Toortatar on juba mõnda aega meie poodides võidukäiku teinud ja, tänu taevale, järjest rohkem hakanud asendama seda tumedat röstitud tatrakruupi, mis nõukaaja pärandina meil vahepeal tatramonopoli enda kätte haaras. Kodumaine mahetoodetud toortatar on hoopis teine tera nii otses kui kaudses mõttes. Kusjuures tean päris mitut inimest, kes oma tatrapõlguse on minetanud peale toortatraga tutvumist. Kas...
Eesti Vabariigi aastapäev läheneb ja kilu ning kama on sel päeval aukohal kõikidel pidulaudadel. Traditsiooniline kiluvõileib musta leiva ja munaga on loomulikult ületamatu kooslus. See on peaaegu et püha roog, mille maitse on meie geneetilisse koodi talletunud ja mille järele kaugel elavad eestlased valulikku igatsust tunnevad. Uuemal ajal on kiluleiba hakatud sobitama ka magusmaheda hernekreemiga....
See on nüüd üks selliseid katsetusi, mis kohe peale esimest proovimist läks kirja taastegemisele minevate retseptide kausta. Küpsetan ma ju kodus päris palju ja üldjoontes on pere reaktsioonid muutunud uudisküpsetistele (nagu ka uudistoitudele) üsna leigeks. See juustune õlleleib oli erandiks. Esmalt tuli koolist vanem poja, kes kõigepealt teatas, et ta süüa ei taha. Küsisin, kas...
Leiba olen nüüdseks juba järjepanu neli aastat küpsetanud. Ilma vaheaegadeta ehk siis kõige pikemad pausid on olnud need, kui mõneks nädalaks reisil ära käin. Suhe leivaga ja leivavalmistamisega on muutunud selliseks nagu üks nelja-aastane suhe ikka. Parajalt üksteisega ära harjutud, esimesed vead ammu parandatud ja unustatudki, väga suurt kirge ja põnevust suhtega enam ei kaasne,...
Kui minna päris alguse juurde, siis tuleb esmalt mõne sõnaga rääkida Saaremaal asuvast imearmsast Metsara B&B-st, mis on just sel suvel avatud. Imearmas koht vanade talumajadega, väga hea tunnetusega renoveeritud ja korrastatud, tõeliselt muinasjutuline keskkond. Aga see ei olnud veel kõik. Muinasjutuks muinasjutus kujunes pererahva poolt pakutud hommikusöök. Ma ei tea ühtegi kohta, kus saaks...
Kes nüüd pealkirja vaadates oletab, et mul on midagi postitust kirja panema hakates nihu läinud, see eksib. Minu viimase aja üks ootamatumaid avastusi on olnud muidu nii tavapärane koduleib, mida katkematult olen iga nädal viimase kolme aasta jooksul teinud, aga kerges aurus küpsetatuna. Tundub esialgu veidi segane jutt, eksole 🙂 Tegelikult on põhjus lihtne. Kõik...
Taaskord alustan sellest, et olen tööga seotult paleotoitumise teemasse veidi lähemalt sisse vaatamas. Nagu paljude asjadega: mida lähemalt näed, seda elavam huvi tekib. Nii läks ka paleotoitumisega. Mitte küll puhtalt, aga võimalusel katsetan ka enda peal. Tulemused on üsna üllatavad ja seda ikka positiivse poole pealt. Kel huvi paleotoitumise teemaga tutvuda, võib piiluda SIIA. Kõige...
Nädal enne Eesti Vabariigi aastapäeva on paras hetk rääkida millestki nii ürgeestilikust, nagu seda on rukkileib. Ühest küljest nii tavaline ja argine. Teisalt nii eriline ja meile ainuomane. Juba klišeeks on muutunud lood sellest, kuidas Eestist kaugel elades on kõige suurem igatsus just meie musta rukkileiva järele. Ju siis on meie geneetilisse koodi sisse programmeeritud...
Selle segasevõitu pealkirja tingib tänane Püha Patricku päev ehk siis traditsiooniliselt tähistatakse Iirimaa kaitsepühaku nimelist päeva 17. märtsil. Nimetatud info muutus minu jaoks oluliseks umbes 16 aastat tagasi, kuna meie pere kõige vanem poeg kannab Patriku nime (justnimelt eestipäraselt Patrik, nagu ta ise vaevalt mõneaastasena kõigile seletas, kes teda Patrick´una ehk siis inglise keele hääldusest...
Soodaga kergitatud leivad on kergendav vaheldus neile, kes tahaksid küll ahjusooja leiba, kuid korralikku juuretise-kääritusega leivategu ei ole mahti ette võtta. See peaks olema klassikaline Iiri soodaleib, millest on tekkinud hulganiselt variatsioone rosinate-pählklite jm lisamisega. Tulemus on küll veidi teistlaadne kui meie harjumuspärane must leib, kuid mõnusalt maalähedane saab tulemus kindla peale olema. Boonuseks on...
Eelmise postituse ehk jaheruugi (või käändub see hoopis jaherua) kohta infot otsides jäi Silvia Kalviku “Eesti toite” raamatus taaskord vahva nimetusega toit ehk leivavatsk. Ei see midagi keerulist. Eeldab seda, et leiba küpsetatakse kodus. Leivataina sisse tuleb lihtsalt keerata veidi kartuliputru ja siis ei ole enam leib, vaid leivavatsk. Hästi mõnus suutäis, kusjuures. Kuna mul...