nii, et ei kuulu eluks kõige hädavajalikemate tarvete hulka). Eelnevat arvesse võttes ja saades innustust Ragne blogi jäätiseteemadest ning tema korduvatest õnnestunud masinata jäätisetegemise katsetustest, otsustasin seekord minna ka kergemat teed ja katsetada väga lihtsal moel valmivat kodutehtud jäätist. Jäätise jaoks oli vaja:1 purk ehk 360 grammi Nopri...
Virsiku-toorjuustu kook hapukoorekattega
Kõik algas sellest, et juba paar nädalat oli mul plaanis teha üht kõrvitsa-toorjuustu kooki. Ootamatult olid müügist ära kadunud kõrvitsad. Kodused kõrvitsavarud ka juba ammuilma ära söödud. Andsin alla, tegin veidi plaanid ümber ja selle tulemusena sündis vahuse täidisega mõnusalt mahlane virsikukook. Tegemise käigus muutsin algset retsepti sedavõrd, et viidata ei olegi nagu mõtet. Hapukoorekatet sellisel kujul proovisin esimest korda ning see on mõnus ning lihtne võimalus koogile väikest lisaväärtust anda. Ilus näeb välja ka valge pealiskiht vanilli mustade täpikestega 🙂 Samuti katsetasin esimest korda koogi põhjas kasutada Kalevi õuna-klii küpsiseid ja need jäävad väga maitsvad on hapuka lisanüansiga. Täiesti...
Päikeseline porgandi-apelsini supp
Hing ihkab päikest ja sooja! Kollased-oranžid värvid on eriti südamelähedased just sel hooajal. Olgu siis vähemalt sisemus soe ja päikseline seniks, kuni kevad siiakanti suvatseb sattuda. Päikeseline erkkollane supp sobib seetõttu väga hästi menüüsse. Tegemist mõnusa hapukasmagusa supiga, millele ingver annab veidi särtsu veel lisaks. Supi jaoks on vaja: 3-4 korralikku porgandit (nii umbes poole kilo jagu) 3 sibulat 1-2 apelsini (sõltuvalt suurusest, vahel on väga pirakad isendid, siis piisab täitsa ühest) 0,5 liitrit kanapuljongit pöidlasuurune jupp ingverit võid kreeka pähkleid soovi korral maitserohelist ning riivitud muskaatpähklit, viimane annab mõnusa lisanüansi supile. Võid lisada ka toorjuustu või koort, kui soovid...
Kana kookospiima ja rohelise karriga
Selle roa retsepti leidsin juba mõnda aega tagasi ühelt inglisekeelselt leheküljelt, kus selle nimetus oli “India roheline kanakarri”. Ei oska kommenteerida India päritolu, maitseb igal juhul väga hästi, maitsekoosluse põhjal oleks ise roa pigem Tai toidu alla liigitanud.Aja jooksul olen mõned väikesed täiendused-parandused retsepti sisse viinud. Kõiki selle toidu jaoks vajalikke aineid peaks olema võimalik suurematest poodidest leida – rohelise karri pastat olen näinud nii Prismades, Selverites ja Rimides. Kalakaste ja tume soja on ka poeriiulitel olemas. Vaja läheb:400-500 grammi kanafileedtumedat sojakastet (Dark Soy Sauce)2-3 spl rohelise karri pastat (Green Curry)mõned varred rohelist sibulat500 ml kookospiima1 spl (soovitavalt tumedat või...
Kiluvõi
Kui su geenides voolab ikka ühe õige eestlase veri, siis kilust ei saa üle ega ümber. “Parem suutäis soolast kui maotäis magedat” elufilosoofia austajatele ehk kas oled tundnud, kuivõrd täiuslikult maitseb kilu peale vahukooretorti! Mis seal pikalt. Lihtne võie, kus maitset andmas kilu ja till. Kui alusmaterjaliks veel must leib, siis täiuslik võileib ongi olemas. Kiluvõi jaoks on vaja: 100 grammi võid 6 kilufileed peotäis hakitud tilli Hõõru toasoe või tilli ja hakitud kiluga ühtlaseks ja määri leivale. Nii lihtne see ongi. Kui on käepärast veel keedetud mune, siis lisa võidega leivale paar ratast või sega hakitud keedetud muna otse...
Ameerika juustukook
Juustukoogid on klass omaette. Kergelt soolaka alatooniga rikkalik toorjuust muudab koogid nii hõrguks ning teisalt lausa nõuab üks korralik juustukook endale seltsiliseks head marjast värsket lisandit. Kooslus on taevalik! Retsepti idee pärineb Nami-nami retseptikogust ja silma jäi esmalt oma lihtsuse ning teisalt seetõttu, et koogi põhja juurest kasutatud ingver tundus põnev lisanüanss, et ära proovida. Hästi lihtne valmistuskäik, tulemus samas jälle selline, et esimese suutäie peale kostusid koheselt sööjatelt kiidusõnad. Väikeste mugandustega sai retsept selline: 200 gr Digestive küpsiseid 1 tl ingveripulbrit 50 gr sulavõid Täidis: 4 pk ehk 600 grammi Farmi toorjuustu 2 dl suhkrut 1 tlvanillisuhkrut 1 sidrun...
Kreemine singipasta
Jätkuvalt pastalainel 🙂Singipastale sissejuhatuseks niipalju, et tegemist on minu vanima poja absoluutse lemmiktoiduga ja seetõttu suudan seda pastat kasvõi kinnisilmi valmistada. Pasta on ülimalt lihtne ja ajapikku üsna eestipäraseks mugandatud – ju vist seepärast eelistab minu Eesti verd teismeline seda igal kümnel juhul klassikalisele carbonarale, mida tiba keerulisem valmistada. Mulmuidugi sellevõrra lihtsam 🙂 Pastakastme jaoks on vaja:2-3 küünt küüslauku100 grammi peekonit (eelistan läbikasvanud suhteliselt taist peekonit, Rakvere peekoniviilud sobivad väga hästi ja tavaliselt leiab sealt taisemaid vairante, kui veidi sobrada)200 grammi vahukoort (Nopri vahukoorega jääb eriti hea, seda koorest maitset muudega nii hästi kätte ei ole saanud)1 tops sulatatud juustu...
Leidmisrõõmust
Mõned postitused tagasi, rääkides oma armsatest raamatutest, hõikasin küll välja, et ei ole asjade maailmal liialt ennast segada lasknud.Paraku pean tunnistama, et mõned asjad on ikka armsad küll ja mingil moel minu jaoks olulised. Ma ei oskagi arvata, kas tegemist on mingi energiaga, mis asjadega kaasa tuleb või on see lihtsalt minu emotsioon, mis asjadele aura juurde loob. Tuleb nentida, et mõne, tegelikult ju elutu tükiga, seob sind ühel hetkel midagi rohkemat kui lihtsalt kasutusmugavus või vajalikkus. Olen juba mitu aastat käinud Kunstiülikooli poolt korraldataval sõbrapäeva kruusimüügil, kus müüakse EKA tudengite ja vilistlaste tehtud imearmsaid tasse. Tekkinud on juba väike...
Spagetid viina ja lõhemarjaga
…ehk Spaghettini con vodka e caviale. Väike elegantne, veidi dekadentlik vahepala kartulivabariigi kodanikele. See kõnealune pasta on pärit Roomast ja süüakse seda väidetavalt peale teatrit. Retsept pärit Carla Capalbo “Itaalia köök” raamatust, mille leidsin ükskord raamatupoest läbi joostes (oli veel erakordselt soodsa hinnaga) ja mis on üks uskumatult hea ja asjalik raamat. Kasutuses pea kogu aeg – kogu Itaalia köögi vundament seal välja joonistatud. Vaatamata tõsiasjale, et meil jäi kooslusest puudu paar väikest väheolulist detaili (Rooma ja teater), maitses pasta imeliselt hästi nagu alati. Roheline sibul annab roale mõnusa värskuse. Pasta valmistamine on tegelikult lihtsamast lihtsam.Vaja on järgmiseid ained:4 spl...
Nüüd siis see juhtus!
Viimane leiba mitteküpsetav eestlane hakkas ka nüüd leiba küpsetama. Seni hoidsin vaistlikult eemale, teades, et see on üks äraütlemata sõltuvust tekitav tegevus. Aga andsin alla minagi. Ja küpseva leiva lõhn on tegelikult imeline 🙂 Ragne ja Aet on oma blogides väga tänuväärse töö ära teinud ja ülimalt põhjalikke nõunandeid leivateo kohta jaganud. Nendest juhendudes on täiesti võimalik väga maitsva leivaga hakkama saada. Aitäh!Tänud ka Helenile, kes leivajuuretise mulle koju kätte tõi.