Elu on vahel ikka uskumatult lihtsaks tehtud küll! Kui mõtlema jääda, siis meie lõunanaabri Läti pealinna kuumematest söögikohtadest siinmail liiga sageli juttu ei tehta. Pigem on rõhk põhjapoolsete ülelahe naabrite toidukultuuri seirel. Samas tasub vahel meelde tuletada, et üks üsna metropoli mõõtu linn asub meist vaid nelja autosõidutunni kaugusel ning Riia linna kuumimad söögikohad tasuvad...
See retsept on pärit märtsikuisest ajakirjast Mari, kus lisaks muudele mõnusatele roogadele – valged kastmed kalale ja kanale, fenkoliga marineeritud räimed, kalkuni-kookospiima karri, datlikook jpm – on luubi alla võetud spinat ning spinatitoidud. Selliseid põhjalikke ülevaateid ühest toiduainest kirjutada on igati mõnus töö. Reeglina taasavastan ka enda jaoks need toiduained uuesti. Erandiks ei olnud ka...
Mõned ideed on vahel nii piinlikult lihtsad, et neile otsa komistades ei suuda õhku ära ahmida, miks ise seni selle peale ei ole tulnud. See, siintoodud vanillijäätis kakaoküpsiste vahel, on üks neist geniaalselt lihtsatest ning lihtsalt geniaalsetest ideedest. Vähemalt minu jaoks küll. Omal ajal nimetati selliseid jäätiseid, kus vahvli vahel oli plombiir või koorejäätis brikettideks....
Müsli asjaga on selline lugu, et millegipärast ei olnud ma taibanud enam tükk-tükk aega müslit teha. Kuidagi ei tulnud pähegi. Lapsed on vahelduva nõudlusega hommikukrõbinaid söönud ja puudus kuidagi otsene vajadus. Krõbinate puhul tekitab muidugi meelehärmi see, et pakendeid tuleb ikka väga hoolega lugeda, sest glükoosi-fruktoosisiirupi koll on sageli just neisse lastele määratud pakkidesse ennast...
Nüüd on siis see käes! Toidublogi pidamine on avanud mulle niipalju uksi ja pakkunud viimastel aastel hulganiselt ka toredat tööd ning eneseteostust. Vahvat toiduteemalist tööd ja eneseväljendust on tekkinud juba sel määral, et sel aastal unustasin oma armsa blogi sünnipäeva sootuks. 9. veebruaril kolm aastat tagasi tegin nimelt oma esimese sissekande siiasamasse blogisse. Andke andeks,...
Taaskord on see aeg aastas saabumas, kui kogu maa kattub imala punaka ja südamekujulise uduga. Mehed on sunnitud rõõmu tundma punaste südametega sokkidest või aluspükstest, šokolaadisüdamete müük hüppab lakke ning naiivsevõitu nõretavate tarkuseterade ja salmikeste (ikka sõpruse, sõprade ja armastuse kohta) kontsentratsioon ületab nõrgemanärviliste taluvuspiiri. Tegelikult nii hull see asi ka ei ole ja kui...
Erinevate andmete järgi algab kas täna või homme Hiina uus aasta. Seekord algab musta veemao valitsemisaasta. Põnev loom, õigemini küll roomaja, kas pole. Almer Jansult veidi suuniseid laenates peaks see olema aasta, mis liigutab meie eludes paljusid külgi ning nügib meid meie mugavustsoonist välja. Seeläbi tuleb läbi teha areng nii füüsilises kui vaimses plaanis. Märksõnaks...
Vastlapäevani jääb veel nädal. Täiesti paras aeg end pärmitainaga jälle headesse suhetesse viia, et õigel päeval kuklid ikka puhvis ja kohevad oleksid 🙂 Julgen jätkuvalt kinnitada, et pärmitainas ei ole liiga keeruline ettevõtmine. Et selle väite riski esmakatsetajate või seni pärmitainaga hädas olevate küpsetajate seas veidi vähendada, panin kirja postituse lõpuosasse ka hulganiselt soovitusi, mida...
Talvisel värskevaesel ajal ilmub juba mitmendat aastat meie poodidesse hurmaa. Reipalt oranž vili, mille mõistmine ei ole liiga keeruline, kuid mille kasutamine vajab ehk veidi suunavaid vihjeid. Hurmaa (i.k. persimmon) on puuvili ning puu, mille otsas hurmaa kasvab, kuulub samasse perekonda eebenipuuga. Hurmaa on igati kohane vili kevadväsimuse ja talvest väsinud keha turgutamseks. Vili sisaldab...
Mõned asjad on loodud selleks, et tulla ja jääda. Quiche Lorraine ehk eestistatuna lahtine singipirukas on üks neist, mis võlub oma lihtsuse ja veatult toimiva kooslusega. Kellele meenub kesklinna kohvikus salatipadja juurde serveeritud pirukasektor, on tõele üsna lähedal, kuid samas ka kaugel. Selle toidu juured ulatuvad 16. sajandisse Prantsusmaale Lorraine’i maakonda ning see ei olnud...
Mõned toidud on armsalt turvalised ja tuttavad. Valmistades kohupiimpontšikuid, võid olla kindel, et ikka leidub keegi, kellel tekib äratundmisrõõm. Seesama tuttav lõhn… seesama tuttav maitse…. seesama oht, et natuke saab üle söödud ja pärast on veidi paha olla. Järgmine kord kordub kõik see sama vääramatu jõuga. Tegelikult on vahva, et mingid maitsed, lõhnad ja rituaalid...
Selle kreemise ja jäise koogi tekkelugu on otsingute ja fantaasia koostööst sündinud mõttesähvatus. Asi sai alguse sellest, et ajakirja Mari jaanuarinumbris kirjutasin pikemalt avokaadost. Avokaado on tõeline supervili ja meie kodus juba mõnda aega sama hädavajalik nagu piim või leib. Avokaado tervislikkusest võib pikemalt lugeda ajakirja Mari köögiosast, kus lisaks üldisele infole on veel mõned...