95 osa Eestit ja 5 osa Itaaliat: tangupuder parmesanilaastudega ja kartulikarask

/prindi retsept/ Möödunud vastlapäeva valguses lehitsesin üht vana hääd raamatut ehk Silvia Kalviku “Eesti rahvatoidud”. Meenutas see raamat taaskord tõsiasja, et vahel kipuvad uute maitsete katsetamistest kannustatuna ära ununema vanad head maalähedased eesti oma toidud. Eesti toitudega on veel see tore lisaväärtus, et reeglina on seal komponente suurusjärgus 2-5 ja valmistuskäik mahub ära kahele reale 🙂 Tangupudrust kui vastlapudrust tegi juttu ka Pille, võttes aluseks SELLE retsepti. Igal juhul otsustasin teha sellist padueestilikku toitu nagu tangupuder suitsulihaga ja juurde pakkuda kartulikaraskit. Retseptuurist küll ühestki liiga kinni ei pidanud, pigem doseerisin aineid tunde järgi. Kooslus tuli just selline, et tõstsin kandle kõrvale, asetasin...

Sadamaturg ja “Sööme ära”

Sel laupäeval ehk siis 12.03 oli Sadamaturul Dmitri Demjanovi eesti köögist ja söögist kõneleva raamatu “Sööme ära” esitlus. Kohal oli auväärne Kulinaaria Akadeemia koos oma akadeemilise raskekahurväe ja nende loominguga. Oma väikese nurgakese said ka toidublogijad sh siinkirjutaja, kes oma sooja südamega valmistatud suupisteid pakkusid. Sel korral rivistusid üles Mari-Liis, Profa ja Piret. Neli vaprat – Mari-Liis, Piret, Isetegija ja Profa Üritus oli tõeliselt lahe! Rahvast murdu, toidukummardajaid hordidena, head toitu rohkem, kui korraga kõhtu mahub ja meeleolu tõeliselt pidupäevaline. Hästi mõnus positiivne kevadine energialaeng oli eesti elanikest üle käinud ja emotsioone hõljus õhus suurte pilvepuhmastena. Kusjuures kõik emotsioonid plussmärgilised...

Isetehtud juustud – sõir, ricotta, jogurtijuust, mascarpone, ahjus küpsetatud leibjuust

Juustude kodus valmistamine meil seni väga levinud ei ole. Kõige rohkem on Eestist tehtud sõira-laadseid juustusid, mis on slaavi köögi mõjutusena meie toidulauale sattunud. Samas on kättesaadavate vahenditega võimalik teha ka mitmeid teisi juustusorte – ricottat, kodujuustu, jogurtijuustu, mascarponejuustu jne. Juustutegemise põhiained on piim, mille tahked osakesed juustutegemise protsessi käigus kalgendatakse juustumassiks ehk teisisõnu eraldatakse kaseiin, mis kalgendub ning kurnatakse välja vadak, mis eraldub. Oluline osa on ka rasvadel, mis annavad juustule struktuuri – rohkem rasva muudab lõpptulemuse kreemisemaks, vähem rasvane toode on kuivem ja “karedam”. Siin toodud retseptides on kalgendajana kasutatud happeid – selleks sobib nii sidrunimahl kui ka...

Hõissa, vastlad! Oasupp ja vastlakuklid

Kuna sel aastal on vastlapäev nädala sees ja naistepäevaga ühel päeval, siis oma perega lasime vastlaliud juba nädalavahetusel ära. Ja kui põsed punased, kindad märjad ja nina veidi lurisemas, siis oli aeg mäe pealt tuppa tulla. Pliidil ootas potitäis oasuppi ja vaagnal hunnikus vastlakukleid.  Oasupp on vähemalt samal määral vastlatavandite juurde kuuluv toit kui hernesupp. Millegipärast on enim levinud siiski hernesupp. Samas minu vanaema tegi oasuppi oluliselt sagedamini kui hernesuppi. Vastlad üldisemalt ongi viimane rikkalikuma söömaga püha enne paastuaega, mis kestab kuni lihavõteteni. Seetõttu ei tasu koonerdada ei liha ega vahukoorega. Kui eelistad vastlate puhul hernesuppi, siis eelmisel aasta vastlapäevaks tehtud 1926. aasta “Keedu ja majapidamisjuhist”...

Meistriklassi duo – Luomo ja Ö

“Oijah, oijah” tahaks ohata ja taaskord rahuloleva naeratusega 2. märtsi õhtupooliku meeleliste naudingute meenutustesse süübida. Meistriklass, mis meile sel õhtul osaks sai, oli võimas kokakunsti tulevärk. Tulevärgi põhjustas kahe ereda tähe ehk siis soomlaste Michelini tähega pärjatud Luomo ja meie restorani Ö koos valmistatud kaheksakäiguline õhtusöök. Roogade ideeed Luomo poolt, teostus koostööna ja Ö köögis. Vägesid juhatasid Luomo poolt Jouni Toivanen ja eestlaste poolt  Dmitri Fomenko. Luomost Jouni Toivanen – mees, kes suutis restoranile üheksa kuuga Michelini tärni tuua. Foto: Lauri Laan Meie poolt oli Jounile assisteerimas Ö peakokk Dmitri Fomenko. Foto: Lauri Laan Köögis ühise tulemuse nimel pingutanud meeskond oli rohkearvuline. Keskel...

Magus elu – šokolaadikook laimivahuga ja kodutehtud Ferrero Rocher kommid

/prindi retsept/ Vaatamata sellele, et mu viimaste nädalate tegemised on andnud välja väikese kondiitritööstuse mõõdu – mune ostsin viimati 36 tk, toorjuustu kiloste ämbritena ja külmkapi alumine riiul oli täis vahukoore ja kohupiimapakke – leidsin peale tordimaratoni finišit ennast eile õhtul ikkagi köögist …. kooki tegemast. Piisab vaid lapse muuseas pillatud märkusest, et talle meeldivad üle kõigi šokolaadikoogid, kui agar kanaema õhinal kausside, visplite ja šokolaaditahvlite järgi haarab. Lisaks sellele hakkas ühes vahvas blogis silma Ferrero Rocher kommide retsept ja tekkis tahtmine proovida, kui kaugele või lähedale isetehtud tulemus teada-tuntud mõnusast sarapuupähkli ja šokolaadise kreemiga masstootest jääb. Umbes täpselt sama...

Märgilise tähendusega Põltsamaa Kuldne 1992 ja EV sünnipäevalaud

Meil oli õnn omada üht Eesti veinimeistrite legendaarset veini oma veinikapis. Räägin siis Põltsamaa Kuldse eelmisest suurepäraselt õnnestunud õunaveinist ehk palju kuulsust ja au pälvinud 1992. aasta veiniteost. Vanameister ise – väärikas, tark, arenenud ja küps Asjatundjatelt veidi uurinud selgus, et selle veini küpsemisiga peaks olema kas tipus või siis juba kergelt langev. Hoole ja armastusega aastaid hoitud veini puhul oleks tõeliselt rumal lasta tal pudelis ära närtsida, ilma tema ilu ja headusega tutvust tegemata. Seetõttu ei tundunud olevat paremat hetke, kui Eesti Vabariigi aastapäev 20. taasiseseisvumise aastal. Ja ei ole paremat seltskonda selle piduliku sündmuse tähistamiseks, kui parimad sõbrad. Saigi...

Pühapäevased sidruni ja moonipannkoogid

/prindi retsept/ Pühapäev on pannkoogipäev. Aamen. Minu lapsed on muidu veendunud õhukeste suurte pannkookide sõbrad, kuid paksud pehmed mooniseemnemõrud ja sidrunihapud pannkoogipätsid on juba mitmendat korda meie lauale sattunud, et üks pühapäev (mõelge korra selle sõna peale: püha-päev ehk üks päev seitsmest on meie keeleruumis ju püha!) korralikult sisse õnnistada. Mina armastan pannkoogitaina juba eelmisel õhtul valmis segada ja siis üleöö jahul paisuda lasta. Usute või mitte, aga maitses on vahe täitsa tunda. Mooniseemne krõmpsuv mõrkja alatooniga lisand ja sidrunikoore hapukas maitse muudavad tavapärase pannkoogi eriliselt mõnusaks. Nende pannkookidega sobib ülihästi ka vahtrasiirup. Mõnus kooslus! Taina jaoks läheb  vaja: 2 muna...

Korfu kukk kaneelises tomatikastmes

/prindi retsept/ Esmalt pean tunnistama, et alguses ei plaaninudki seda postitust, aga kuna lõpptulemus oli sedavõrd maitsev, siis tekkis mõte Korfu kuke kohta ka blogi vahendusel muljetada. Seepärast ka vabandused, et pildivalik ei kuulu kauneimate kategooriasse. Midagi siiski pildile õnnestus saada. Küllap olete juba märganud, et liikvele on läinud õnnelikud kanad ja kuked. Nii ühes kui teises blogis on muljetatud vabapidamise kanade liha võrratust maitsest ja jääb üle vaid ohata, et tavatarbijale suurtes kettides seni veel õnnelike kanade liha ei pakuta. Mina olen oma varusid täiendanud Sadamaturul ja sealt ostetud linnud on olnud küll väga hõrgud ja mahlased. Mõni aeg tagasi tõin...

Avokaadovõi

/prindi retsept/ Üks hästi lihtne ja samas võrratult maitsev toit avokaadost. Meie hetke lemmik – värskelt küpsetatud sooja leivaga on täiesti vastupandamatu. Hea on avokaadovõi juures veel see, et ka külmkapist võetuna on ta piisavalt pehme, et kohe leivale määrida. Avokaado kreemjas olek ja mõnus värske maitse sobib määrdeks ideaalseks. Vaja läheb (kogused on kõik orienteeruvad): 50 gr toasooja võid 1 küps avokaado, kivi ja koor eemaldatud 2 küüslauguküünt  hakituna ohtralt hakitud maitserohelist (petersell, murulauk, till, roheline sibul) meresoola sidrunimahla (avokaado kipub õhu käes pruuniks tõmbuma, sidrunimahl aitab seda vältida) Mikserda kõik koostisained kokku ja valmis ta ongi. Või saad asendada ka...

Haugimari

Taaskord pean tegema kummarduse Sadamaturu suunas, kus nädala algusepoole läbi astudes täitsa kogemata komistasin kalaletis pakutava haugimarja otsa. Soolatud haugimarja ei olnud ma enam tea kui kaua saanud ja loomulikult tõin korraliku kotitäie ehk ca 300 gr haugimarja (siinkohal peatuksin veel hinnal- kogu see kotitäis maksis vaid 1.50!) endale koju. Meie selleaastasel EV aastapäeva pidulaual oli haugimari kindlalt kõigi lemmikamps. Haugimarja puhul tuleks veel teada seda, et merekala mari on ohutu, kuid jõekala mari tuleks igaks juhuks paari päeva jooksul sügavkülmas läbi külmutada (parasiitide oht). Edasi tometasin marjaga nii: kallasin kuuma vee (NB! mitte keeva, temperatuur peaks olema alla 80 C) marjale peale...

Piprahärjakene, kes väikese ime läbi minuni jõudis

See oli suvel Pärnus, kui taaskord jälle sattusin Jahtklubis seal juba aastaid menüüs oleva piprahärja võrku. Suviselt sumedal ja ebaeestilikult kuuma suvepäeva õhtul pimedas õues jõe ääres Jahtklubi esisel maitses see nii võrratult. Päris mitmel õhtul jalutasime sinna tagasi ja ainult seda piprahärga sööma. Piprahärg on lahutamate kaaslaste sibula ja soolakurgiga Koju naastes ja suvisest Pärnust õhates kirjutades põimisin muljete vahele ka hõike, et kas keegi ometi teaks selle piprahärja retsepti. Vahepeal proovisin ise mitmel moel – ühe Soome kokaraamatu põhjal kolmes erinevas alkoholis veisefileed marineerides ja laagerdades ning siis veel paaril eri moel. Mitte et need lõpptulemused oleksid halvad...